Ieŋŋilsa (ENG01‑04)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme 7. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- adnetálkkes stratesjijjajt giellaåmastimen, tækstatjállemin ja guládallamin
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- adnetdigitála ressursajt ja iesjguhtiklágásj báhkogirjijt giellaåmastimen, tækstatjállemin ja aktisasjbargon
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- åtsåditja
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
adnetjiednadimminsstarijt ja bágojt ja moallánagájt ståhkamin, lávllomin ja roallaståhkaminAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- gulldalitja
Gulldalit merkaj ájttsat, dádjadit ja tjadnat juojddá juosik mij åvddånbuvteduvvá auditijva, visuála jali taktijla njálmálasj guládallamin, juogu de njuolgga guládallamin jali digitála medijáj baktu.
dádjaditbágojt ja moallánagájt hiebaduvvam ja almma tevstajnDádjadit le árvvedit mav juojddá merkaj, mij javladuvvá jali gåktu dan vijor le. Dádjadusáv máhttá vuosedit gå tjielggi, máhttelisvuodajt árvvaladdá, vuogijt buohtastahttá jali kvalitiehtav árvustallá.
- åvddånbuktet ietjasa dádjadahtte láhkáj valjes báhkoboanndudagájn ja væhttsás moallánagáj ma li hiebaduvvam vuosstájválldáj ja dilláj
- álgadit, bisodit ja låhpadit ságastallamav ietjas berustimij ja ájggeguovddelis tiemáj birra
- åtsåditmuhtem gielalasj muodugasjvuodaj birra ieŋŋilsa ja ietjá gielaj majt oahppe dåbddå, ja ságastallat daj birra ja
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
adnetdáv ietjas giellaåmastimenAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- identifisierit gárgadisåsijt moatte lágásj gárgadisájn jaadnetmáhtov verbaj, substantijvaj ja adjektijvaj såjådime birra gå barggá ietjas njálmálasj ja tjálalasj tevstaj
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- tjuovvot duollatjállema, báhkosåjådime ja gárgadisstruktuvra njuolgadusájt
- låhkåt ja gaskostit iesjguhtiklágásj tevstaj sisanov, aj iesjválljidum tevstajt
- låhkåt jagulldalitieŋŋils ássjepruvssátevstajt ja ieŋŋils mánáj- ja nuorajgirjálasjvuodav ja tjállet ja ságastallat sisano birra
Gulldalit merkaj ájttsat, dádjadit ja tjadnat juojddá juosik mij åvddånbuvteduvvá auditijva, visuála jali taktijla njálmálasj guládallamin, juogu de njuolgga guládallamin jali digitála medijáj baktu.
- ságastallat makta iesjguhtiklágásj gáldo li luohtedahtte, ja válljit gáldov ietjas adnuj
- tjállet ålles tevstajt, aj aktiduvvam, ma ådåsit subtsasti, subtsasti, gatjádalli ja åvddånbukti vuojnojt ja berustimijt, ma li vuosstájválldáj hiebaduvvam
- giehtadallat ietjas tevstajt iehtjádij vuojno milta
- reflektieritja ságastallat ieŋŋilsa rålla birra ietjas iellemin
Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.
- åtsåditiesjguhtik sebrudagáj iellemvuogijt ja árbbedábijt ieŋŋils væráldin ja Vuonan ja
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
reflektieritidentitiehta ja kultuvralasj gullevasjvuoda birraReflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv ieŋŋilsin 5., 6. ja 7. jahkedásen gå ståhki ja åtsådi gielajn, gå avtatrajes ja dádjadusájn låhki ja åvddånbukti ietjasa njálmálasj ja tjálalasj tevstajt iesjguhtik sebrudagáj birra ieŋŋils væráldin. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj iesjguhtiklágásj stratesjijjaj ja åhpadimressursaj baktu váj oahppij låhkåmtjehpudagájt ja njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagájt åvddånahttá. Oahppe galggi vásedit jut gæhttjaladdat aktu ja iehtjádij siegen la oassen giela oahppamis. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra ieŋŋilsin. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasij mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi adnet rádijt åvdedittjat låhkåmtjehpudagájt, tjállemtjehpudagájt ja njálmálasj ja digitála tjehpudagájt fágan.