Sámegielan vuostasjgiellan (SFS01‑05)
Máhtudakulme ja árvustallam

Aktijvuoda buojkulvisá

Tjielggidus

Máhtudakulme jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela

Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet

  • dåjmalattjat oassálasstet guoradalle ságastallamijda ja dágástallamijda, ietjas vuojnojt tjuottjodit, ja iehtjádij árvvalusájda vásstedit
  • låhkåt ja reflektierit

    Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.

     målsudahkes tevstaj badjel dálásj ja vássám ájges
  • gåvvidit

    Gåvvidit le tjielggit jali buojkuldahttet vásádusáv, dilev, barggoprosessav jali fágalasj ássjev. Gåvvidit máhttá aj merkahit guoskavasj fáhkamoallánagájt adnet systematiseritjit máhtudagáv ássje birra.

     ja árvvaladdat

    Árvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.

     gåktu sáme girjálasjvuohta la sáme kultuvrraj ja identitiehttaj tjanáduvvam
  • buojkodit moattegielakvuodav ja árvvaladdat aktijvuodav giela ja identitiehta gaskan
  • árvvaladdat muhtem sáme subttsasij badjel ja buohtastahttet

    Buohtastahttet le guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt guovte jali moatte vidjurij gaskan.

     ietjá iemeálmmugij tevstajda
  • åtsådit

    Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.

     gåktu ietjá giela sámegielajda vájkkudi ja diedulattjan sjaddat gåktu sáme gielajt sujtti
  • adnet

    Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.

     dålusj sáme åvddånbuktemvuogijt ja termajt gå fágajn barggá
  • åvddånbuktet

    Åvddånbuktet le vuosedit ja tjielggit fágalasj ássjev jali buvtav. Máhtá moahtteláhkáj åvddånbuktet, valla ulmme le ássjev jali buktagav iehtjádijda buojkuldahttet ja tjielggit vaj dádjadi. Åvddånbuktem máhttá aj liehket gåvådibme ja vuosádallam.

    , duodastit ja árvvaladdat

    Árvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.

     fágalasj ássjijt ållåsasj argumentaj ja guoskavasj fáhkagielajn
  • buojkodit ja adnet

    Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.

     moadda vájkkudimnævojt
  • tjállet ja hábbmit iesjgeŋga tevstajt buorre struktuvrajn ja tækstatjadnusijn ja háldadit merkajt ja duollatjállemav
  • válljit ja adnet

    Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.

     hiebalgis giella- ja guládallamteknologijjav dárboj ja ulme milta
  • gáldojt árvustallat

    Árvustallat le árvvaladdat iesjgeŋgalágásj bielij birra ássjes jali vuojnos. Máhttá aj merkahit kvalitiehtav buktagis jali prosessas árvvaladdat. Árvustallam álu vaddá mærrádusáv jali konklusjåvnåv.

     ja adnet

    Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.

     lájttális, iesjrádálasj láhkáj ja navti váj maŋŋela máhttá dajt guorrat
  • árvustallat

    Árvustallat le árvvaladdat iesjgeŋgalágásj bielij birra ássjes jali vuojnos. Máhttá aj merkahit kvalitiehtav buktagis jali prosessas árvvaladdat. Árvustallam álu vaddá mærrádusáv jali konklusjåvnåv.

     ietjas ja iehtjádij tevstajt ja rievddadit ietjas tevstajt giellamáhtudagá ja tjálamáhto, iehtjádij árvustallamij ja fágalasj kritierihij milta

Åhpadattijn árvustallam

Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtov åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv sámegielan vuostasjgiellan jo1 oahppogárvedime oahppoprográmman gå reflektieriji fágalasj ássjij badjel ja duon dán njálmálasj ja tjálalasj tevsta badjel. Vijddásappot vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå guoradalli fágalasj ássjijt lájttális gálldoano baktu ja åvddånbukti dáv njálmálasj ja tjálalasj tevstajn maj giella, hábme ja aktijvuohta la sjáŋŋarij ja ulmmáj hiebaduvvam. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå adni máhtudagáv giela birra systebman gielajt åtsådit ja buohtastahttet, ja lájttális láhkáj reflekteriji ietjas ja iehtjádij njálmálasj ja tjálalasj tevstaj badjel.


Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppamhálluj ja sjuggelisvuohtaj gå oahppe bessi målsudahkes guoradalle ja åtsådiddje láhkáj barggat fágajn, sihke aktu ja iehtjádij siegen. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra sámegielan vuostasjgiellan ja oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat javllat majt ietjasa mielas bukti, ja reflektierit ietjas åvddånime birra fágan. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi rádij milta åvddånahttet ietjasa njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagájt fágan.