Lášmmohallama (KRO01‑05)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- suokkarditja
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
čađahitstoahkama ja speallama ovttas earáiguin iešguđetlágan lihkadandoaimmainČađahit lea álggahit, dahkat ja ollašuhttit juoidá, ovdamearkka dihte dahkamuša, guorahallama dahje plánejuvvon barggu.
- hárjehallet váttes lihkademiid, okto dahje ovttas earáiguin
- čađahitdoaimmaid iežas beroštumiid ja eavttuid vuođul dánsumis, olgodaddamis, valáštallandoaimmain ja eará lihkadandoaimmain
Čađahit lea álggahit, dahkat ja ollašuhttit juoidá, ovdamearkka dihte dahkamuša, guorahallama dahje plánejuvvon barggu.
- geavahitkártta, digitála reaidduid ja luonddumearkkaid dádjadit luonddus ja lagašbirrasis
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- áddetja praktiseret doaimmaid ja stoahkama njuolggadusaid ja dohkkehit bohtosiid
Áddet lea fáhtet oaivila juoga mas, áddet mii midjiide muitaluvvo dahje mo áššit gullet oktii.
- áddetiežas ja earáid erohusaid ja searvat lihkadandoaimmaide mat sáhttet leat heivehuvvon sihke iežas ja earáid eavttuide
Áddet lea fáhtet oaivila juoga mas, áddet mii midjiide muitaluvvo dahje mo áššit gullet oktii.
- čađahit vuodjama vuođđoteknihkaid čoavjji alde, čielggi alde ja čázi vuolde
- árvvoštallatsihkkarvuođa olgodoaimmain ja luonddujohtaleamis ja gádjut iežas čázis
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
- geavahitlagašbirrasa ja
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
suokkarditbáikkálaš olgodaddanvieruidSuokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
- čilget buohkaidrievtti go johtala ja lea luonddus
- čađahitidjadanmátkki ja
Čađahit lea álggahit, dahkat ja ollašuhttit juoidá, ovdamearkka dihte dahkamuša, guorahallama dahje plánejuvvon barggu.
reflekteretiežas luondduvásáhusaid birraReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa lášmmohallamis 5., 6. ja 7. ceahkis go servet iešguđetlágan lihkadandoaimmaide
ja ohppet daid, praktiserejit doaimmaid ja speallama njuolggadusaid, ja áddejit iežas ja earáid erohusaid.
Oahppit čájehit maiddái gelbbolašvuođa go reflekterejit lihkadandoaimmaid, sosiála ovttasdoaibmama,
luonddujohtaleami ja luondduvásáhusaid birra.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu iešguđetlágan
lihkadandoaimmaid bokte maid oahppit dahket okto dahje ovttas earáiguin, ja go oahppit besset árvvoštallat
iežaset barggu lášmmohallamis. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin ovdáneami birra
lášmmohallamis. Oahppit galget beassat geahččaladdat. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget
oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá
oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit
iežaset gelbbolašvuođa lihkadandoaimmain, stoahkamis, speallamis, iežas gádjumis čázis ja olgodaddamis
lagašbirrasis.