Englaantengïele (ENG01‑04)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmieh 7. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • aelhkie strategijh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnie
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

  • digitaale vierhtieh jïh ovmessie baakoegærjah
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnie
  • goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    jïh
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    jiehtememöönsterem jïh baakoeh jïh lahtesh stååkedimmesne, laavloemisnie jïh råållaspïelesne
  • goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh
    guarkedh

    Guarkedh lea mïelem mejnie akt gåajhtsedidh, guarkedh mij jeahtasåvva jallh guktie mij akt ektesne govlesåvva. Maahta goerkesem vuesiehtidh viehkine tjïelkestidh, ovmessie alternatijvh digkiedidh, sjyöhtehke vuekieh viertiestidh jallh kvaliteetem vuarjasjidh.

    sjïehtedamme jïh autentiske teekstine
  • jeereldihkie baakoeveahkine jïh faepeles baakoejgujmie soptsestidh guktie mubpieh guarkoeh, mah leah sjïehtedamme dåastoejasse jïh tseahkan
  • aelkedh, jåerhkedh jïh soptsestallemh galhkedh jïjtsh ïedtji jïh sjyöhtehke teemaj bïjre
  • såemies gïeleldh hedtieh
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    jïh dej bïjre soptsestidh englaantengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem mejtie learohke damta, jïh dam
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    jïjtse gïelelïeremisnie
  • raajeselïhtsh identifiseeredh ovmessie såarhts raajesinie jïh daajroem
    nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    sojjehtimmien bïjre veerbijste, substantijvijste jïh adjektijvijste gosse jïjtsh njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstigujmie barkeminie
  • njoelkedassh reaktatjaeliemasse jïh raajesestruktuvrese fulkedh
  • lohkedh jïh soptsestalledh sisvegen bïjre ovmessie teekstine, aaj jïjtjeveeljeme teeksth
  • englaantengïeleldh aamhteseprovsateeksth jïh englaantengïeleldh maana- jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh goltelidh jïh tjaeledh jïh sisvegen bïjre soptsestalledh
  • ovmessie gaaltiji ussjedammesvoeten bïjre soptsestalledh, jïh gaaltijh jïjtse åtnose veeljedh
  • iktemierien teeksth tjaeledh, aaj laavkeme teeksth mah vaajestieh, soptsestieh, gihtjieh. mïelh jïh ïedtjh buektieh, sjïehtedamme dåastoejasse
  • jïjtsh teeksth bueriedidh bïevnesi bååstede mubpijste
  • ussjedadtedh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

    jïh soptsestalledh maam råållide englaantengïele jïjtse jieliedisnie åtna
  • jieledevuekieh jïh aerpievuekieh
    goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    ovmessie seabradahkine englaantengïeleldh veartenisnie jïh Nöörjesne, jïh identiteeten jïh kulturelle ektiedimmien bijjeli
    ussjedadtedh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh englaantengïelesne 5., 6. jïh 7. daltesisnie gosse stååkedieh jïh goerehtieh gïelem, gosse gaalkije jïh goerkesinie luhkieh njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstine ovmessie seabradahkine englaantengïeleldh veartenisnie.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh viehkine åtnose vaeltedh jeereldihkie strategijh jïh lïeremevierhtieh juktie learohki lohkememaahtoeh jïh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth jeereldihkie tsiehkine evtiedidh. Learohkh edtjieh åadtjodh dååjredh oktegh jallh mubpiejgujmie ektine pryövedh lea akte bielie gïelelïeremisnie. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre englaantengïelesne. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jsijjieh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja bïhkedidh dan guhkiebasse lïeremen bïjre jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh sov njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth faagesne guhkiebasse evtiedidh.