Sámegielan vuostasjgiellan (SFS01‑05)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme jo3 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- árvvaladdatgiela, kultuvra ja identitiehta gasskavuodajt fágalasj ságastallamijn
Árvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.
- låhkåt ja reflektieritiesjgeŋga tækstaslájaj badjel histåvrålasj kontevsta ja dálásj ájge gáktuj
Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.
- analysieritja dålkkut
Analysierit le guoradallat ássjev, gávnev jali moallánagáv, ja dan baktu dádjadit sisanov jali vuojnov. Analysierit máhttá merkahit dárkkelis ja systemáhtalasj giehtadallam ájnegasj elementajs ja aktijvuodav daj gaskan. Guoradallam máhttá aj guosskat barggoprosæssaj.
sáme girjálasjvuoda ja ietjá kultuvraj tevstajtDålkkut le gæhttjalit dádjadit dahpadusá, praktihkalasj dile jali dájdalasj åvddånbuktema merkadusáv. Dádjadusá vuodon le álu guoradallam ájnegasj åsijs ja daj gasskavuodav.
- reflektieritgåktu sáme giela ja kultuvra gullu ieme- ja unneplågoálmmugijda
Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.
- adnetfáhkamáhtov ja dárkkelis ja girjas fáhkagielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- adnetdålusj sáme åvddånbuktemvuogijt ja sáme termajt gå fágajn barggá
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- adnetmáhtov giela, tevsta ja sjáŋŋarij birra hábbmit iesjgeŋgalágásj njálmálasj ja tjálalasj tevstajt
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- åtsåditsámegielaj dilev ja giellapolitihkav ájgij tjadá
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
- åtsåditja árvvaladdatgåktu iesjgeŋga ieneplåhkogiela sámegiellaj vájkkudi ja reflekterit man mudduj la bessam sámegielav adnet åvddåla, dálla ja boahtteájggáj
Árvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.
- árvustallat, válljit ja adnet
Árvustallat le árvvaladdat iesjgeŋgalágásj bielij birra ássjes jali vuojnos. Máhttá aj merkahit kvalitiehtav buktagis jali prosessas árvvaladdat. Árvustallam álu vaddá mærrádusáv jali konklusjåvnåv.
hiebalgis giella- ja guládallamteknologijjav dárboj ja ulmij gáktujAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- metagielav dádjaditja adnet
Dádjadit le árvvedit mav juojddá merkaj, mij javladuvvá jali gåktu dan vijor le. Dádjadusáv máhttá vuosedit gå tjielggi, máhttelisvuodajt árvvaladdá, vuogijt buohtastahttá jali kvalitiehtav árvustallá.
fágajn bargadijnAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- háldadit giela hámev, syntávsav ja duollatjállemav gå guládallá ja tevstajt hábbmi
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtov åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv sámegielan vuostasjgiellan jo3 oahppogárvedime oahppoprográmman gå adni fáhkagielav iesjgeŋga njálmálasj ja tjálalasj guládallamdilijn. Vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå analyseriji, dålkkuji ja buohtastahtti iesjgeŋga njálmálasj ja tjálalasj tevstajt, ja gå tevstajt guoradalli ja daj badjel reflektieriji. Vijddásappot vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå adni máhtov sáme giela, kultuvra ja sebrudagá birra gå reflekteriji ja ietja buvtadi tevstajt iesjgeŋgasjáŋŋarin ja iesjgeŋga ulmmáj ja vuosstájválldáj. Vijddásappot vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå giela ja tevsta badjel reflekteriji fáhkagielajn, ja gå dárkkelit ja girjjásit njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbukti ja gå gielalasj hábmegájbbádusájt háldadi.
Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj gå oahppe bessi sjuggelis ja åtsådiddje láhkáj barggat fágalasj tjuolmaj. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet váj oahppe åvddånahtti njálmálasj ja tjálalasj máhtudagájt navti váj bessi ietjasa tevstajt vijddásappot åvddånahttet fágalasj kritierihij ja giella- ja tækstamáhto milta . Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra sámegielan vuostasjgiellan ja oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat javllat majt ietjasa mielas bukti, ja reflektierit ietjas åvddånime birra fágan. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi rádij milta ietjasa njálmálasj ja tjálalasj tevstajt buoredit ja vijddásappot åvddånahttet
Loahppaárvustallam
Loahppaárvustallam galggá gåvvidit oahppe åbbålasj máhtudagáv sámegielan vuostasjgiellan gå ålli jo3 oahppogárvedime oahppoprográmma åhpadimev. Åhpadiddje galggá plánit ja dilev láhtjet váj oahppe bessi ietjasa máhtudagáv vuosedit målsudahkes vuogij majda gulluji dádjadibme, refleksjåvnnå ja lájttális ájádallam, oahpes ja ådå dilijn. Åhpadiddje galggá sámegiela vuostasjgiellan njálmálasj karakterav vaddet oahppe fágalasj, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagá milta mav la vuosedam gå la fágalasj sisanov njálmálattjat åvddån buktám. Åhpadiddje galggá sámegiela vuostasjgiellan tjálalasj karakterav vaddet oahppe fágalasj, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagá milta mav la vuosedam muhtem tevstajt iesjgeŋga sjáŋŋarijn.