Sámegiella vuosttašgiellan (SFS01‑05)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- searvat aktiivvalaččat suokkardeaddji ságastallamiidda ja digaštallamiidda, albmanahttit iežas oaiviliid ja responderet earáid oaivilovdanbuktimiidda
- lohkat iešguđetlágan teavsttaid vássánáiggis ja dálááiggis jareflekteretdaid hárrái
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- válddahitja
Válddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.
ságaškuššatmo sámi girjjálašvuohta čadno sámi kultuvrii ja identitehtiiSágaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- reflekteretmáŋggalágan sámi muitalusaid hárrái ja
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
buohtastahttitdaid eará eamiálbmogiid teavsttaiguinBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- suokkarditmo eará gielat váikkuhit sámegillii ja diđolašvuođa ovddidit das mo sámegielaid sáhttá gáhttet
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
- geavahitárbevirolaš sámi albmanahttinvugiid ja tearpmaid go fágain bargá
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- gulahallat čielgasit ja áddehahtti vuogi mielde njálmmálaš ja čálalaš fidnoguoski oktavuođain
- orienteret iežas fidnofágalaš fágagirjjálašvuođa suorggis gávdnan, kombineren ja árvvoštallan dihte relevánta dieđuid
- geavahitrelevánta fágagiela fágalaš fáttáid ja bargoproseassaid presenteremii, duođašteapmái ja ságaškuššamii
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- čállit ja hábmet iešguđetlágan teavsttaid main lea buorre struktuvra ja teakstačatnan, ja hálddašit mearkabidjama ja riektačállima
- válljet jageavahitheivvolaš giella- ja gulahallanteknologiija dárbbu ja ulbmila mielde
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- árvvoštallatja
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
geavahitiešguđetlágan gálduid kritihkalaš, iešheanalis ja rehálaš vugiinVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- árvvoštallatiežas ja earáid teavsttaid ja buoridit iežas teavsttaid giella- ja teakstamáhtu vuođul, earáid mearkkašumiid vuođul ja fágalaš eavttuid vuođul
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja ovddidit gelbbolašvuođa sámegielas vuosttašgiellan Jo 2 fidnofágalaš oahppoprográmmain go reflekterejit fágalaš fáttáid ja iešguđetlágan njálmmálaš ja čálalaš teavsttaid hárrái. Dasto sii čájehit ja ovddidit gelbbolašvuođa go suokkardit fágalaš fáttáid kritihkalaš gáldogeavahemiin ja presenterejit dan njálmmálaš ja čálalaš teavsttain main giella, struktuvra ja oktavuohta lea heivehuvvon šáŋŋerii ja ulbmilii. Oahppit čájehit ja ovddidit maid gelbbolašvuođa go geavahit máhtu giela vuogádagaid birra suokkardit ja buohtastahttit gielaid, ja go kritihkalaččat reflekterejit iežaset ja earáid njálmmálaš ja čálalaš teavsttaid hárrái.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii, ja oahppanhálu ja kreativitehta arvvosmahttit máŋggabeallásaš bargovugiiguin gos oahppit besset fuomášit ja suokkardit, sihke okto ja earáiguin ovttas. Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra sámegielas vuosttašgiellan, ja oahppit galget beassat geahččaladdat vai ohppet. Gelbbolašvuođa vuođul maid oahppit čájehit, sii galget beassat muitalit maid orrot máhttimin, ja reflekteret iežaset fágalaš ovdáneami birra fágas. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset rávvagiid geavahit iežaset njálmmálaš ja čálalaš gálggaid ovddideapmái fágas.
Oppalaš árvvoštallan
Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa sámegielas vuosttašgiellan oahpahusa loahpahettiin maŋŋá jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmaid. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit dili nu ahte oahppit besset máŋggaláhkai, ja iešguđet ge oktavuođain čájehit gelbbolašvuođaset mas áddejupmi, reflekšuvdna ja kritihkalaš jurddašeapmi leat oassin. Oahpaheaddji galgá bidjat árvosáni sámegielas vuosttašgiellan ollislaš fágalaš, gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa vuođul maid oahppi lea čájehan go fágalaš sisdoalu lea kommuniseren njálmmálaččat ja gelbbolašvuođa vuođul maid oahppi lea čájehan čálalaš teavsttain iešguđetlágan šáŋŋeriin ja ulbmiliidda.