Sámegielan vuostasjgiellan (SFS01‑05)
Máhtudakulme ja árvustallam

Aktijvuoda buojkulvisá

Tjielggidus

Máhtudakulme jo2 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela

Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet

  • gulldalit, reflektierit

    Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.

     ja árvustallat

    Árvustallat le árvvaladdat iesjgeŋgalágásj bielij birra ássjes jali vuojnos. Máhttá aj merkahit kvalitiehtav buktagis jali prosessas árvvaladdat. Árvustallam álu vaddá mærrádusáv jali konklusjåvnåv.

     diedojt ja argumentajt ja iesj adnet

    Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.

     guoskavasj retorihkalasj stratesjijjajt ságastaládijn ja dágástaládijn
  • låhkåt tækstavalljudagáv moatte sjáŋŋarij ja dajt kulturhiståvrålasj aktijvuohtaj tjadnat
  • åtsådit

    Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.

     tevstaj retorihkav ja estetihkav ja reflekterit ássjij ja árvoj badjel majt tevsta bajedi
  • reflekterit makta iesjgeŋga apællaháme sáme ja ietjá kultuvrajn li muodugattja jali sierralágátja
  • analyserit ja árvvaladdat

    Árvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.

     gåktu sáme girjálasjvuohta la sáme kultuvrraj ja sebrudahkaj tjanádum
  • tjállet tevstajt iesjgeŋga sjáŋŋarin ma sámefágalasj ássjijt tjielggiji jali árvvaladdi
  • adnet

    Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.

     iesjgeŋga retorihkalasj apællahámijt ja gielalasj vájkkudimnævojt njálmálattjat ja tjálalattjat
  • reflektierit

    Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.

     sebrudagá giellaano badjel ja gåktu dat vájkkut sámegielaj bisodibmáj ja åvdedibmáj
  • árvvaladdat

    Árvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.

     moattegielakvuoda ævtojt ja vejulasjvuodajt skåvlån, barggoiellemin ja sebrudagán
  • åtsådit

    Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.

     gielalasj moattevuodav Sámen ja ietjas gielav ietjá sámegielajda buohtastahttet

    Buohtastahttet le guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt guovte jali moatte vidjurij gaskan.

  • låhkåt nágin tjuoldedum oabme tevstajt ja dajt giellahiståvrålasj vuojnojn åtsådit

Åhpadattijn árvustallam

Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtov åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv sámegielan vuostasjgiellan jo2 oahppogárvedime oahppoprográmman gå guládalli ja reflektieriji fágalasj ássjij badjel ja árvvaladdi njálmálasj ja tjálalasj tevstajt oabme ja dálásj ájges iesjgeŋga mediján ja sjáŋŋarin. Vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå adni máhtov sáme giela, kultuvra ja sebrudagá birra gå reflekteriji fágalasj sisano badjel ja ietja buvtadi iesjgeŋga tækstaslájav. Vijddásappot vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå åtsådi fágalasj ássjijt lájttális gálldoano baktu ja åvddånbukti dáv njálmálasj ja tjálalasj tevstajn, buorre giellaanujn ja buorre struktuvrajn ja aktijvuodajn mij la sjáŋŋarij ja ulmmáj hiebaduvvam. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå bessi adnet fágalasj kritieri hijt, iehtjádij árvustallamijt ja máhtov giela birra vuogádahkan gå ietjas njálmálasj ja tjálalasj tevstajt åvddånahtti.

Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj gå oahppe ietja bessi tjuolmajt dahkat ja fágajn sjuggelis ja åtsådiddje láhkáj barggat. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet váj oahppe sávrru stuoráp bargojda, lehkusa dal guhkep tevstajt låhkåt jali fágalasj tjuolmajt åtsådit. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra sámegielan vuostasjgiellan ja oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat javllat majt ietjasa mielas bukti, ja reflektierit ietjas åvddånime birra fágan. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi rádij milta åvddånahttet ietjasa njálmálasj ja tjálalasj tevstajt.