Dárogiela mearkagiela (NOR04‑05)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 10. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- ovdanbuktit iežas iešguđetlágan šáŋŋeriin ja eksperimenteret šáŋŋeriiguin kreatiivvalaččat
- suokkarditja čilget mearkagielalaš girjjálašvuođa ja muitalanárbevieru
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
- čilget gielalaš girjáivuođa Norggas jabuohtastahttitsápmelaččaid ja eará minoritehtagielagiid vuoigatvuođaid Norggas
Buohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- reflekteretiešguđetlágan elemeanttaid birra mat váikkuhit teavsttaide mat jorgaluvvojit ja dulkojuvvojit, ja čilget daid
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- čilget personsuodjalusa ja dahkkivuoigatvuođa njuolggadusaid, kritihkalaččatgeavahitgálduid, merket sitáhtaid ja čujuhit gálduide dárkilasti láhkai iežas mearkagiellateavsttain
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- árvvoštallatmii áššálaš ákkastallan lea ja vuođuštit iežas oaiviliid
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
- muitalit,analyseret,
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
reflekteretja ákkastallat iešguđetlágan šáŋŋeriin ja iešguđetlágan ulbmiliiddaReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- geavahitfágagiela ja máhtu mearkagiela grammatihka birra válddahusain mo mearkagiella lea huksejuvvon
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- suokkarditja čilget eará riikkaid mearkagielaid ja daid váikkuhusaid birra dárogiela mearkagillii
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
- suokkarditja digaštallat mo mearkagiellateavsttat govvidit nuoraid eallindilálašvuođa
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
- geavahitfágagiela digaštallamiin, spontána ságastallamiin ja čálalaš ja njálmmálaš ovdanbuktimiin mearkagielalaš fáttáid birra
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- ráhkadit teavsttaid main lea čielga struktuvra ja leat heivehuvvon šáŋŋerii, vuostáiváldái ja ulbmilii
- čilget vuoigatvuođageavahitmearkagielladulkka/čállindulkka
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa dárogiela mearkagielas 8., 9. ja 10. ceahkis go sii lohket oanehat ja guhkit
teavsttaid iešguđetlágan šáŋŋeriin, suokkardit teavsttaid konteavsttaid ja reflekterejit mo konteaksta váikkuha
teakstadulkomii. Sii čájehit ja ovdánahttet maiddái gelbbolašvuođa go geavahit fágagiela ja ákkastallet,
reflekterejit ja eksperimenterejit teavsttaiguin iešguđetlágan šáŋŋeriin ja iešguđetlágan ulbmiliidda. Dasto sii
čájehit ja ovddidit gelbbolašvuođa go geavahit fágagiela giela suokkardit ja válddahit gielalaš variašuvnnaid ja
go ságastallet iežaset ja earáid teavsttaid birra.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte diktá
ohppiid ovttasbargat, juogo fysalaš dahje digitála luohkkálanjain. Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid ovdánahttit
gillilvuođa lohkat guhkebuš teavsttaid ja suokkardit fágalaš čuolmmaid. Oahpaheaddji galgá láhčit dili kreatiiva
proseassaide main oahppit besset geavahit fantasiija ja vásihit ahte geahččaladdan lea oassi oahppamis.
Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra dárogiela mearkagielas. Ohppiid
čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat válddahit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet
buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit
besset geavahit rávvagiid ovddidit viidásit mearkagiellafágalaš gelbbolašvuođa lohkamis, njálmmálaš
ovttasdoaibmamis ja čálalaš teakstaráhkadeamis.
Oppalaš árvvoštallan
Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa dárogiela mearkagielas go oahpahus
loahpahuvvo maŋŋá 10. ceahki. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit dili nu ahte oahppit besset čájehit iežaset
gelbbolašvuođa iešguđet láhkai mat fátmmastit áddejumi, reflekšuvnna ja kritihkalaš jurddašeami iešguđet
oktavuođain. Oahpaheaddji galgá bidjat árvosáni dárogiela mearkagiela njálmmálaš oasis oahppi čájehuvvon
gelbbolašvuođa vuođul go oahppi lea čájehan fágalaš sisdoalu njálmmálaš ovttasdoaibmama bokte mearkagillii.
Oahpaheaddji galgá bidjat árvosáni teakstaráhkadeamis gelbbolašvuođa vuođul maid oahppi lea čájehan
muhtun teavsttain iešguđetlágan šáŋŋeriin ja ráhkaduvvon iešguđetlágan ulbmiliidda.