LEAROESOEJKESJE EENGELSKEN GÏELESNE (ENG1-03)

Læreplanen utgår gradvis

Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013.

Gjelder fra: 01.08.2013

Gjelder til: 31.07.2021

Ulmie

Eengelske gïele akte veartenegïele. Gosse almetjh jeatjah laantijste råaka, gåetesne jallh gosse feeleminie, dle daamtaj eengelskem daarpesjibie. Eengelske åtnasåvva filmesne, lidteratuvresne, laavloemisnie, gaarsjelimmesne, dorjesinie, daejremevoetesne jïh teknologijesne, jïh daejnie åtnoesuerkine jïjnjh eengelsken baakoeh jïh dïejvesh leah geajnoem gaavneme mijjen jïjtsh gïelide. Gosse edtjebe bïevnesh ohtsedidh mijjen jïjtsh ïedtji bïjre jallh faageles ektiedimmesne, dle daamtaj dam eengelsken gïelesne darjobe. Lissine eengelske jiene-jienebe ööhpehtimmesne åtnasåvva jïh goh barkoegïele gelline sïeltine.

Jis edtja bïerkenidh aktene veartenisnie gusnie eengelske åtnasåvva gaskenasjovnaale govlesadtemisnie, dle daerpies dam eengelske gïelem maehtedh, jïh daajroem utnedh guktie gïele åtnasåvva ovmessie sjïekeninie. Daate sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh jïh tjiehpiesvoeth utnedh gïelen tjoejesysteemem, reaktoetjaelemem jïh grammatihkem nuhtjedh, daajroem utnedh prinsihpi bïjre raajese- jïh tjaalegebigkemasse, jïh maehtedh gïelem ovmessie aamhtesidie jïh govlesadtemetsiehkide sjïehtedidh. Tjuara aaj maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïeleåtnoen gaskem joekehtidh, jïh byjjes jïh ovbyjjes gïeleåtnoen gaskem. Vijriebasse tjuara maehtedh krööhkedh guktie ovmessie kultuvrh ektesne årroeh jïh guktie edtja dåajmijes årrodh viehkine gïeleste.

Gïelem leara gosse gelliesåarhts tjaalegh dååste, gusnie tjaalegedïejvese aktene vijries goerkesisnie åtnasåvva. Daate feerhmie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh åehpiedehtemh ovmessie aktanimmine, jïh ovmessie njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh digitaale meedijijstie. Gosse daajroem utnebe dej strategiji bïjre mah åtnasuvvieh gosse gïelh leara, jïh dej strategiji bïjre mah mijjem viehkiehtieh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh, dle aelhkebe sjædta jïh stuerebe mïelem vadta daajroeh jïh tjiehpiesvoeth vejtiestidh. Aaj vihkeles jïjtse ulmieh lïerehtæmman bïejedh, jïh gaavnehtidh guktie maahta ulmide jaksedh jïh jïjtse gïeleåtnoem vuarjasjidh. Gosse eengelskem leara dle jienebegïelevoetem sjugnede, jïh dïhte maahta akte vihkeles bielie sjïdtedh mijjen jïjtse evtiedimmeste.

Lissine gïelelïerehtæmman dle eengelskefaage edtja viehkiehtidh daajroem vedtedh jieledevuekiej jïh kultuvri bïjre gusnie eengelske lea åejviegïele jallh byögkeles gïele. Faage edtja daajroem vedtedh guktie eengelske åtnasåvva goh akte gaskenasjovnaale govlesadtemevierhtie. Eengelskegïelen laanti bïjre lïeredh, jïh dan ahkedh stuerebe åtnoen bïjre eengelske gïeleste gaskenasjovnaale ektiedimmine, sæjhta akte hijven våarome årrodh veartenen mijjen bïjre guarkedh, jïh evtiedimmien bïjre eengelske gïeleste goh akte veartenegïele. Eengelskegïelen lidteræære tjaalegh maehtieh lohkeme-aavoem vedtedh mij abpe jieledem ryöhkoe, jïh mubpide jïh jïjtjemem buerebelaakan guarkedh. Njaalmeldh, tjaaleldh jïh digitaale tjaalegh, filmh, musihke jïh jeatjah kultuvrevuekieh maehtieh aaj mijjen jïjtse skaepiedihksvoetem skreejrehtidh.

