Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.08.13
Gjelder fra: 2013-08-01T00:00:00 +2
Gjelder til: 2022-07-31T00:00:00 +2
Ulmie
Faage nöörjen dejtie learoehkidie mej saemien voestesgïeline lea akte faage kultuvregoerkesen, govlesadtemen, skearkagimmien jïh identiteeteevtiedimmien bïjre, jïh seahkarimmiem evtiedidh jïjtse jïh mubpiej kultuvrese. Maanah jïh noerh saemien voestesgïeline aktene siebriedahkesne byjjenieh gusnie göökte- jïh jienebegïelevoete jïh kultuvrelle gellievoete leah akte bielie aarkebiejjeste. Jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne dle tjuara gïelem jïh tjaalegh haalvedh. Lïerehtimmie edtja sjïehteladtedh juktie maahtoem evtiedidh nöörjen gïelesne jïh kultuvresne, jïh ryöjredidh guktie daah learohkh maehtieh seammavyörtegs meatan årrodh skuvlesne, siebriedahken jieliedisnie jïh barkoejieliedisnie.
Nöörjenfaage edtja saemienfaagine ektine våaromem bïejedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh darjoem jïh goerkesem vedtedh dej siebriedahki bïjre mejstie dah akte bielie. Naemhtie nöörjenfaage maahta aktem voerkes goerkesem evtiedidh, mij daajroste båata, dejstie hedtijste jïh joekehtsijstie nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren gaskem. Nöörjenfaage edtja daajroem vedtedh jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre jïh viehkiehtidh learohki gïelemaahtoem evtiedidh, dej maehtelesvoeti jïh nuepiej mietie fïereguhte learohke åtna. Njaalmeldh tjiehpiesvoeth, lohkeme- jïh tjaelememaahtoe lea dovne akte ulmie jïjtsinie jïh akte daerpies våarome jis edtja guarkedh jïh abpe jieledem lïeredh.
Faage edtja sjïehteladtedh ihke learohkh buektiehtieh nöörjen eadtjohkelaakan nuhtjedh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh, jïh maehtieh dejnie gelliesåarhts tjaaleginie vaaksjoehtidh mah siebriedahkesne gååvnesieh daan biejjien. Faage edtja Lissine skreejredh hijven lïerehtimmievuekieh evtiedidh jïh laejhtehkslaakan ussjedidh. Edtja aaj skreejredh guktie learohke lastoem åådtje lohkedh jïh tjaeledh, jïh guktie learohke hijven lohkeme- jïh tjaelemevoeth åådtje. Faage akten tjaalegedïejvesasse bigkie mij njaalmeldh, tjaaleldh jïh tjåanghkan bïejeme tjaalegh feerhmie, gusnie tjaeleme, tjoejh jïh guvvieh ektesne spielieh. Nöörjen jïh saemien lidteratuvre jïh lidteratuvre jeatjah kultuvrijste, joekoen jeatjah aalkoealmetjekultuvrijste, edtjieh viehkiehtidh guktie learohkh dååjrieh, ussjedieh jïh vuarjasjieh, jïh learoehkidie haestedh dej kultuvregoerkesisnie.
Dah faagh saemien jïh nöörjen jïjnjh tjåenghkies biehkieh utnieh, jïh dan åvteste vihkeles aktine lïhke laavenjostojne daej göökte faagi bïjre. Nöörjenlïerehtimmesne edtja learoehkidie skreejredh gïelem jïh tjaalegh goerehtidh gelliesåarhts ektiebarkoetsiehkine mah baejieh learoehkidie ussjedidh, analyjseradidh, skaepiedihks jïh estetihkeles årrodh. Lïerehtimmien tjïrrh learohkh maehtieh jïjtjemse jïh mubpieh råakedh orre råålline, gusnie dah maehtieh skreejredh jïh haestedh sinsitniem, jïh gïelem lïeredh åtnoen tjïrrh. Lïerehtimmie nöörjen gïelesne dan 13-jaepien skuvlebaelien tjïrrh edtja saemienlïerehtimmine ektine, meatan årrodh learoehkidie dam gïelejearsoesvoetem vedtedh mij aktem hijven våaromem vadta jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahke- jïh barkoejieliedisnie.
