Vitnedimmie (KRO01‑05)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmieh 7. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh tjïrrehtidh

    Tjïrrehtidh lea nïerhkedh, darjodh jïh illedh, vuesiehtimmien gaavhtan laavenjassem, goerehtimmiem jallh soejkesjamme barkoem.

     stååkedimmieh, spïelh mubpiejgujmie jeatjah svihtjemedarjoeminie
  • haarjanidh tjåanghkan bïejesovveme svihtjemh, oktegh jïh mubpiejgujmie ektine
  • darjomh tjïrrehtidh

    Tjïrrehtidh lea nïerhkedh, darjodh jïh illedh, vuesiehtimmien gaavhtan laavenjassem, goerehtimmiem jallh soejkesjamme barkoem.

     jïjtsh ïedtji jïh nuepiej mietie daanhtsosne, ålkoejieliedisnie, gaarsjelimmiedarjoeminie jïh jeatjah svihtjemedarjoeminie
  • kaarhth, digitaale dïrregh jïh væhtah eatnamisnie nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     juktie eatnamisnie jïh voengesne vaaksjoehtidh
  • njoelkedassh guarkedh

    Guarkedh lea mïelem mejnie akt gåajhtsedidh, guarkedh mij jeahtasåvva jallh guktie mij akt ektesne govlesåvva. Maahta goerkesem vuesiehtidh viehkine tjïelkestidh, ovmessie alternatijvh digkiedidh, sjyöhtehke vuekieh viertiestidh jallh kvaliteetem vuarjasjidh.

     jïh nuhtjedh darjoeminie jïh spïelesne jïh illedahkide ååktedh
  • joekehtsh jïjtse jïh mubpiej gaskem guarkedh

    Guarkedh lea mïelem mejnie akt gåajhtsedidh, guarkedh mij jeahtasåvva jallh guktie mij akt ektesne govlesåvva. Maahta goerkesem vuesiehtidh viehkine tjïelkestidh, ovmessie alternatijvh digkiedidh, sjyöhtehke vuekieh viertiestidh jallh kvaliteetem vuarjasjidh.

     jïh meatan årrodh svihtjemedarjoeminie mah maehtieh sjïehtedamme årrodh ij ajve jïjtse nuepide men aaj mubpiej
  • vihkeles voejemevuekieh darjodh tjåejjien jïh rudtjen nelnie jïh tjaetsien nuelesne
  • jearsoesvoetem ålkoedarjoeminie jïh fealadimmesne eatnamisnie vuarjasjidh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

     jïh jïjjebïerkenimmiem tjïrrehtidh

    Tjïrrehtidh lea nïerhkedh, darjodh jïh illedh, vuesiehtimmien gaavhtan laavenjassem, goerehtimmiem jallh soejkesjamme barkoem.

     tjaetsesne
  • voengem nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     jïh voenges kultuvrh ålkoejieliedasse goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

  • åålmehreaktam fealadimmesne jïh vïesehtimmesne eatnamisnie tjïelkestidh

    Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

  • jïjjedimmietuvrem tjïrrehtidh

    Tjïrrehtidh lea nïerhkedh, darjodh jïh illedh, vuesiehtimmien gaavhtan laavenjassem, goerehtimmiem jallh soejkesjamme barkoem.

     jïh jïjtse eatnemedååjresi bijjeli ussjedadtedh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vitnedimmesne 5., 6. jïh 7.b. daltesisnie gosse leah meatan jïh lierieh jeereldihkie svihtjemedarjoeminie, njoelkedassh nuhtjieh darjoemidie jïh spïelide, jïh joekehtsh guarkoeh jïjtsh jïh mubpiej gaskem. Learohkh aaj maahtoem vuesiehtieh gosse svihtjemedarjomi bijjeli ussjededtieh, sosijaale ektiespïele, eatnemefealadimmien jïh eatnemedååjresi bijjeli

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh jeereldihkie svihtjemedarjomi tjïrrh mah learohkh oktegh jallh mubpiejgujmie ektine darjoeh, jïh gosse haarjanieh jïjtse barkoem vuarjasjidh vitnedimmesne. Lohkehtæjja edtja dialogesne årrodh learohkigujmie dej evtiedimmien bïjre vitnedimmesne. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jïh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja dan guhkiebasse lïeremem bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehtedidh guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh sijjen maahtoem evtiedidh svihtjemedarjoeminie, stååkedimmesne, spïelesne, jïjtjebïerkenimmie tjaetsesne jïh ålkoejieliedisnie voengesne.