Eengelskefaage lea dovne akte dïrregefaage jïh skearkagimmiefaage. Faage edtja nuepiem vedtedh meatan årrodh soptsestidh jïjtse, sosijaale, lidteræære jïh faageles teemaj bïjre. Faage edtja dam sïejhme gïelemaahtoem bæjjese bigkedh viehkine goltelidh, soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh, jïh nuepiem vedtedh bïevnesh jïh faagedaajroem vejtiestidh dan eengelske gïelen tjïrrh. Evtiedimmie kommunikatijve jïh gïelen tjiehpiesvoetijste jïh kultuvrelle goerkesistie maahta lissiehtamme laavenjostoem, goerkesem jïh seahkarimmiem skreejredh almetji gaskem ovmessie kultuvremaadtojne. Naemhtie gïele– jïh kultuvremaahtoe akte bielie sjædta dehtie sïejhme skearkagimmeste, jïh dam demokrateles eadtjohkevoetem jïh baalteårrojevoetem nænnoestahta.

Faagen åejvieboelhkh

Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme.

Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.

Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.

Eengelsken gïele maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen/Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan.

Bijjieguvvie åejviesuerkijste:

Jaepiedaltese

Åejviesuerkieh

1–10.

Jåa 1

Jåa 2

(barkoefaageles

ööhpehtimmieprogrammh

Gïelelïerehtimmie

Njaalmeldh govlesadteme

Tjaaleldh govlesadteme

Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre

Gïelelïerehtimmie

Åejviesuerkie gïelelïerehtimmie lea mij lea aktem orre gïelem lïeredh, dam eengelske gïelem lïeredh, jïh ektiedimmieh vuejnedh eengelsken, ietniengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem. Dïhte lea aaj daajroe gïelen bïjre, jïh goerkesem utnedh sov jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre. Maehtedh jïjtse gïeleåtnoem jïh jïjtse lïerehtimmiedaerpiesvoeth vuarjasjidh, jïh sjiehteles strategijh jïh barkoevuekieh veeljedh lea nuhteligs jis edtja dam eengelske gïelem lïeredh jïh nuhtjedh.

Njaalmeldh govlesadteme

Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine goltelidh, soptsestidh jïh maereles govlesadtemestrategijh nuhtjedh. Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh, jïh idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh nuhtjedh gosse mubpide jïh mubpiejgujmie soptseste. Edtja aaj maehtedh gïelem tjïelkelaakan soptsestidh jïh intonasjovnine.

Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh goltelidh, guarkedh jïh dam eengelske gïelem nuhtjedh ovmessie njaalmeldh govlesadtemetsiehkine. Dåajmijesvoetem vuesiehtidh jïh krööhkedh dejtie sïejhme vuekide guktie ektesne årrobe lea akte vihkeles bielie. Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes njaalmeldh gïeli gaskem joekehtidh.

Åtnoe ovmessie meedijijstie jïh vierhtijste, jïh evtiedimmie aktede gïelevåarhkoste faagi jïh aamhti dåaresth leah vihkeles daennie åejviesuerkesne.

Tjaaleldh govlesadteme

Åejviesuerkie tjaaleldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine lohkedh jïh tjaeledh, jïh maereles lohkeme- jïh tjaelemestrategijh nuhtjedh.

Åejviesuerkie lea maehtedh lohkedh jeereldihkie tjaalegh eengelsken gïelesne juktie lohkeme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh. Dellie tjuara jïjnjem lohkedh juktie gïelegoerkesem jïh tjaalegemaahtoem evtiedidh. Ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh maahta våaromem bïejedh persovneles sjïdtedæmman, skearkagæmman jïh skaepiedihksvoetese, jïh skraejriem vedtedh jïjtse tjaalegh darjodh.