Faagen åejvieboelhkh
Faage lea åejviesuerkine öörnedamme mej sisnie maahtoeulmieh leah dorjesovveme. Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehkelaakan darjodh goh gåarede learoehkidie, viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Faage nöörjen maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1, Jåa2 jïh Jåa3 mænngan studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkelïerehtimmesne. Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne lea maahtoeulmie Jåa2 mænngan jïh lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose.
Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
Jaepiedaltese | Åejviesuerkieh | ||
1.–10. Jåa1-Jåa3 | Njaalmeldh govlesadteme | Tjaaleldh govlesadteme | Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre |
Njaalmeldh govlesadteme
Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh soptsestidh joekehts ektiedimmine. Njaalmeldh govlesadteme lea vihkeles gosse edtja orre gïelh lïeredh. Jåarhkeööhpehtimmesne edtja aaj dam vihkielommes toelhkestimmiemaahtoem saemien gïeleste nöörjen gïelese evtiedidh.
Goltelidh lea akte eadtjohke darjome gusnie learohke edtja lïeredh jïh guarkedh viehkine toelhkestidh, viertiestidh jïh vuarjasjidh maam mubpieh jiehtieh. Viehkine soejkesjidh maam edtja njaalmeldh soptsestidh, jïh faahketji njaalmeldh mubpiejgujmie laavenjostedh, learohke edtja maehtelesvoetem evtiedidh mubpiejgujmie govlesadtedh, jïh daajroem, åssjaldahkh jïh åssjalommesh buektedh jeereldihkie baakoejgujmie ovmessie sjangerinie. Njaalmeldh govlesadteme lea aaj gïelem, soptsestimmiehammoeh jïh soptsestimmievuekieh govlesadtemetseahkan sjïehtedidh.
Tjaaleldh govlesadteme
Tjaaleldh govlesadteme lea nöörjen lohkedh jïh nöörjen tjaeledh. Lïerehtimmie dam voestes lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmiem jïh dam vijriesåbpoe evtiedimmiem lohkeme- jïh tjaelememaahtoste feerhmie, aktene ahkedh evtiedimmesne abpe lïerehtimmien tjïrrh. Lïerehtimmie lohkemisnie edtja learohki lastoem jïh maehtelesvoetem skreejredh lohkedh tjaeledh, jïh sæjhta jiehtedh learohke edtja joekehts tjaalegh lohkedh, dovne lïeremen jïh dååjresen gaavhtan. Dah lohkeme tjaalegh edtjieh seamma aejkien viehkiehtidh guktie learohke voerkes sjædta sov jïjtse evtiedimmien bïjre goh lohkije jïh tjaelije, jïh aktem voerkes tsiehkiem evtiedidh hedtide jïh joekehtsidie nöörjen jïh saemien tjaelemekultuvren gaskem.
Tjaeleme lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh soptsestidh, gïetedidh jïh govlesadtedh ovmessie tjaaleginie jïh sjangerinie. Tjåanghkan bïejeme tjaalegh leah akte iemie bielie dejstie tjaalegijstie learohkh edtjieh lohkedh jïh hammoedidh. Jis edtja hijvenlaakan tjaaleldh govlesadtedh, dle daerpies aktine hijven baakoeveahkine, daajroeh jïh tjiehpiesvoeth grammatihken jïh reaktoetjaelemen bïjre utnedh, jïh maehtedh maereles tjaalegh darjodh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Åejviesuerkie Gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea nöörjen gïele- jïh tjaalegekultuvren bïjre, jïh saemien noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale perspektijvh åtna. Learohkh edtjieh aktem jïjtjeraarehke goerkesem nöörjen gïeleste jïh lidteratuvreste evtiedidh, jïh daajroem åadtjodh guktie gïele jïh tjaalegh leah jorkesamme tïjje doekoe, jïh annje lea jarkelimmesne.
