KOEE, sámi plána (RLE02‑03)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- čilget kristtalašvuođa ja eará oskkuid ja eallinoainnuid historjjá Sámis ja Norggas, maiddái sirdima kristtalašvuhtii, ja nationála minoritehtaid osku- ja eallinoaidnohistorjjá
- válddahit ja ovdanbuktit kristtalašvuođa muhtun rituála praksisaid ja ehtalaš norpmaid
- válddahit ja ovdanbuktit nuorta- ja oarjemáilmmi oskkuid ja eallinoaidnoárbevieruid muhtun rituála praksisaid ja ehtalaš norpmaid
- suokkardit ja buohtastahttit teavsttaid ja ávnnaslaš ovdanbuktimiid máhttogáldun kulturárbbi birra mii guoská kristtalašvuhtii ja iešguđetlágan osku- ja eallinoaidnoárbevieruide
- buohtastahttit árbevirolaš máhtu ja praksisaid iešguđet osiin Sámis ja ságastallat daid birra
- geavahit fágadoahpagiid go bargá oskkuiguin ja eallinoainnuiguin
- čilget oskkuid ja eallinoainnuid ja sámi servodagaid iešguđetlágan oainnuid mánnávuhtii, bearrašii ja ovttaseallimii
- geavahit filosofalaš jurddašanvugiid ságastallamis ja imaštallamis
- ságastallat oskkolaš ja eallinoidnui guoski árbevieruid guovddáš olbmuid ehtalaš ideaid ja gaskkustit daid
- ságastallat filosofiijahistorjjá guovddáš olbmuid ehtalaš ideaid ja gaskkustit daid
- suokkardit ja válddahit iežas ja earáid perspektiivvaid ehtalaš dilemmain mat gusket árgabeai- ja servodathástalusaide
- reflekteret eksistensiála áššiid birra mat gusket olbmuid eallinvuohkái ja birgenláhkái ja eatnama boahtteáigái
- čilget maid olmmošvuoigatvuođat mearkkašit eamiálbmogiid vuoigatvuođaide, cealkin- ja oskunfriddjavuhtii ja oskkolaš minoritehtaid dillái Sámis ja Norggas
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa KOEE:s 5., 6. ja 7. ceahkis go sii guorahallet ja áddejit oskkuid ja eallinoainnuid ja reflekterejit eksistensiála ja ehtalaš áššiid birra. Gelbbolašvuohta boahtá ovdan go oahppit čájehit áddejumi mo oskkut ja eallinoainnut gullet historjjálaš proseassaide nationálalaččat. Dasto oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa go geavahit guovddáš doahpagiid fágas. Sii čájehit ja ovdánahttet maiddái gelbbolašvuođa go ságastallamiin ja digaštallamiin ovdanbuktet iežaset oaiviliid ja čájehit ahte máhttet oaidnit iešguđet perspektiivvain.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu ja bargat fágain njálmmálaš, čálalaš, praktihkalaš ja digitála vugiiguin. Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra KOEE:s. Oahppit galget beassat geahččaladdat. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovdánahttit máhtu ja áddejumi kristtalašvuođa, eará oskkuid, eallinoainnuid ja etihka birra.