Englaantengïele (ENG01‑04)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie
Maahtoeulmieh 7. daltesen mænngan
Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
- aelhkie strategijh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnienuhtjedh
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- digitaale vierhtieh jïh ovmessie baakoegærjahnuhtjedhgïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnie
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- goerehtidhjïh
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
nuhtjedhjiehtememöönsterem jïh baakoeh jïh lahtesh stååkedimmesne, laavloemisnie jïh råållaspïelesneNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- goltelidh jïh baakoeh jïh lahteshguarkedhsjïehtedamme jïh autentiske teekstine
Guarkedh lea mïelem mejnie akt gåajhtsedidh, guarkedh mij jeahtasåvva jallh guktie mij akt ektesne govlesåvva. Maahta goerkesem vuesiehtidh viehkine tjïelkestidh, ovmessie alternatijvh digkiedidh, sjyöhtehke vuekieh viertiestidh jallh kvaliteetem vuarjasjidh.
- jeereldihkie baakoeveahkine jïh faepeles baakoejgujmie soptsestidh guktie mubpieh guarkoeh, mah leah sjïehtedamme dåastoejasse jïh tseahkan
- aelkedh, jåerhkedh jïh soptsestallemh galhkedh jïjtsh ïedtji jïh sjyöhtehke teemaj bïjre
- såemies gïeleldh hedtiehgoerehtidhjïh dej bïjre soptsestidh englaantengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem mejtie learohke damta, jïh dam
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
nuhtjedhjïjtse gïelelïeremisnieNuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- raajeselïhtsh identifiseeredh ovmessie såarhts raajesinie jïh daajroemnuhtjedhsojjehtimmien bïjre veerbijste, substantijvijste jïh adjektijvijste gosse jïjtsh njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstigujmie barkeminie
Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.
- njoelkedassh reaktatjaeliemasse jïh raajesestruktuvrese fulkedh
- lohkedh jïh soptsestalledh sisvegen bïjre ovmessie teekstine, aaj jïjtjeveeljeme teeksth
- englaantengïeleldh aamhteseprovsateeksth jïh englaantengïeleldh maana- jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh goltelidh jïh tjaeledh jïh sisvegen bïjre soptsestalledh
- ovmessie gaaltiji ussjedammesvoeten bïjre soptsestalledh, jïh gaaltijh jïjtse åtnose veeljedh
- iktemierien teeksth tjaeledh, aaj laavkeme teeksth mah vaajestieh, soptsestieh, gihtjieh. mïelh jïh ïedtjh buektieh, sjïehtedamme dåastoejasse
- jïjtsh teeksth bueriedidh bïevnesi bååstede mubpijste
- ussjedadtedhjïh soptsestalledh maam råållide englaantengïele jïjtse jieliedisnie åtna
Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.
- jieledevuekieh jïh aerpievuekiehgoerehtidhovmessie seabradahkine englaantengïeleldh veartenisnie jïh Nöörjesne, jïh identiteeten jïh kulturelle ektiedimmien bijjeli
Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.
ussjedadtedhUssjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.
Jaabnan vuarjasjimmie
Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh englaantengïelesne 5., 6. jïh 7. daltesisnie gosse stååkedieh jïh goerehtieh gïelem, gosse gaalkije jïh goerkesinie luhkieh njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstine ovmessie seabradahkine englaantengïeleldh veartenisnie.
Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh viehkine åtnose vaeltedh jeereldihkie strategijh jïh lïeremevierhtieh juktie learohki lohkememaahtoeh jïh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth jeereldihkie tsiehkine evtiedidh. Learohkh edtjieh åadtjodh dååjredh oktegh jallh mubpiejgujmie ektine pryövedh lea akte bielie gïelelïeremisnie. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre englaantengïelesne. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jsijjieh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja bïhkedidh dan guhkiebasse lïeremen bïjre jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh sov njaalmeldh jïh tjaaleldh tjiehpiesvoeth faagesne guhkiebasse evtiedidh.