Sámegielan vuostasjgiellan (SFS01‑05)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme 4. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- gulldalit iehtjádijda, gatjádallat tjielggijiddje ja tjiegŋodiddjeláhkáj, ja iehtjádij árvvalusájt tjuovvolit
- gulldalit, ságastallat ja åtsåditiesjgeŋga njálmálasj ja tjálalasj tevstajt
- avtatrajes låhkåt iesjgeŋga tækstaslájajt ja daj sisanov ja ulmijt dádjadit
Dádjadit le árvvedit mav juojddá merkaj, mij javladuvvá jali gåktu dan vijor le. Dádjadusáv máhttá vuosedit gå tjielggi, máhttelisvuodajt árvvaladdá, vuogijt buohtastahttá jali kvalitiehtav árvustallá.
- ságastallat mij la sieradus vuojnoj ja fáktá gaskan
- åtsåditja gåvvidit
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
gåktu bágo ja jiedna máhtti vájkkudimnævvon aneduvvatGåvvidit le tjielggit jali buojkuldahttet vásádusáv, dilev, barggoprosessav jali fágalasj ássjev. Gåvvidit máhttá aj merkahit guoskavasj fáhkamoallánagájt adnet systematiseritjit máhtudagáv ássje birra.
- subtsastit, gåvviditja tjuottjodit njálmálattjat ja tjálalattjat
Gåvvidit le tjielggit jali buojkuldahttet vásádusáv, dilev, barggoprosessav jali fágalasj ássjev. Gåvvidit máhttá aj merkahit guoskavasj fáhkamoallánagájt adnet systematiseritjit máhtudagáv ássje birra.
- adnetiesjgeŋga stratesjijjajt ja digitála ressursajt tevstaj hábbmidimen
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- tjállet iesjgeŋga tækstaslájajt ma li avtatrajága ja struktuvrajn
- adnetgiela háme ja gárgadisåhpa njuolgadusájt ja minsstarijt ietjas tækstahábbmimijn
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- adnetmetagielav gå ságas daj ienemus guovdásj giellastruktuvraj birra
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- gávnnat, válljit, adnetja vuosedit gáldojda ietjas bargon
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- árvustallatietjas ja iehtjádij tevstajt ja ietjas tevstajt buoredit iehtjádij árvvalusáj ja válljidum kritierihij milta
Árvustallat le árvvaladdat iesjgeŋgalágásj bielij birra ássjes jali vuojnos. Máhttá aj merkahit kvalitiehtav buktagis jali prosessas árvvaladdat. Árvustallam álu vaddá mærrádusáv jali konklusjåvnåv.
- gæhttjaladdat iesjgeŋga stratesjijjaj gåktu oahppat
- buohtastahttetietjas dialevtav tjállemgielajn
Buohtastahttet le guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt guovte jali moatte vidjurij gaskan.
- ságastit giela ja giellasegadime birra
- adnetbágojt ja moallánahkojt ma li tjanádum árbbediehtuj, luonnduj ja sebrudahkaj
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv sámegielan vuostasjgiellan 3. ja 4. jahkedásen gå bessi vuosedit dádjadi gå gulldali ja adnet guoskavasj báhkoboanndudagáv ja gielav åvddånbuvtedijn iesjgeŋga fágalasj ássjev. Vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå avtatrajágit ja dádjadusájn låhkiguhkep ja oanep tevstajt . Vijddásappot vuosedi máhtudagáv gå adni vuogas gielav ja vuogas gáldojt ietjasa tevstaj hábbmidijn.
Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppamhálluj målsudahkes njálmálasj, praktihkalasj ja tjálalasj barggamvuogij baktu. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra sámegielan vuostasjgiellan ja oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat javllat majt ietjasa mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi rádij milta åvddånahttet njálmálasj tjehpudagájt, ja låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv gielajn ja tevstaj bargadijn