Englaantengïele (ENG01‑04)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Daate learoesoejkesje ij leah vielie faamosne

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • jeereldihkie strategijh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnie

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

  • ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh ektiedahkosne

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

  • vihkeles möönsterh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     guktie edtja baakojde jiehtedh gaskesadtemisnie
  • goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh joekehts såarhts englaantengïeleste

    Guarkedh lea mïelem mejnie akt gåajhtsedidh, guarkedh mij jeahtasåvva jallh guktie mij akt ektesne govlesåvva. Maahta goerkesem vuesiehtidh viehkine tjïelkestidh, ovmessie alternatijvh digkiedidh, sjyöhtehke vuekieh viertiestidh jallh kvaliteetem vuarjasjidh.

  • galkije jïh iktemierien soptsestidh jeereldihkie baakoeveahkine jïh idiomatiske lahtesigujmie sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
  • gyhtjelassh gihtjedh jïh lahtestimmieh soptsestalleminie bæjjese fulkedh ovmessie teemaj bïjre sjïehtedamme aajkose, dåastoejidie jïh tsiehkide
  • såemies gïeleldh hedtieh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh dej bïjre soptsestidh englaantengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem mejtie learohke damta, jïh dam jïjtse gïelelïeremisnie

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Med 'andre språk eleven kjenner til' mener vi alle språk eleven har noe kunnskap om. Dette kan være morsmålet og andre språk eleven snakker, fremmedspråk eleven har lært på skolen, eller språk eleven har møtt på reise, gjennom egne interesser, eller i andre sammenhenger og kan noe om. All slik språkkunnskap kan være til nytte for å lære engelsk.

  • daajroem

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     baakoeklaassi jïh raajestruktuvren bïjre gosse jïjtse njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstigujmie barka
  • njoelkedassh reaktatjaeliemasse jïh raajesestruktuvrese fulkedh
  • njoelkedassh reaktatjaeliemasse jïh raajesestruktuvrese fulkedh
  • lohkedh,

    Toelhkestidh lea mïelem jallh goerkesem tseegkedh mïelesisvegistie aktene fenomeenesne, praktihkeles tsiehkesne jallh tjeahpoevuekesne. Goerkese daamtaj analysese bigkie aktegsbiehkijste jïh ektiedimmeste dej gaskem.

     jïh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     englaantengïeleldh tjiehpieslidteratuvren bijjelen, aaj noerelidteratuvre
  • aamhteseprovsateeksth lohkedh jïh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

     man ussjedammes gaaltijh leah
  • gaaltijh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     laejhtehkslaakan jïh ussjedammeslaakan
  • byjjes jïh ovbyjjes teeksth tjaeledh, aaj laavkeme, struktuvrine jïh iktemierien mah buerkiestieh, soptsestieh jïh ussjededtieh, sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
  • jïjtse teeksth bueriedidh bïevnesi bååstede mubpijste jïh daajroen mietie gïeli bïjre

  • Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

     jïh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     råållan bijjelen maam englaantengïele Nöörjesne jïh veartenisnie åtna

  • Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     aalkoeåålmegi tsiehkien bijjelen englaantengïeleldh veartenisnie jïh Nöörjesne
  • jieledevuekieh, ussjedimmievuekieh, gaskesadtememöönsterh jïh gellievoetem englaantengïeleldh veartenisnie

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

  • Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh guhkiebasse sisvegen bïjre soptsestidh englaantengïeleldh kulturelle buektemehammojne ovmessie medijijstie jïjtsh ïedtji bïjre

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh englaantengïelesne 8., 9. jïh 10. daltesisnie gosse struktuvrine jïh ektiedimmine gaskesedtieh njaalmeldh jïh tjaaleldh, sjïehtedamme ovmessie tsiehkide jïh dåastoejidie. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse ovmessie såarhts teeksth sjugniedieh gusnie bïevnesh gaaltijijstie leah meatan vaalteme ussjedammeslaakan.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh viehkine åtnose vaeltedh jeereldihkie strategijh jïh lïeremevierhtieh juktie learohki lohkememaahtoeh jïh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth evtiedidh Learohkh edtjieh åadtjodh dååjredh oktegh jallh mubpiejgujmie ektine pryövedh lea akte bielie gïelelïeremisnie. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre englaantengïelesne. Dan maahtoem mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh sijjieh buektiehtieh, jïh jïjtsh faageles evtiedimmien bijjeli ussjedadtedh. Lohkehtæjja edtja bïhkedidh dan guhkiebasse lïeremen bïjre jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh sov njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth faagesne guhkiebasse evtiedidh.

Galhkuvevuarjasjimmie

Galhkuvevuarjasjimmie edtja dam tjåenghkies maahtoem vuesiehtidh maam learohke englaantengïelesne åtna gosse lïerehtimmiem galhkoe 10. daltesen mænngan. Lohkehtæjja edtja soejkesjidh jïh sjïehteladtedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen maahtoem vuesiehtidh joekehtslaakan, mesnie goerkese, ussjedadteme jïh laejhtehks ussjedimmie, ovmessie ektiedimmine. Lohkehtæjja edtja aktem galhkuvekarakteerem englaantengïelesne bïejedh learohken tjåenghkies maahtoen mietie faagesne.