Oahppoválljima (UTV01‑03)
Máhtudakulme ja árvustallam

Aktijvuoda buojkulvisá

Tjielggidus

Máhtudakulme

Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet

  • Gåvvidit le tjielggit jali buojkuldahttet vásádusáv, dilev, barggoprosessav jali fágalasj ássjev. Gåvvidit máhttá aj merkahit guoskavasj fáhkamoallánagájt adnet systematiseritjit máhtudagáv ássje birra.

     ietjas nanos bielijt ja ulmusjvuodav ja berustimijt, ja buktet vuojnnet dájt oahppo- ja virggesávadusáj ja iellembierggima gáktuj
  • tjoahkkit,

    Analysierit le guoradallat ássjev, gávnev jali moallánagáv, ja dan baktu dádjadit sisanov jali vuojnov. Analysierit máhttá merkahit dárkkelis ja systemáhtalasj giehtadallam ájnegasj elementajs ja aktijvuodav daj gaskan. Guoradallam máhttá aj guosskat barggoprosæssaj.

     ja ávkástallat diedojt oahpoj ja bargoj birra

  • Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.

     oahppovejulasjvuodajt iesjguhtik láhkáj, ja tjielggit iesjguhtiklágásj oahpposuorgijt ja makkir virggesuorgijda da máhtti doalvvot

    Tjielggidus máhtudakulmmáj

    Med utdanningsveier menes videregående opplæring, opplæring i bedrift, fagskole, høyere utdanning m.m.

  • åttjudit máhtov barggoiellema birra gå gæhttjaladdá ja åtsåt ja reflektieri gåktu guoddelisvuoda mihttomiere, konjunktuvra ja teknologijja vájkkudi barggomárnánij, virgijda ja barggovuogijda
  • dágástallat ålggodisvuoda vájkkudusájt ja

    Dádjadit le árvvedit mav juojddá merkaj, mij javladuvvá jali gåktu dan vijor le. Dádjadusáv máhttá vuosedit gå tjielggi, máhttelisvuodajt árvvaladdá, vuogijt buohtastahttá jali kvalitiehtav árvustallá.

     bargo økonåvmålasj ja sosiála árvov indivijda ja sebrudagá dásen
  • tjielggit mij ja gut máhttá karrierraválljimij vájkkudit, ja majt dat merkaj ietjas válljimijda

    Tjielggidus máhtudakulmmáj

    Arbeide med elevers bevissthet om hvem og hva som påvirker karrierevalg som kulturelle betingelser, kjønn, foreldre, venner m.m.

  • Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.

     ja

    Árvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.

     karrierraválljima perspektijvajt ma sjærvváj guosski

    Tjielggidus máhtudakulmmáj

    Dette gjelder både muligheter og hindringer som kan ligge i kjønnsrelaterte karrierevalg. F.eks. hvordan tradisjonelle forestillinger om kjønn og yrker kan begrense valgmuligheter, om utfordringer i et kjønnsdelt arbeidsmarked, hva det har å si å ta kjønnsutradisjonelle karrierevalg, osv.

  • vuojnnet vejulasjvuodajt ja duohtan dahkat ietjas idiejajt ja válljimijt, ja

    Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.

     iehtjádij siegen karrierraválljimij vájkkudusáj badjel

  • Åvddånahttet máhttá liehket gå hábbmi, dagá jali muodugahtá ådå vuogijt, buktagav jali dievnastusáv.

     ja

    Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.

     háldadimstratesjijjajt háldadittjat målssomijt ja hásstalusájt ma oahppuj ja karrierraj guosski

    Tjielggidus máhtudakulmmáj

    Å utvikle mestringsstrategier handler om å ha pågangsmot, være aktiv og søke løsninger ved motgang og hindringer, finne ut hva som hjelper og hvem som kan støtte. Karriereutfordringer kan f.eks. oppstå når det av ulike grunner blir vanskelig eller umulig å realisere sine karriereønsker. Overganger innebærer både endringsprosess og tid og kan være fra en rolle til en annen, samt endringer i orientering mot rollen en har.

  • Dålkkut le gæhttjalit dádjadit dahpadusá, praktihkalasj dile jali dájdalasj åvddånbuktema merkadusáv. Dádjadusá vuodon le álu guoradallam ájnegasj åsijs ja daj gasskavuodav.

     virggealmodusájt, tjállet CV:av ja barggoåhtsåmusáv ja åttjudit máhtov gåktu dahkat buorre barggoságájdahttemav

Åhpadattijn árvustallam

Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv oahppoválljimin gå ietjas åvddånime ja karrierraoahppama birra reflektieriji, ja vuosedi jiermev gå etihkalasj dilemmajt árvvaladdi. Oahppe vuosedi aj máhtudagáv oahppoválljimin gå tjielggiji oahppo- ja barggomáhttelisvuodajt ja adni máhtov ietjas karrierraplánajt árvvalattatjit. Oahppe åvddånahtti máhtudagáv oahppoválljimin gå ienebut adni duov dáv stratesjijjav ja fáhkabuojkuldagájt vuosedittjat ietjasa fáhkamáhtudagáv, aktu ja iehtjádij siegen. Åhpadiddje galggá åhpadusáv hiebadit navti vaj sjaddá oahppam massta oahppe máhtudahka máhttá åvddån boahtet moatte láhkáj. Moattelágásj oahppamvuogij baktu ja åhpadiddje ságaj baktu galggá oahppe sjaddat diedulasj ietjas rijbbamij. Oahppe galggi oadtjot vásstádusájt ma måvtåstuhtti ja bagádi sijáv barggat vijddásabbo tiemáj ietjas åvddånibme, oahppovuogádahka ja barggoiellem.