Matematihke 1-10 (MAT01‑05)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie
Daate learoesoejkesje ij leah vielie faamosne
Tjïelkestimmie
Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan
Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
- maereles strategijhjïh
Evtiedidh maahta årrodh hammoedidh, sjugniedidh, modelleradidh jallh orre vuekieh, dorjesh jallh dïenesjem darjodh.
ryöknedimmesne bröökigujmie, desimaaletaaligujmie jïh prosentigujmie, jïh sijjen ussjedimmievuekieh tjïelkestidhNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- bröökh, desimaaletaalh jïh prosenth representeeredh joekehtslaakan jïh dejtie matematihkeles ektiedimmidedaej representasjovnehammoej gaskem
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
- negatijve taalh praktihkeles tsiehkine
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
- taalelinjamryöknedimmesne positijve jïh negatijve taaligujmie
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- ektiebïejeme ryöknedimmievuekiehjuktie ryöknedimmieh
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
jïh darjodhBuerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.
- ovmessie strategijhjuktie lineæære ligningh jïh joekehtsvoeth loetedh, jïh
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
mejtie loetemh leah faamosneVuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.
- maereles sentraalemööleghjïh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
jïjtsh jïh mubpiej statistiske goerehtimmineNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- daatah loggadidh, veesmedh,jïh lohkedh tabelline jïh diagrammine, jïh veeljemem tjïelkestidh vuesiehtimmeste
Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.
- budsjedtem jïh reeknehlåhkoem darjodh jïhviehkine ryöknemeaarhkh
Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.
cellereferaansigujmie formeligujmieNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- programmeerememdaatah
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
tabelline jïh daatineGoerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
Jaabnan vuarjasjimmie
Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem matematihkesne evtiedidh. Learohkh maahtoem faagesne vuesiehtieh jïh evtiedieh faagesne 7. daltesisnie gosse matematihkeles ektiedimmieh goerehtieh jïh dej bijjeli ussjededtieh, matematihkeles baakoetjïerth gaskesadtemisnie nuhtjieh jïh ovmessie representasjovnh jïh dåeriesmoereloetemestrategijh nuhtjieh. Learohkh aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse daajroem jïh tjiehpiesvoeth nuhtjieh dåeriesmoerh hammoedidh jïh loetedh mah leah praktihkeles tsiehkiej bïjre aarkebiejjien jïh seabradahkesne. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh matematihkesne gosse resonneerieh jïh loetemi jïh matematihkeles ektiedimmiej åvteste argumenteerieh.
Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh gosse baaja learohkh matematihkem goerehtidh viehkine kreatijve årrodh, resonneeredh jïh ussjedadtedh. Lohkehtæjja edtja learohkigujmie soptsestalledh dej evtiedimmien bïjre programmeeremisnie jïh strategijine juktie dåeriesmoerh loetedh. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh jïh fiejlieh darjodh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jïh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja guhkiebasse lïeremen bïjre bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh sijjen maahtoem evtiedidh ektiedimmiem vuejnedh matematihkesne guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh dåeriesmoerh loetedh gaskesadtemisnie matematihken bïjre.