Oahppoválljima (UTV01‑03)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- gåvviditietjas nanos bielijt ja ulmusjvuodav ja berustimijt, ja buktet vuojnnet dájt oahppo- ja virggesávadusáj ja iellembierggima gáktuj
Gåvvidit le tjielggit jali buojkuldahttet vásádusáv, dilev, barggoprosessav jali fágalasj ássjev. Gåvvidit máhttá aj merkahit guoskavasj fáhkamoallánagájt adnet systematiseritjit máhtudagáv ássje birra.
- tjoahkkit,analysieritja ávkástallat diedojt oahpoj ja bargoj birra
Analysierit le guoradallat ássjev, gávnev jali moallánagáv, ja dan baktu dádjadit sisanov jali vuojnov. Analysierit máhttá merkahit dárkkelis ja systemáhtalasj giehtadallam ájnegasj elementajs ja aktijvuodav daj gaskan. Guoradallam máhttá aj guosskat barggoprosæssaj.
- åtsåditoahppovejulasjvuodajt iesjguhtik láhkáj, ja tjielggit iesjguhtiklágásj oahpposuorgijt ja makkir virggesuorgijda da máhtti doalvvot
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
- åttjudit máhtov barggoiellema birra gå gæhttjaladdá ja åtsåt ja reflektieri gåktu guoddelisvuoda mihttomiere, konjunktuvra ja teknologijja vájkkudi barggomárnánij, virgijda ja barggovuogijda
- dágástallat ålggodisvuoda vájkkudusájt jadádjaditbargo økonåvmålasj ja sosiála árvov indivijda ja sebrudagá dásen
Dádjadit le árvvedit mav juojddá merkaj, mij javladuvvá jali gåktu dan vijor le. Dádjadusáv máhttá vuosedit gå tjielggi, máhttelisvuodajt árvvaladdá, vuogijt buohtastahttá jali kvalitiehtav árvustallá.
- tjielggit mij ja gut máhttá karrierraválljimij vájkkudit, ja majt dat merkaj ietjas válljimijda
- åtsåditja
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
árvvaladdatkarrierraválljima perspektijvajt ma sjærvváj guosskiÁrvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.
- vuojnnet vejulasjvuodajt ja duohtan dahkat ietjas idiejajt ja válljimijt, jareflektieritiehtjádij siegen karrierraválljimij vájkkudusáj badjel
Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.
- åvddånahttetja
Åvddånahttet máhttá liehket gå hábbmi, dagá jali muodugahtá ådå vuogijt, buktagav jali dievnastusáv.
adnetháldadimstratesjijjajt háldadittjat målssomijt ja hásstalusájt ma oahppuj ja karrierraj guosskiAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- dålkkutvirggealmodusájt, tjállet CV:av ja barggoåhtsåmusáv ja åttjudit máhtov gåktu dahkat buorre barggoságájdahttemav
Dålkkut le gæhttjalit dádjadit dahpadusá, praktihkalasj dile jali dájdalasj åvddånbuktema merkadusáv. Dádjadusá vuodon le álu guoradallam ájnegasj åsijs ja daj gasskavuodav.
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv oahppoválljimin gå ietjas åvddånime ja karrierraoahppama birra reflektieriji, ja vuosedi jiermev gå etihkalasj dilemmajt árvvaladdi. Oahppe vuosedi aj máhtudagáv oahppoválljimin gå tjielggiji oahppo- ja barggomáhttelisvuodajt ja adni máhtov ietjas karrierraplánajt árvvalattatjit. Oahppe åvddånahtti máhtudagáv oahppoválljimin gå ienebut adni duov dáv stratesjijjav ja fáhkabuojkuldagájt vuosedittjat ietjasa fáhkamáhtudagáv, aktu ja iehtjádij siegen. Åhpadiddje galggá åhpadusáv hiebadit navti vaj sjaddá oahppam massta oahppe máhtudahka máhttá åvddån boahtet moatte láhkáj. Moattelágásj oahppamvuogij baktu ja åhpadiddje ságaj baktu galggá oahppe sjaddat diedulasj ietjas rijbbamij. Oahppe galggi oadtjot vásstádusájt ma måvtåstuhtti ja bagádi sijáv barggat vijddásabbo tiemáj ietjas åvddånibme, oahppovuogádahka ja barggoiellem.