Åejviesuerkie aaj feerhmie eengelsken tjaalegh tjaeledh ovmessie govlesadtemetsiehkine juktie tjaeleme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh. Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes tjaaleldh gïeli gaskem joekehtidh. Åejviesuerkesne edtja aaj baakoeveahkam evtiedidh jïh reaktoetjaelemem, idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh tjaalegisnie nuhtjedh. Edtja aaj struktuvrem jïh ektiedimmiem tjaaleginie sjugniedidh.

Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre

Åejviesuerkie kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre leah kultuvregoerkese aktene vijries goerkesisnie. Dïhte våarome lea eengelskegïelen laanth, jïh vihkeles aamhtesh feerhmie mah leah siebriedahkejieleden, lidteratuvren jïh jeatjah kultuvrevuekiej bïjre. Åejviesuerkesne edtja aaj maehtedh daajroem vejtiestidh eengelsken gïelen bïjre goh akte veartenegïele jïjnjh åtnoesuerkiejgujmie.

Åejviesuerkesne edtja barkedh faagetjaalegigujmie, lidteræære tjaalegigujmie jïh kultuvrelle lahtestimmiehammoejgujmie ovmessie kultuvrijste, jïh dejtie digkiedidh. Daate lea vihkeles juktie daajroem, goerkesem jïh seahkarimmiem evtiedidh mubpiej jieledevuekide jïh kultuvride.

Man gellie tæjmoeh

Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine:

MAANADALTESE

1.–4. jaepiedaltese: 138 tæjmoeh

5.–7. jaepiedaltese: 228 tæjmoeh

NOEREDALTESE

8.–10. jaepiedaltese: 222 tæjmoeh

STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH

Jåa1: 140 tæjmoeh

BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH

Jåa1: 84 tæjmoeh

Jåa2: 56 tæjmoeh

Faagen maadth maahtoeh

Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gusnie dah viehkiehtieh evtiedimmine jïh lea akte bielie faagemaahtoste. Eengelsken gïelesne guarka dejtie vihkeles tjiehpiesvoetide naemhtie:

Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh govlesadtedh viehkine dam eengelske gïelem nuhtjedh. Edtja aaj vuarjasjidh jïh sjïehtedidh soptsestimmievuekieh åssjelasse, dåastoejasse jïh tseahkan. Edtja aaj sosijaale konvensjovni bïjre lïeredh jïh guktie almetjh sinsætnan dåemiedieh dejnie laantine gusnie eengelske gïele åtnasåvva jïh gaskenasjovnaale ektiedimmine. Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh dam njaalmeldh gïelem ahkedh vielie veele jïh jeereldihkie nuhtjedh soptsestimmine jïh jeatjah såarhts njaalmeldh govlesadtemisnie. Edtja aaj goltelidh, guarkedh jïh digkiedidh ovmessie aamhtesh jïh dåeriesmoeretjoelmh juktie faagedaajroem vejtiestidh. Edtja aaj maehtedh joekehts såarhts eengelske gïelem guarkedh ovmessie bielijste veartenisnie.

Maehtedh tjaeledh eengelsken gïelesne lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh buektedh maereleslaakan jïh naemhtie guktie mubpieh guarkah viehkine dehtie eengelske tjaelemegïeleste. Dellie tjuara soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh tjaalegh mah govlesedtieh, jïh mah hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem utnieh. Lissine dle tjaeleme akte dïrrege gïelelïerehtimmien gaavhtan. Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea lïeredh staaran tjaeledh jïh aktem stuerebe stuerebe baakoeveahkam eengelske baakojste jïh gïelestruktuvrijste evtiedidh. Edtja aaj aktem gellielaaketje maahtoem evtiedidh ovmessie såarhts sïejhme, lidteræære jïh faageles tjaalegh eengelsken gïelesne tjaeledh, aktine ovbyjjes jïh byjjes gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.