Åejviesuerkie edtja viehkiehtidh guktie learohkh daajroem åadtjoeh gïelen bïjre goh systeeme jïh gïele åtnosne, jïh edtja learoehkidie skreejredh aktem voerkes vuajnoem evtiedidh sijjen jïjtsh jienebegïelevoeten bïjre. Learohkh edtjieh lohkedh jïh ussjedalledh jïjnjh jïh gelliesåarhts båarasåbpoe jïh urrebe tjaalegi bïjre ovmessie sjangerinie jïh ovmessie meedijijstie. Lissine edtjieh saemien aerpievuekiej bïjre åahpenidh saemien tjaalegehistovrijesne, jïh vuajnojde viertiestidh daaletje jïh åvtetje tïjjen gaskem, jïh tjoevkesisnie skraejrijste jeatjah tjaalege-aerpievuekijste.
Man gellie tæjmoeh
Tæjmoelåhkoe lea 60-minudten ektievoetine:
MAANADALTESE
1.–7. jaepiedaltese: 570 tæjmoeh
NOEREDALTESE
8.–10. jaepiedaltese Alternatijve 1: 279 tæjmoeh
Alternatijve 2: 222 tæjmoeh
Alternatijve 1: bielelen ammesgïele/gïelen goerehtimmie
Alternatijve 2: ammesgïeline/gïelen goerehtimmine
STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMME
Jåa1: 103 tæjmoeh
Jåa2: 103 tæjmoeh
Jåa3: 103 tæjmoeh
BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMME
Jåa1: 45 tæjmoeh
Jåa2: 45 tæjmoeh
LISSIEBIGKEME SÏEJHME STUDTIJEMAAHTOSE BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMIDE
Jåa3: 219 tæjmoeh
Faagen maadth maahtoeh
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea maahtoeulmine sjïehtesjamme gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh, jïh mestie dah akte bielie. Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne naemhtie:
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh, soptsestidh jïh håaledh, jïh maehtedh gïelem sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejasse. Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne aktem öörneldihkie barkoem tsihkestahta njaalmeldh sjangerigujmie jïh strategijigujmie, ahkedh gïervebe goltelimmie- jïh soptsestimmietsiehkine. Dellie tjuara maehtedh soejkesjidh jïh gelliesåarhts njaalmeldh åehpiedehtemh darjodh, jïh dam njaalmeldh gïelem nuhtjedh ahkedh veelebe jïh vielie jeereldihkie gosse soptsesteminie jïh jeatjah såarhts njaalmeldh tjaaleginie, jalhts dah krïevelassh njaalmeldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline. Vijriesåbpoe edtja eadtjohkelaakan goltelidh, jïh guarkedh jïh soptsestidh nöörjenfaaleles aamhtesi bïjre, jïh aaj dåeriesmoeri jïh tjaalegi bïjre mah guhkebe jïh gïervebe sjidtieh.
Maehtedh tjaeledh saemien gïelesne lea maereleslaakan tjaeledh jïh mubpiejgujmie govlesadtedh viehkine tjaelemegïeleste. Aaj akte vuekie åssjelh jïh åssjaldahkh evtiedidh jïh öörnedidh, jïh akte lïeremevuekie. Tjaalegh tjaeledh gelliesåarhts sjangerinie sjeermesne jïh paehpierisnie lea akte suerkie man åvteste saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne aktem sjïere dïedtem utnieh. Dïhte sæjhta jiehtedh buektiehtidh tjaalegh soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh mah dovne aelhkie jïh gïerve, jïh maereles gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme, jalhts dah krïevenassh tjaaleldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline. Evtiedimmie tjaaleldh tjiehpiesvoetijste saemien gïelesne sæjhta jiehtedh öörnegen mietie barkedh byjjes tjaelemetjiehpiesvoetigujmie, tjaalegedaajrojne jïh ovmessie tjaelemestrategijigujmie.
