Oahppoválljima (UTV01‑03)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- gåvvidit ietjas nanos bielijt ja ulmusjvuodav ja berustimijt, ja buktet vuojnnet dájt oahppo- ja virggesávadusáj ja iellembierggima gáktuj
- tjoahkkit, analysierit ja ávkástallat diedojt oahpoj ja bargoj birra
- åtsådit oahppovejulasjvuodajt iesjguhtik láhkáj, ja tjielggit iesjguhtiklágásj oahpposuorgijt ja makkir virggesuorgijda da máhtti doalvvot
- åttjudit máhtov barggoiellema birra gå gæhttjaladdá ja åtsåt ja reflektieri gåktu guoddelisvuoda mihttomiere, konjunktuvra ja teknologijja vájkkudi barggomárnánij, virgijda ja barggovuogijda
- dágástallat ålggodisvuoda vájkkudusájt ja dádjadit bargo økonåvmålasj ja sosiála árvov indivijda ja sebrudagá dásen
- tjielggit mij ja gut máhttá karrierraválljimij vájkkudit, ja majt dat merkaj ietjas válljimijda
- åtsådit ja árvvaladdat karrierraválljima perspektijvajt ma sjærvváj guosski
- vuojnnet vejulasjvuodajt ja duohtan dahkat ietjas idiejajt ja válljimijt, ja reflektierit iehtjádij siegen karrierraválljimij vájkkudusáj badjel
- åvddånahttet ja adnet háldadimstratesjijjajt háldadittjat målssomijt ja hásstalusájt ma oahppuj ja karrierraj guosski
- dålkkut virggealmodusájt, tjállet CV:av ja barggoåhtsåmusáv ja åttjudit máhtov gåktu dahkat buorre barggoságájdahttemav
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv oahppoválljimin gå ietjas åvddånime ja karrierraoahppama birra reflektieriji, ja vuosedi jiermev gå etihkalasj dilemmajt árvvaladdi. Oahppe vuosedi aj máhtudagáv oahppoválljimin gå tjielggiji oahppo- ja barggomáhttelisvuodajt ja adni máhtov ietjas karrierraplánajt árvvalattatjit. Oahppe åvddånahtti máhtudagáv oahppoválljimin gå ienebut adni duov dáv stratesjijjav ja fáhkabuojkuldagájt vuosedittjat ietjasa fáhkamáhtudagáv, aktu ja iehtjádij siegen. Åhpadiddje galggá åhpadusáv hiebadit navti vaj sjaddá oahppam massta oahppe máhtudahka máhttá åvddån boahtet moatte láhkáj. Moattelágásj oahppamvuogij baktu ja åhpadiddje ságaj baktu galggá oahppe sjaddat diedulasj ietjas rijbbamij. Oahppe galggi oadtjot vásstádusájt ma måvtåstuhtti ja bagádi sijáv barggat vijddásabbo tiemáj ietjas åvddånibme, oahppovuogádahka ja barggoiellem.