Dárogiela mearkagiela (NOR04‑05)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit maŋŋá Jo3 oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- analyseretmearkagiellateavsttaid iešguđetlágan šáŋŋeriin ja reflekteret
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
maid árvooainnuid teavsttat ovddastitReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- analyseretja árvvoštallat
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
mearkagielalaš áššeprosateavsttaid iešguđetlágan fágasurggiin ja reflekteretÁrvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
daid birraReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- árvvoštallatákkastallama, gáldogeavaheami ja mearkagiellateavsttaid čujuhemiid luohtehahttivuođa ja resonnemeantta
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
- lohkat ja bargat viidáseappot earáid cealkámušaiguin go jearrá áigeguovdilis čuovvolangažaldagaid ja heiveha máhcaheami gulahallandilálašvuhtii
- geavahitáššálaš ákkastallamiid ja retoralaš váikkuhangaskaomiid ovdanbuktimiin mat leat heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- geavahitteknologiija ja digitála resurssaid jierpmálaš láhkai go ráhkada mearkagiellateavsttaid
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- suokkarditmearkkaid válddaheaddji, čujuheaddji ja govvideaddji funkšuvnna ja reflekteret
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
daid birra ja buohtastahttitReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
čállingielainBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- suokkarditja geavahit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
gálggaid riikkaidgaskasaš mearkagulahallamis vai máhttá váldit oktavuođa ja gulahallat mearkagielagiiguin riikkaidgaskasaš mearkagiellaarenainVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- suokkarditja ovdanbuktit iešguđet riikkaid nationála mearkagielaid ja reflekteret
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
mearkagiela stáhtusa mearkkašumis gillii, historjái, kultuvrii ja identitehtiiReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- analyseret, dulkot
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
ja buohtastahttitDulkot lea duddjot oaivila dahje áddejumi muhtun albmoneami, geavatlaš dilidahje dáiddalaš ovdanbuktima oaivilsisdoalu hárrái. Áddejumi vuođđun lea dávjá ovttaskas osiid ja daid gaskavuođaid guorahallan.
iešguđetlágan mearkagiellateavsttaid ja reflekteretBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
mo konteaksta váikkuha teakstadulkomiiReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- geavahitfágagiela mearkagiellateavsttain ja suokkardeaddji ságastallamiin, digaštallamiin ja ovdanbuktimiin mearkagielalaš fáttáid birra
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- ovdanbuktit dárkilit ja máŋggabealálaččat ja hálddašit gielalaš hápmegáibádusaid njálmmálaš ovttasdoaibmamis ja mearkagielalaš teakstaráhkadeamis
- ráhkadit fágaartihkkaliid mat čilgejit ja ságaškuššet fáttáid mat gusket mearkagillii ja bealjehemiid kultuvrii
- suokkarditgielladili ja giellapolitihka Norggas dál ja reflekteret
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
dan birra ja čilget historjjálaš duogážaReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- čilget gielalaš variašuvnna ja giellarievdama Norggas dál ja ságaškuššatgiela, kultuvrra ja identitehta oktavuođaid
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- čilget dulkavuoigatvuođa alit oahpus ja bargoeallimis
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa dárogiela mearkagielas Jo3 oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhusas go sii
analyserejit, dulkojit ja buohtastahttet teavsttaid, ja go sii suokkardit teavsttaid konteavsttaid ja reflekterejit daid
birra. Sii čájehit ja ovdánahttet maiddái gelbbolašvuođa go ovdanbuktet iežaset dárkilit ja máŋggabealálaččat
mearkagillii, ja go geavahit fágagiela go suokkardit ja čilgejit dálá gielladili. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet
gelbbolašvuođa go sii ráhkadit oanehat ja guhkit teavsttaid iešguđetlágan šáŋŋeriin iešguđetlágan ulbmiliiguin
ja vuostáiváldiiguin, ja go sii gieđahallet teavsttaid máhcahemiid vuođul.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit
besset geahččaladdat ja meaddit ja suokkardit fágalaš čuolmmaid ja bargat kreatiivvalaččat gávdnat
vástádusaid daidda. Oahpaheaddji galgá láhčit dili oahppanovttasbargui luohkkálanjas dahje digitála forumiin.
Oahpaheaddji galgá maiddái láhčit oahpahusa nu ahte oahppit ovdánahttet gillilvuođa stuorát bargguide, juogo
guhkit mearkagiellateavsttaid lohkamis dahje suokkardeaddji barggus fágalaš čuolmmaiguin. Oahpaheaddji ja
oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra dárogiela mearkagielas. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa
vuođul galget oahppit beassat válddahit maid sii orrot máhttimin ja reflekteret iežaset fágalaš ovdáneami birra.
Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit
rávvagiid ovddidit gálggaid njálmmálaš ovttasdoaibmamis ja gieđahallat iežaset mearkagiellateavsttaid.
Oppalaš árvvoštallan
Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa dárogiela mearkagielas, go oahpahus
loahpahuvvo maŋŋá Jo3 oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhusa. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit dili nu
ahte oahppit besset čájehit iežaset gelbbolašvuođa iešguđet láhkai mat fátmmastit áddejumi, reflekšuvnna ja
kritihkalaš jurddašeami iešguđet oktavuođain. Oahpaheaddji galgá bidjat árvosáni dárogiela mearkagielas
oahppi čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul go oahppi lea čájehan fágalaš sisdoalu njálmmálaš
ovttasdoaibmama bokte. Oahpaheaddji galgá bidjat árvosáni teakstaráhkadeamis gelbbolašvuođa vuođul maid
oahppi lea čájehan muhtun fágaartihkkaliin ja eará teavsttain iešguđetlágan šáŋŋeriin.