Maehtedh lohkedh nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh tjaalegijstie ovmessie sjangerinie daaletje jïh åvtetje tïjjeste. Dellie tjuara ïedtjem vuesiehtidh tjaalegidie, jïh daajroem åadtjodh guktie jeatjah almetjh ussjedieh, jielieh, dååjrieh jïh sjugniedieh, jïh tjiehpiesvoetem evtiedidh tjaalegh viertiestidh ovmessie tïjjijste jïh ovmessie kultuvrijste. Vijriesåbpoe tjuara bïevnesh gaavnedh jïh guarkedh guktie mubpieh ussjedamme jïh tjaaleme ovmessie såarhts tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie, jïh maehtedh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh dejtie tjaalegidie mejtie lohkeme. Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne tsihkestahta learohkh daamtaj jïh jïjnjem luhkieh, jïh öörnegen mietie lohkemestrategijigujmie berkieh mah leah aajkose lohkeminie sjïehtedamme, jïh ovmessie såarhts tjaalegigujmie faagesne. Evtiedimmie aalka dejnie voestes avkodinginie jïh aelhkie tjaalegh guarkedh, goske maahta guarkedh, toelhkestidh jïh vuarjasjidh ahkedh gïervebe tjaalegh ovmessie sjangerinie.
Maehtedh ryöknedh nöörjen gïelesne lea bïevnesh toelhkestidh jïh guarkedh tjaaleginie gusnie taalh, stoeredahkh jallh geometrihkeles goerh. Edtja aaj maehtedh vuarjasjidh, ussjedidh jïh govlesadtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegi bïjre, goh grafihkeles guvvieh, tabellh jïh statistihke.
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagene sæjhta jiehtedh aktem ellies mïelem sjugniedidh ahkedh gïervebe tjaaleginie, gusnie ovmessie soptsestimmievuekieh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Digitaale tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea digitaale dïrregh, meedijh jïh vierhtieh nuhtjedh, juktie bïevnesh gaavnedh jïh dejtie gïetedidh, ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh jïh staeriedidh, jïh mubpiejgujmie govlesadtedh. Daan sjïekenisnie vihkeles maehtedh gaaltijh vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan nuhtjedh.
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste lea akte bielie lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmeste nöörjenfaagesne, jïh sæjhta jiehtedh digitaale gaaltijh gaavnedh, nuhtjedh jïh ånnetji ånnetji aaj vuarjasjidh jïh dejtie digitaale gaaltijidie vuesiehtidh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh ånnetji ånnetji aaj jïjtje gïervebe tjaalegh darjodh. Vijriesåbpoe edtja maehtedh daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh persovnevaarjelimmien bïjre, jïh aktem laejhtehks jïh jïjtjeraarehke vuajnoem utnedh ovmessie såarhts digitaale gaaltijidie.
Maahtaldahkeulmieh
Maahtoeulmie 2.jaepiedaltesen mænngan
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- goltelidh, stååkedidh jïh haarjanidh nöörjen gïeletjoejigujmie, baakoetjomhpigujmie, baakoejgujmie, rijmigujmie, jievkehtimmine jïh intonasjovnine, jïh nöörjen jïh saemien gïeletjoejh viertiestidh
- goltelidh, guarkedh jïh aelhkieh bïevnesh vedtedh
- aelhkie baakoeh, nommh, dïejvesh jïh aelhkie raajesh guarkedh mah leah aarkebiejjien tsiehkiej bïjre
- buarastehtedh, gijhtedh, gihtjedh jïh aelhkie gyhtjelassh vaestiedidh
- aelhkie baakoeh tjåanghkan bïejedh åenehks raajesidie
- ryöknedh jïh taalide nuhtjedh govlesadtemisnie
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- stoerre jïh smaave trygkeme bokstaavh lohkedh
- aelhkie tjaalegh lohkedh jïh heannadimmien bïjre dejnie soptsestidh
- ektiedimmien bïjre soptsestidh gïeletjoejen jïh bokstaaven gaskem, soptsestimmiegïelen jïh tjaelemegïelen gaskem jïh joekehtsi jïh hedtiej bïjre nöörjen jïh saemien gaskem
- smaave jïh stoerre bokstaavh tjaeledh, jïh baakoejgujmie eksperimenteradidh gosse gïetine tjaala jïh tastatuvresne
- skaehpiedihkslaakan barkedh guvviedimmine jïh tjaelieminie gosse lohkeminie
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nöörjen gïelen bïjre soptsestidh jïh mennie tsiehkine nöörjen jïh saemien nåhtede
- sisvegen bïjre soptsestidh laavloeminie, raajrojne, diktine, heamturinie jïh soptsesinie
Maahtoeulmie 4.daltesen mænngan
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- mubpide goltelidh, guarkedh jïh meatan årrodh aelhkie soptsestimmine dan bïjre maam jïjtje dååjreme jïh dååjrehtamme
- aktem baakoeveahkam nuhtjedh mij biejjieladtje tsiehkieh feerhmie
- aelhkie tjaalegh åehpiedehtedh
- taalh nuhtjedh juktie åasah, veahkah jïh stoeredahkh jiehtedh
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- tjiehpieslidteratuvrem jïh faagetjaalegh maanide lohkedh, jïh jïjtsh mïelh tjaalegi bïjre buektedh
- damtijidh jïh nuhtjedh aelhkie gïeleviehkiedïrregh goh mubpesth jiehtedh jïh vuestiebielie
- bïevnesh gaavnedh viehkine baakoeh jïh guvvieh aktanidh tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie
- aelhkie tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh soptsestieh
