Matematihke 1-10 (MAT01‑05)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmie 4. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • mööleme- jïh juekemedivisjovnem
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    jïh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    praktihkeles tsiehkine
  • divisjovnem representeeredh joekehtslaakan jïh dej ovmessie representasjovni gaskem jarkoestidh
  • ovmessie divisjovnestrategijh
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    ,
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    jïh
    buerkiestidh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

  • ektiedimmieh dej njieljie ryöknemesåarhti gaskem
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    jïh tjïelkestidh, jïh ektiedimmide maereleslaakan
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    ryöknedimmine
  • tsiehkieh jïjtse aarkebiejjeste modelleeredh jïh sov ussjedimmievuekieh tjïelkestidh
  • ryöknedimmievuekieh praktihkeles tsiehkide darjodh jïh praktihkeles tsiehkieh gaavnedh mah dejtie ryöknedimmievuekide sjiehtieh
  • jïjtsevoeth
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    ,
    buerkiestidh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

    jïh
    viertiestidh

    Viertiestidh lea hedtieh jïh joekehtsh goerehtidh göökte jallh jienebi tsiehkiej gaskem.

    göökte- jïh golmedimensjonaale figuvrine viehkine skaavhth, raedtieh jïh roenh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

  • ij-standaarden mietie möölegeektievoeth
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    areaalese jïh volumasse praktihkeles tsiehkine jïh tjïelkestidh man åvteste möölegeektievoetem veeljeme
  • struktuvrh jïh möönsterh stååkedimmesne jïh spïelesne
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    jïh
    buerkiestidh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

  • algoritmh darjodh jïh dejtie vuesiehtidh viehkine varijaabelijstie, eaktojste jïh låtjkojste

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem matematihkesne evtiedidh. Learohkh maahtoem faagesne vuesiehtieh jïh evtiedieh 4. daltesisnie gosse maereles strategijh jïh representasjovnh nuhtjieh barkosne dej njieljie ryöknedimmiesåarhtine jïh sijjen ussjedimmievuekieh tjïelkestieh. Learohkh aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse åadtjoeh daajroem jïh tjiehpiesvoeth nuhtjedh dåeriesmoerh loetedh jïh matematihkeles ektiedimmieh goerehtidh. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh matematihkesne gosse onterdieh, matematihkeles gyhtjelassh gihtjieh, matematihkeles baakoetjïerth teestadieh jïh nuhtjieh, jïh jïjtsh loetemh tjïelkestieh jïh dej åvteste argumenteerieh.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh gosse baaja learohkh matematihkem goerehtidh viehkine stååkedidh, kreatijve årrodh jïh onterdidh jïh matematihken bïjre soptsestalledh. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre ryöknemisnie jïh taalegoerkesisnie. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh jïh fiejlieh darjodh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jïh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja guhkiebasse lïeremen bïjre bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh sijjen maahtoem evtiedidh goerehtimmesne ovmessie representasjovnijste jïh dåeriesmoereloetemestrategijijstie, jïh sov maahtoem evtiedidh gaskesadtemisnie matematihkeles baakoetjïertigujmie.