Englaantengïele (ENG01‑04)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie
Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan
Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
- jeereldihkie strategijh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnienuhtjedh
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh ektiedahkosnenuhtjedh
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- vihkeles möönsterhnuhtjedhguktie edtja baakojde jiehtedh gaskesadtemisnie
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh joekehts såarhts englaantengïelesteguarkedh
Guarkedh lea mïelem mejnie akt gåajhtsedidh, guarkedh mij jeahtasåvva jallh guktie mij akt ektesne govlesåvva. Maahta goerkesem vuesiehtidh viehkine tjïelkestidh, ovmessie alternatijvh digkiedidh, sjyöhtehke vuekieh viertiestidh jallh kvaliteetem vuarjasjidh.
- galkije jïh iktemierien soptsestidh jeereldihkie baakoeveahkine jïh idiomatiske lahtesigujmie sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
- gyhtjelassh gihtjedh jïh lahtestimmieh soptsestalleminie bæjjese fulkedh ovmessie teemaj bïjre sjïehtedamme aajkose, dåastoejidie jïh tsiehkide
- såemies gïeleldh hedtiehgoerehtidhjïh dej bïjre soptsestidh englaantengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem mejtie learohke damta, jïh dam jïjtse gïelelïeremisnie
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
nuhtjedhNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- daajroemnuhtjedhbaakoeklaassi jïh raajestruktuvren bïjre gosse jïjtse njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstigujmie barka
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- njoelkedassh reaktatjaeliemasse jïh raajesestruktuvrese fulkedh
- njoelkedassh reaktatjaeliemasse jïh raajesestruktuvrese fulkedh
- lohkedh,toelhkestidhjïh
Toelhkestidh lea mïelem jallh goerkesem tseegkedh mïelesisvegistie aktene fenomeenesne, praktihkeles tsiehkesne jallh tjeahpoevuekesne. Goerkese daamtaj analysese bigkie aktegsbiehkijste jïh ektiedimmeste dej gaskem.
ussjedadtedhenglaantengïeleldh tjiehpieslidteratuvren bijjelen, aaj noerelidteratuvreUssjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.
- aamhteseprovsateeksth lohkedh jïhvuarjasjidhman ussjedammes gaaltijh leah
Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.
- gaaltijhnuhtjedhlaejhtehkslaakan jïh ussjedammeslaakan
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- byjjes jïh ovbyjjes teeksth tjaeledh, aaj laavkeme, struktuvrine jïh iktemierien mah buerkiestieh, soptsestieh jïh ussjededtieh, sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
- jïjtse teeksth bueriedidh bïevnesi bååstede mubpijste jïh daajroen mietie gïeli bïjre
- buerkiestidhjïh
Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.
ussjedadtedhråållan bijjelen maam englaantengïele Nöörjesne jïh veartenisnie åtnaUssjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.
- goerehtidhjïh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
ussjedadtedhaalkoeåålmegi tsiehkien bijjelen englaantengïeleldh veartenisnie jïh NöörjesneUssjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.
- jieledevuekieh, ussjedimmievuekieh, gaskesadtememöönsterh jïh gellievoetem englaantengïeleldh veartenisniegoerehtidhjïh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
buerkiestidhBuerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.
- goerehtidhjïh guhkiebasse sisvegen bïjre soptsestidh englaantengïeleldh kulturelle buektemehammojne ovmessie medijijstie jïjtsh ïedtji bïjre
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
Jaabnan vuarjasjimmie
Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh englaantengïelesne 8., 9. jïh 10. daltesisnie gosse struktuvrine jïh ektiedimmine gaskesedtieh njaalmeldh jïh tjaaleldh, sjïehtedamme ovmessie tsiehkide jïh dåastoejidie. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse ovmessie såarhts teeksth sjugniedieh gusnie bïevnesh gaaltijijstie leah meatan vaalteme ussjedammeslaakan.
Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh viehkine åtnose vaeltedh jeereldihkie strategijh jïh lïeremevierhtieh juktie learohki lohkememaahtoeh jïh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth evtiedidh Learohkh edtjieh åadtjodh dååjredh oktegh jallh mubpiejgujmie ektine pryövedh lea akte bielie gïelelïeremisnie. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre englaantengïelesne. Dan maahtoem mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh sijjieh buektiehtieh, jïh jïjtsh faageles evtiedimmien bijjeli ussjedadtedh. Lohkehtæjja edtja bïhkedidh dan guhkiebasse lïeremen bïjre jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh sov njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth faagesne guhkiebasse evtiedidh.
Galhkuvevuarjasjimmie
Galhkuvevuarjasjimmie edtja dam tjåenghkies maahtoem vuesiehtidh maam learohke englaantengïelesne åtna gosse lïerehtimmiem galhkoe 10. daltesen mænngan. Lohkehtæjja edtja soejkesjidh jïh sjïehteladtedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen maahtoem vuesiehtidh joekehtslaakan, mesnie goerkese, ussjedadteme jïh laejhtehks ussjedimmie, ovmessie ektiedimmine. Lohkehtæjja edtja aktem galhkuvekarakteerem englaantengïelesne bïejedh learohken tjåenghkies maahtoen mietie faagesne.