- gærjagåetiem jïh gaskeviermiem nuhtjedh juktie aamhth gaavnedh jïjtse lohkemasse jïh tjaeliemasse
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre soptsestidh jïh dejtie viertiestidh jïjtse dååjrehtimmiej mietie
- åssjaldahkh buektedh gïelen, almetji jïh heannadimmien bïjre tjaaleginie aarkebiejjeste jïh tjiehpieslidteræære tjaaleginie ovmessie baelijste jïh kultuvrijste
Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- mubpide goltelidh, jïjtsh mïelh buektedh jïh buerkiestidh, jïh seahkarimmiem vuesiehtidh mubpiej mïelide
- nöörjengïelesne jïjtse baakoejgujmie åejviesisvegem vaajestidh soptsesinie jïh njaalmeldh åehpiedehteminie nöörjengïelesne jïh saemiengïelesne
- ånnetji guarkedh gosse naaken sveerjen jïh daanske gïelem soptseste
- ovmessie råållah haalvedh draamadarjoeminie, lohkeminie jïh åehpiedehteminie
- musihken vuekieh jïh guvvieh nuhtjedh gosse maam akt soptseste jïh åehpiedahta
- aktem sjiehteles baakoeveahkam nuhtjedh juktie jïjtse dååjresi jïh dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh, domtesh jïh jïjtse mïelh buektedh jïh aelhkie faageles teemaj bïjre soptsestidh
- valutan, möölegi jïh væktoen bïjre soptsestidh
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- tjiehpieslidteræære tjaalegh jïh aamhteseprovsatjaalegh lohkedh, jïh sisvegen jïh jïjtse lohkemedååjresi bïjre soptsestidh
- lohkedh jïh soptsestidh aelhkie tjaalegi bïjre dennie nöörjen gïelehammosne mesnie learohke ij lïerehtimmiem utnieh
- ussjedidh jïh tjåanghkan giesedh åejviebiehkide aktene tjaalegisnie
- ortografijem haalvedh dejnie baakojne mah jeenjemes åtnasuvvieh, jïh dah sïejhmemes njoelkedassh væhtabïejemasse haalvedh
- tjaalegh tjaeledh tjïelke teemine, jïh ektiedimmiem sjugniedidh raajesi jïh boelhki gaskem
- dååjrehtimmieh jïh ïedtjh buektedh tjaaleginie mah soptsestieh, buerkiestieh jïh ussjedieh
- digitaale gaaltijh jïh dïrregh nuhtjedh juktie tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh hyperkoplingigujmie jïh jeereldihkie estetihkeles viehkiedïrregigujmie
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- guektien- jïh jienebegïelevoeten bïjre soptsestidh dej gïeletsiehkiej mietie jïjtse byjresisnie
- ovmessie såarhts nöörjen gïeli bïjre soptsestidh
- naan joekehtsh buerkiestidh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelen gaskem
- buerkiestidh guktie tjaalegh leah bæjjese bigkeme viehkine dïejvesijstie grammatihkeste jïh tjaalegedaajroste, jïh joekehtsi bïjre soptsestidh nöörjen jïh saemien gaskem
- jïjtsh mïelh åehpiedehtedh almetji, heannadimmien jïh teeman bïjre såemies maana-jïh noerelidteratuvresne nöörjen gïelesne
- ovmessie såarhts baakoegærjah nuhtjedh digitaale jïh paehpierisnie
Maahtoeulmie 10-daltesen mænngan
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- goltelidh, åejviesisvegem tjåanghkan giesedh jïh sjyöhtehke bïevnesh olkese giesedh njaalmeldh tjaaleginie
- funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh, dåastoejasse jïh åssjelasse sjïehtedamme
- njaalmeldh nöörjengïelesne vaajestidh håalemijstie nöörjen jïh saemien gïelesne
- digkiedimmine meatan årrodh mïeligujmie mah buerkiestieh, jïh eensi argumentasjovnine
- grafihkeles åehpiedehtemh taalijste jïh jeatjah daatijste buerkiestidh
- faageaamhtesh åehpiedehtedh sjyöhtehke terminologijine jïh maereles åtnojne digitaale dïrregijstie jïh meedijijstie
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- lohkedh jïh analyjseradidh gelliesåarhts tjaalegh ovmessie sjangerinie jïh meedijinie gærjagïelesne jïh orregïelesne, jïh ovmessie såarhts toelhkestimmienuepieh buektedh
- aelhkie tjaalegh lohkedh sveerjen jïh danske gïelesne jïh sisvegem vaajestidh jïh lahtestidh
- funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh jïh vihkeles njoelkedassh hammoevierhkesne haalvedh
- viehkiedïrregidie lustesvoete, ironije, vuestiebielieh, viertiestimmieh, symbovlh jïh gïeleguvvieh damtijidh
- skaepiedihks, bievnije, ussjeden jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh maalli mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
- guarkedh jïh toelhkedh bïevnesh jieniebistie lahtestimmievuekijste aktene tjåanghkan bïejeme tjaalegisnie
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh man åvteste göökte byögkeles gïelh Nöörjesne, jïh digkiedidh guktie nöörjen jïh saemien leah sinsitniem tsevtseme
- buerkiestidh man åvteste göökte mïrrestalleldh nöörjen gïelehammoeh, jïh soptsestidh gïeledigkiedimmien bïjre Nöörjesne daan biejjien
- hammoen, sisvegen jïh åssjelen bïjre soptsestidh lidteratuvresne, teaterisnie jïh filmesne
- ussjedalledh guktie aarvoeh, ussjedimmievuekieh jïh åssjaldahkh våajnoes dorjesuvvieh nöörjen jïh saemien tjaaleginie jïh jarkoestamme tjaalegisnie jeatjah gïelijste
