Matematihke 1-10 (MAT01‑05)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie
Maahtoeulmie 4. daltesen mænngan
Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
- mööleme- jïh juekemedivisjovnem goerehtidhjïh nuhtjedh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
praktihkeles tsiehkineNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- divisjovnem representeeredh joekehtslaakan jïh dej ovmessie representasjovni gaskem jarkoestidh
- ovmessie divisjovnestrategijh goerehtidh, nuhtjedh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
jïh buerkiestidhNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.
- ektiedimmieh dej njieljie ryöknemesåarhti gaskem goerehtidhjïh tjïelkestidh, jïh ektiedimmide maereleslaakan nuhtjedh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
ryöknedimmineNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- tsiehkieh jïjtse aarkebiejjeste modelleeredh jïh sov ussjedimmievuekieh tjïelkestidh
- ryöknedimmievuekieh praktihkeles tsiehkide darjodh jïh praktihkeles tsiehkieh gaavnedh mah dejtie ryöknedimmievuekide sjiehtieh
- jïjtsevoeth goerehtidh, buerkiestidh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
jïh viertiestidhBuerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.
göökte- jïh golmedimensjonaale figuvrine viehkine skaavhth, raedtieh jïh roenh nuhtjedhViertiestidh lea hedtieh jïh joekehtsh goerehtidh göökte jallh jienebi tsiehkiej gaskem.
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- ij-standaarden mietie möölegeektievoeth nuhtjedhareaalese jïh volumasse praktihkeles tsiehkine jïh tjïelkestidh man åvteste möölegeektievoetem veeljeme
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- struktuvrh jïh möönsterh stååkedimmesne jïh spïelesne goerehtidhjïh buerkiestidh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.
- algoritmh darjodh jïh dejtie vuesiehtidh viehkine varijaabelijstie, eaktojste jïh låtjkojste
Jaabnan vuarjasjimmie
Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem matematihkesne evtiedidh. Learohkh maahtoem faagesne vuesiehtieh jïh evtiedieh 4. daltesisnie gosse maereles strategijh jïh representasjovnh nuhtjieh barkosne dej njieljie ryöknedimmiesåarhtine jïh sijjen ussjedimmievuekieh tjïelkestieh. Learohkh aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse åadtjoeh daajroem jïh tjiehpiesvoeth nuhtjedh dåeriesmoerh loetedh jïh matematihkeles ektiedimmieh goerehtidh. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh matematihkesne gosse onterdieh, matematihkeles gyhtjelassh gihtjieh, matematihkeles baakoetjïerth teestadieh jïh nuhtjieh, jïh jïjtsh loetemh tjïelkestieh jïh dej åvteste argumenteerieh.
Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh gosse baaja learohkh matematihkem goerehtidh viehkine stååkedidh, kreatijve årrodh jïh onterdidh jïh matematihken bïjre soptsestalledh. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre ryöknemisnie jïh taalegoerkesisnie. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh jïh fiejlieh darjodh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jïh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja guhkiebasse lïeremen bïjre bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh sijjen maahtoem evtiedidh goerehtimmesne ovmessie representasjovnijste jïh dåeriesmoereloetemestrategijijstie, jïh sov maahtoem evtiedidh gaskesadtemisnie matematihkeles baakoetjïertigujmie.