Matematihke 1-10 (MAT01‑05)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • maereles strategijh
    evtiedidh

    Evtiedidh maahta årrodh hammoedidh, sjugniedidh, modelleradidh jallh orre vuekieh, dorjesh jallh dïenesjem darjodh.

    jïh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    ryöknedimmesne bröökigujmie, desimaaletaaligujmie jïh prosentigujmie, jïh sijjen ussjedimmievuekieh tjïelkestidh
  • bröökh, desimaaletaalh jïh prosenth representeeredh joekehtslaakan jïh dejtie matematihkeles ektiedimmide
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    daej representasjovnehammoej gaskem
  • negatijve taalh praktihkeles tsiehkine
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

  • taalelinjam
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    ryöknedimmesne positijve jïh negatijve taaligujmie
  • ektiebïejeme ryöknedimmievuekieh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    juktie ryöknedimmieh
    buerkiestidh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

    jïh darjodh
  • ovmessie strategijh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    juktie lineæære ligningh jïh joekehtsvoeth loetedh, jïh
    vuarjasjidh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

    mejtie loetemh leah faamosne
  • maereles sentraalemöölegh
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    jïh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    jïjtsh jïh mubpiej statistiske goerehtimmine
  • daatah loggadidh, veesmedh,
    åehpiedehtedh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

    jïh lohkedh tabelline jïh diagrammine, jïh veeljemem tjïelkestidh vuesiehtimmeste
  • budsjedtem jïh reeknehlåhkoem darjodh jïh
    vuarjasjidh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

    viehkine ryöknemeaarhkh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    cellereferaansigujmie formeligujmie
  • programmeeremem
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    daatah
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    tabelline jïh daatine

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem matematihkesne evtiedidh. Learohkh maahtoem faagesne vuesiehtieh jïh evtiedieh faagesne 7. daltesisnie gosse matematihkeles ektiedimmieh goerehtieh jïh dej bijjeli ussjededtieh, matematihkeles baakoetjïerth gaskesadtemisnie nuhtjieh jïh ovmessie representasjovnh jïh dåeriesmoereloetemestrategijh nuhtjieh. Learohkh aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse daajroem jïh tjiehpiesvoeth nuhtjieh dåeriesmoerh hammoedidh jïh loetedh mah leah praktihkeles tsiehkiej bïjre aarkebiejjien jïh seabradahkesne. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh matematihkesne gosse resonneerieh jïh loetemi jïh matematihkeles ektiedimmiej åvteste argumenteerieh.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh gosse baaja learohkh matematihkem goerehtidh viehkine kreatijve årrodh, resonneeredh jïh ussjedadtedh. Lohkehtæjja edtja learohkigujmie soptsestalledh dej evtiedimmien bïjre programmeeremisnie jïh strategijine juktie dåeriesmoerh loetedh. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh jïh fiejlieh darjodh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jïh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja guhkiebasse lïeremen bïjre bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh sijjen maahtoem evtiedidh ektiedimmiem vuejnedh matematihkesne guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh dåeriesmoerh loetedh gaskesadtemisnie matematihken bïjre.