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- goltelidh jïh eerlegevoetem vuesiehtidh mubpiej argumentasjovnese, jïh sjiehteles jïh eensi argumenth nuhtjedh digkiedimmine
- goltelidh, guarkedh jïh vaajestidh bïevnesh sveerjen jïh daanske gïeleste
- ovmessie råållah haalvedh soptsestimmine, digkiedimmine, dramatiseradimmine jïh åehpiedehteminie
- faagedaajroem jïh faageterminologijem nuhtjedh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste soptsestimmine, digkiedimmine jïh åehpiedehtieminie skuvlen, siebriedahken jïh barkoejieleden bïjre
- daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre åehpiedehteminie
- auditijve, tjaaleldh jïh visuelle soptsestimmievuekieh aktanidh, jïh ovmessie digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehteminie
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- såemies tjaalegh, tjiehpieslidteratuvrem jïh aamhteseprovsam lohkedh daajbaaletje tïjjeste gærjagïelesne, orregïelesne jïh mah leah jarkoestamme saemien gïeleste, jïh ussjedidh sisvegen, hammoen jïh åssjelen bïjre
- argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie
- skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
- digkiedidh guktie ovmessie gïeleviehkiedïrregh leah, jïh naaken dejstie nuhtjedh jïjtse tjaaleginie
- gïelem jïh soptsestimmievuekieh sjïehtedidh ovmessie tjaelemevuekide skuvlesne, siebriedahkesne jïh barkoejieliedisnie
- tjaalegh tjaeledh teemine jïh faageteerminologijine mah leah sjïehtedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese, maallen mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
- ovmessie estetihkeles soptsestimmievuekieh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
- digitaale dïrregh nuhtjedh gosse edtja jïjtse tjaalegh bæjhkoehtidh
- veedtjedh, vuarjasjidh jïh faageaamhth nuhtjedh digitaale gaaltijijstie gosse jïjtse tjaalegigujmie barka, jïh njoelkedassh steeredh almetjevaarjelimmien jïh aalkoereaktan bïjre
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh ovmessie gïelh jïh kultuvrh Nöörjesne jïh Saepmesne daan biejjien, jïh guktie jïjtse gïele jïh jïjtse kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh mubpiejgujmie ektine
- kultuvretjåanghkoeh jïh kultuvre-ovvaantoeh digkiedidh mah våaromem utnieh såemies daaletje tjaaleginie
- toelhkestidh jïh vuarjasjidh ektiespïelem gaskem sisvegem, hammoem jïh åssjelem tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
Maahtoeulmie Jåa2 mænngan
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
- daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
- faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaagijste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
- nöörjenfaageles aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh jïh dej aarvoej bïjre
- tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
- skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh, salkehtimmieh, lidteræære toelhkestimmieh, digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem buerkiestidh 1800-låhkoen
- argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
- soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies daaletje tjaaleginie soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
- viertiestidh guktie «dïhte saemien» jïh «dïhte nöörjen» vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
- såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem, dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
- sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem viehkiedïrregijstie vuarjasjidh tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
- gaaltijidie vuesiehtidh jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie, jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
- nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre mah leah gietskies siebriedahken bïjre
- jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
- faageles aamhtesh digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
- tjåanghkan bïejedh jïh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem åehpiedehtedh
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- såemies tjaalegh daaletje tïjjeste lohkedh, jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah daan tïjjen bïjre
- jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
- lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
- bievnije tjaalegh, salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
- gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh mejtie gåarede mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline tjïelkestidh jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
- nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900 raejeste jïh daan raajan
- konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolithkeste dejnie saemien dajvine
- såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah leah orre
- analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan beajjan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
- dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
Maahtoe lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Njaalmeldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
- daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
- faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaageste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
- nöörjenfaageles teemah åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
- goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie, jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
- nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre gietskies siebriedahken bïjre
- jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
- faageles teemah digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
- tjåanghkan bïejedh jïh åehpiedehtedh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem
Tjaaleldh govlesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh, jïh dej aarvoej bïjre
- tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
- skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh, salkehtimmieh, lidteræære toelhkestimmieh, digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
- såemies tjaalegh lohkedh daaletje tïjjeste jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah mijjen tïjjen bïjre
- jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
- lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks tjaalegh jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
- bievnije tjaalegh, salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
- gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh naemhtie guktie gåarede dejtie mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1800-låhkoen
- argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
- soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies tjaaleginie daehtie tïjjeste soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
- viertiestidh guktie «dïhte saemien» jïh «dïhte nöörjen» vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
- såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem, dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
- sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem vuarjasjidh viehkiedïrregijstie tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
- vuesiehtidh gaaltijidie jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
- tjïelkestidh sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline, jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
- nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900-låhkoen raejeste jïh daan beajjan
- konsekvensh daaroedehtemepolithkeste digkiedidh dejnie saemien dajvine
- såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah lea orre
- analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan mearan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
- dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
Faagem vierhtiedidh
Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman_
Galhkuvevuarjasjimmie
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh. |
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh | Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh. |
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose | Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh |
Gosse faage jienebh jaepieh vaasa, edtja ajve galhkuvekarakterem vedtedh dennie bijjemes daltesisnie maam learohke faagesne åtna.
Eksamene learoehkidie
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh | Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne. Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene abpe faagem feerhmie (90 tæjmoeh). |
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose | Learohkh maehtieh akten eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene abpe faagem feerhmie (309 tæjmoeh). |
Eksamene privatistide
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie. |
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh | Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne. Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Privatisth edtjieh lissine njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene abpe faagem feerhmie. (90 tæjmoeh). |
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose | Privatisth edtjieh aktem tjaaleldh eksamenem nöörjen gïelesne vaeltedh. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Lissine privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene abpe faagem feerhmie (309 tæjmoeh). |
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.