Maehtedh lohkedh faagesne eengelske lea maehtedh mïelem sjugniedidh ovmessie såarhts tjaalegijstie. Dellie edtja eengelskegïelen tjaalegh lohkedh juktie guarkedh, ussjedidh jïh goerkesem jïh daajroem vejtiestidh kultuvri jïh faagesuerkiej dåaresth. Edtja aaj soejkesjidh, lohkedh jïh lohkemem gïetedidh eengelskegïelen tjaalegijstie ovmessie åssjelidie, jeereldihkie gåhkojne jïh gïervevoetine. Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea maehtedh åtnose vaeltedh lohkemevuekieh mah leah sjïehtedamme åssjelasse lohkeminie, ahkedh vielie krïevije tjaalegisnie. Edtja aaj eengelskegïelen tjaalegh iktemearan jïh goerkesinie lohkedh, jïh goerehtidh, digkiedidh, lïeredh jïh ussjedidh ovmessie såarhts bïevnesi bïjre.

Maehtedh ryöknedh eenglesken gïelesne lea maehtedh sjyöhtehke matematihkeles dïejvesh eengelsken gïelesne nuhtjedh ovmessie tsiehkine. Edtja möölegeektievoeth damtedh mah åtnasuvvieh eengelskegïelen laantine, jïh guarkedh jïh govlesadtedh taali bïjre, grafihkeles åehpiedehtemh, tabellh jïh statistihkh eengelsken gïelesne. Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh taalh jïh ryöknemem nuhtjedh viehkine våarhkoem evtiedidh matematihkeles teermijste eengelsken gïelesne mah leah aarkebeajjan ektiedamme, jïh sïejhme jïh faageles teermh.

Digitaale tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh aktem jeereldihkie veahkam digitaale dïrregijstie, meedijijstie jïh vierhtijste nuhtjedh juktie gïelelïerehtimmiem nænnoestehtedh, eengelsken gïelesne govlesadtedh jïh sjyöhtehke daajroem vejtiestidh eengeleskefaagesne. Åtnoe digitaale vierhtijste nuepiem vadta eengelskegïelen tjaalegh dååjredh rïektes tsiehkine, amma iemie, ij-sjïehtedamme tsiehkieh. Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste sæjhta jiehtedh bïevnesh ribledh jïh gïetedidh juktie ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh. Digitaale hammoekrïevenassh tjaaleginie sæjhta jiehtedh effekth, guvvieh, tabellh, bijjietjaalegh jïh mearhketjh leah tjåanghkan bïejeme juktie aktem dïjrem tjïertestidh jïh leerehtidh. Edtja aaj maehtedh digitaale gaaltijh nuhtjedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh gaaltijeåtnose. Digitaale tjiehpiesvoeth lea daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh almetjevaarjelimmien bïjre viehkine gaaltijevuesiehtimmijste mejtie gåarede gïehtjedidh.

Maahtaldahkeulmieh

Maahtoeulmieh 2. daltesen mænngan

Gïelelïerehtimmie

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • såemies vuesiehtimmieh vedtedh gåessie maahta nuhteligs årrodh eengelskem maehtedh
  • baakoeh jïh lahtesh gaavnedh mah leah tjåenghkies eengelsken gïelese jïh jïjtse ietniengïelese
  • digitaale vierhtieh nuhtjedh juktie gïelem dååjredh

Njaalmeldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • goltelidh jïh eengelske gïeletjoejh nuhtjedh praktihkeles-estetihkeles soptsestimmievuekiej tjirrh
  • goltelidh jïh guarkedh aelhkie bïhkedassh eengelsken gïelesne
  • goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh guarkedh eengelskegïelen rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie
  • guarkedh jïh naan eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh nuhtjedh, gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre
  • healsoehtidh, gihtjedh jïh vaestiedidh aelhkie gyhtjelassh jïh naan dåajmijes lahtesh nuhtjedh
  • meatan årrodh dijalogine mejtie haarjanamme jiehtedh, jïh faahketji soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
  • taalh nuhtjedh gosse lïhke byjreski bïjre jïh jïjtse dååjresi bïjre soptseste

Tjaaleldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • ektiedimmiem damtijidh gaskem naan eengelsken gïeletjoejh jïh staavadimmiemaallh
  • eksperimenteradidh lohkedh jïh tjaeledh eengelske baakoeh, lahtesh jïh aelhkie raajesh mah leah gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre

Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • soptsestidh guktie maanaj aarkebiejjie lea eengelskegïelen laantine
  • meatan årrodh jïh maanakultuvrem dååjredh eengelskegïelen laantijste viehkine baakoeh, guvvieh, musihkem nuhtjedh jïh svihtjedh
  • jïjtsh dååjresh soptsestidh eengelskegïelen rijmijste, raajrojste, laavloemijstie, heamturijstie jïh soptsesijstie

Maahtoeulmieh 4. daltesen mænngan

Gïelelïerehtimmie

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • daejredh gåessie maahta nuhteligs jallh daerpies eengelskem maehtedh
  • soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
  • hedtieh gaavnedh baakoej jïh lahtestimmievuekiej gaskem eengelsken gïelesne jïh jïjtse ietniengïelesne
  • digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh gïelegoerehtimmesne

Njaalmeldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • aelhkie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
  • goltelidh jïh guarkedh baakoej jïh lahtesi mïelem dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
  • guarkedh jïh nuhtjedh eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide
  • åejviesisvegem guarkedh rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie
  • såemies dåajmijes lahtesh jïh aelhkie jiehtegh nuhtjedh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh
  • meatan årrodh aarkebiejjien soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
  • dam eengelske aalfabetem jiehtedh jïh nommh jïh sijjienommh staavadidh
  • guarkedh jïh nuhtjedh baakoeh mah leah ektiedamme åaside, veahkide, hammojde jïh stoeredahkide gosse aarkebiejjien, eejehtallemen jïh ïedtji bïjre soptseste

Tjaaleldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • aelhkie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
  • ektiedimmiem guarkedh eengelske gïeletjoeji jïh bokstaavi gaskem, jïh tjoejh tjåanghkan giesedh baakose
  • mïelem baakojste jïh lahtesijstie guarkedh dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
  • eengelske baakoeh jïh lahtesh lohkedh, guarkedh jïh tjaeledh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide
  • åejviesisvegem guarkedh aelhkie tjaaleginie åehpies aamhtesi bïjre
  • åenehks tjaalegh tjaeledh mïeli jïh ïedtji bïjre, jïh mah buerkiestieh, gihtjieh jïh vaestiedieh
  • naan sïejhme smaavebaakoeh nuhtjedh jïh aelhkie staavadimmie- jïh raajesemaallh
  • digitaale dïrregh nuhtjedh juktie bïevnesh ribledh jïh eksperimenteradidh tjaalegem sjugniedidh

Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • såemies vuesiehtimmieh vedtedh eengelskegïelen laantine jïh åehpies almetjh debpede
  • soptsestidh såemies bieliej bïjre ovmessie jieledevuekijste, aerpievuekijste jïh skihkijste eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
  • meatan årrodh eengelskegïelen rijmh, raajroeh, laavlomh, åenehks teaterestuhtjh jïh soptsesh åehpiedehtedh
  • jïjtse åssjaldahkh jïh mïelh buektedh gosse åehpies sjædta eengelskegïelen lidteratuvrine jïh maanakultuvrine
  • jïjtse tjaalegh darjodh mah leah skreejreme eengelskegïelen lidteratuvreste jïh maanakultuvreste

Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan

Gïelelïerehtimmie

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • damtijidh jïh ovmessie tsiehkieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriedidh
  • soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
  • naan gïelen hedtieh jïh joekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem
  • digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne

Njaalmeldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
  • baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre
  • åejviesisvegem njaalmeldh tjaaleginie guarkedh åehpies aamhtesi bïjre
  • dåajmijes lahtesh nuhtjedh jïh lahtesh mah leah tseahkan sjïehtedamme
  • soptsestidh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh ovmessie tsiehkine
  • jïjtse mïelem soptsestidh jïh buerkiestidh åehpies aamhtesi bïjre
  • aelkedh, steeredh jïh soptsestimmieh orrijidh mah leah åehpies tsiehkiej bïjre
  • vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh raajesesåarhtide govlesadtemisnie
  • soptsestidh aelhkie aerviedimmiej, valutan jïh möölegeektievoeti bïjre gosse aarkebiejjien tsiehkiej bïjre soptseste

Tjaaleldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • lohkeme-jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
  • baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre
  • åejviesisvegem guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
  • ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh jïh guarkedh ovmessie gaaltijijstie
  • notaath vaeltedh juktie ovmessie såarhts tjaalegh darjodh
  • galkije tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh, vaajestieh, dååjresh buerkiestieh jïh jïjtse mïelh buektieh
  • vihkeles maallh nuhtjedh reaktatjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
  • digitaale dïrregh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh juktie sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh jïh ovmessie såarhts tjaalegh darjodh

Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • almetji, sijjiej jïh heannadimmiej bïjre soptsestidh eengelskegïelen laantijste
  • jieledevuekiej bïjre soptsestidh jïh guktie almetjh ektesne årroeh ovmessie kultuvrine eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne, dej gaskem saemien kultuvre
  • eengelskegïelen maana-jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh almetji jïh sisvegen bïjre soptsestidh
  • jïjtse reaksjovnh buektedh eengelskegïelen lidteræære tjaalegidie, filmide, nedtekultuvrese, guvvide jïh musihkese
  • skaepiedihkslaakan soptsestidh viehkine skraejrijste ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegijstie ovmessie gaaltijijstie
  • åenehks tjaalegh åehpiedehtedh jïjtjeveeljeme aamhtesi bïjre

Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan

Gïelelïerehtimmie

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth evtiedidh eengelsken gïelesne
  • soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
  • stoerre gïelehedtieh jïh gïelejoekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh
  • ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh veeljedh, jïh dejtie jïjtjeraarehke nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne

Njaalmeldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh mah leah åssjelasse sjïehtedamme
  • aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre
  • maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem joekehtidh mah aktegsalmetjidie jïh almetjedåehkide tjuvtjiedieh
  • åejviesisvegem jïh sjïere biehkieh guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie ovmessie aamhtesi bïjre
  • goltelidh jïh guarkedh jeereldihkie eengelske gïelh ovmessie rïektes tsiehkijste
  • galkije jïh ektiedimmine soptsestidh mij lea åssjelasse jïh tseahkan sjïehtedamme
  • jïjtse mïelem buektedh jïh buerkiestidh ovmessie aamhtesi bïjre
  • aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh ovmessie aamhtesi bïjre viehkine gyhtjelassh gihtjedh, jïh jåerhkedh aamhtesi bïjre soptsestidh mejtie mubpieh aalkeme
  • vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh ovmessie raajesesåarhth govlesadtemisnie
  • Oversettelse til sørsamisk mangler foreløpig

Tjaaleldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh sjïehtedamme åssjelasse
  • aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre
  • maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem mah leah aktegsalmetji jïh almetjedåehkiej bïjre
  • åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
  • ovmessie såarhts guhkies jïh åenehks tjaalegh lohkedh, guarkedh jïh vuarjasjidh, ovmessie aamhtesi bïjre
  • jïjtsh notaath jïh ovmessie gaaltijh nuhtjedh goh våarome tjaeliemasse
  • ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine
  • vihkeles maallh nuhtjedh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
  • digitaale dïrregh jïh hammoekrïevenassh nuhtedh bïevnesegïetedæmman, tjaalegedorjemasse jïh govlesadtemasse
  • Oversettelse til sørsamisk mangler foreløpig

Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • jieledevuekieh digkiedidh jïh guktie almetjh leah ektesne Stoerre-Britannijesne, jeatjah eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
  • sjïere væhtah buerkiestidh histovrijen jïh geografijen bïjre Stoerre-Britannijesne jïh USA:sne
  • ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh eengelskegïelen laantijste
  • buerkiestidh jïh ussjedidh tsiehkien bïjre aalkoealmetjidie eengelskegïelen laantine
  • darjodh, leerehtidh jïh soptsestidh jïjtse tjaalegi bïjre mejtie skraejriem åådtjeme eengelskegïelen lidteratuvreste, filmeste jïh kultuvrelle lahtestimmievuekijste
  • sjyöhtehke jïh faageles aamhtesi bïjre soptsestidh jïh dejtie leerehtidh

Maahtoeulmieh Jåa2 mænngan – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh

Gïelelïerehtimmie

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh, juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriesåbpoe evtiedidh
  • jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh eengelskelïereminie
  • ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh laejhtehkslaakan jïh jïjtjeraarehke vuarjasjidh, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh

Njaalmeldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • sjiehteles goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh tseahkan ektiedamme
  • guarkedh jïh nuhtjedh aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh aktem faageles baakoeveahkam mah leah jïjtse ööhpehtimmieprogrammese ektiedamme
  • åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
  • sosijaale jïh geografeles jeerehtsh eengelsken gïeleste goltelidh jïh guarkedh rïektes tsiehkijste
  • jeereldihkie jïh veelelaakan soptsestidh galkije jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan
  • aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh jïh digkiedimmieh sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
  • maallh baakoestæmman, intonasjovnem, baakoesojjehtæmman nuhtjedh jïh jeereldihkie raajesesåarhth govlesadtemisnie
  • toelhkestidh jïh teknihkeles jïh matematihkeles bïevnesh nuhtjedh govlesadtemisnie

Tjaaleldh govlesadteme

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • vuarjasjidh jïh nuhtjedh sjiehteles lohkeme- jïh tjaelemevuekieh, ektiedamme åssjelasse jïh tjaalegesåarhtese
  • aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh faageles baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
  • åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh gelliesåarhts guhkies jïh åenehks tjaaleginie, ovmessie aamhtesi bïjre
  • lohkedh juktie faagedaajroeh vejtiestidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste
  • jïjtsh notaath darjodh juktie tjaalegh tjaeledh mah ektiedimmiem utnieh jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
  • ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan
  • maallh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman jïh jeereldihkie raajese- jïh tjaalegebigkemasse nuhtjedh gosse tjaalegh dorje
  • ovmessie såarhts tjaalegh darjodh sjïehtedamme digitaale hammoekrïevenasside, ovmessie digitaale meedijinie
  • ovmessie gaaltijh vuarjasjidh jïh sisvegem gaaltijijstie jïjtjeraarehke jïh laejhtehkslaakan nuhtjedh, jïh naemhtie guktie gåarede gaaltijidie gaavnedh

Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre

Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
  • kultuvrem jïh siebriedahketsiehkiem digkiedidh jieniebinie eengelskegïelen laantine
  • sjyöhtehke saernieh åehpiedehtedh jïh digkiedidh eengelskegïelen gaaltijijstie
  • sjïdtedimmiem eengelsken gïeleste digkiedidh goh akte veartenegïele
  • ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh ovmessie bielijste veartenistie
  • eengelskegïelen filmh jïh jeatjah kultuvrelahtesh digkiedidh ovmessie meedijijstie
  • tjaalegh digkiedidh aalkoealmetjijstie jïh aalkoealmetji bïjre eengelskegïelen laantine
  • aktem faageles aamhtesem goerehtidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammen sisnjelen jïh dam åehpiedehtedh

Faagem vierhtiedidh

Eksamene learoehkidie

Jaepiedaltese

Öörnege

10. jaepiedaltese

Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.

Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh

Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh

Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene abpe faagem feerhmie (140 tæjmoeh).

Eksamene privatistide

Jaepiedaltese

Öörnege

10. jaepiedaltese

Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.

Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh

Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh

Privatisth edtjieh tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem vaeltedh. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene abpe faagem feerhmie

(140 tæjmoeh).

Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne

Fant du det du lette etter?

0/250
0/250

Tusen takk for hjelpen!