Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013
Gjelder fra: 2013-08-01T00:00:00 +2
Gjelder til: 2021-07-31T00:00:00 +2
Ulmie
Matematihke lea akte bielie mijjen veartenevijries kultuvreaerpeste. Almetje lea iktegisth matematihkem nuhtjeme jïh evtiedamme juktie dååjrehtimmieh öörnegen mietie bïejedh, ektiedimmieh eatnamisnie jïh siebriedahkesne buerkiestidh jïh guarkedh, jïh veartenerommem goerehtidh. Akte jeatjah skraejriegaaltije juktie faagem evtiedidh lea almetje lea aavoedamme matematihkine barkedh jïjtsinie. Faage lea stïeresne gelline vihkeles siebriedahkesuerkine, goh medisijne, ekonomije, teknologije, govlesadteme, energijereereme jïh bigkemisnie. Nænnoes maahtoe matematihkesne lea dan åvteste eevre daerpies gosse edtja siebriedahkem evtiedidh. Akte eadtjohke demokratije årrojh daarpesje mah maehtieh lïeredh, guarkedh jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïjnjh bïevnesh, statistiske analyjsh jïh ekonomeles aerviedimmieh. Naemhtie dle maahtoe matematihkesne daerpies juktie guarkedh jïh maehtedh prosessh siebriedahkesne eadtjoestidh.
Matematihkeles maahtoe sæjhta jiehtedh dåeriesmoereloetemem jïh hammoedimmiem nuhtjedh juktie dåeriesmoerem analyjseradidh jïh jarkelidh akten matematihkeles hammose, dam loetedh jïh vuarjasjidh man reaktoe vaastoe lea. Daate aaj gïelebielieh åtna, goh leerehtidh, soptsestidh jïh ussjedidh åssjaldahki bïjre. Dejnie jeanatjommes matematihkeles darjoeminie nuhtjeminie viehkiedïrregh jïh teknologijem. Dovne maehtedh nuhtjedh jïh vuarjasjidh ovmessie viehkiedïrregh jïh damtedh gusnie dah maehtieh åtnasovvedh, leah vihkeles bielieh faageste. Maahtoe matematihkesne lea akte vihkeles dïrrege fïereguhtese, jïh faage maahta våaromem bïejedh juktie vielie ööhpehtimmiem vaeltedh faagesne jïh meatan årrodh barkoejieliedisnie jïh darjoeminie eejehtallemisnie. Matematihke lea betnesne stoerre bieline mijjen kultuvrehistovrijeste jïh juktie logiske ussjedimmiem evtiedidh. Naemhtie dle faage aktem vihkeles råållam åtna dennie sïejhme skearkagimmesne dan åvteste dïhte identiteetem, ussjedimmievuekiem jïh jïjtjegoerkesem tsevtsie.
Matematihkefaage skuvlesne viehkehteminie dam matematihkeles maahtoem evtiedidh maam siebriedahke jïh fïereguhte almetje daarpesje. Juktie dam jaksedh dle learohkh tjuerieh nuepiem åadtjodh dovne praktihkeles jïh teoretihkeles barkedh. Lïerehtimmie lea dovne goerehtidh, stååkedidh, sjugniedidh jïh dåeriesmoerh loetedh darjoeminie jïh tjiehpievoetehaarjanimmesne. Praktihkeles åtnosne dle matematihke vuesehte dïhte lea akte nuhteligs dïrregefaage. Skuvlebarkosne nuhtjeminie vihkeles åssjaldahkh, hammoeh, struktuvrh jïh ektiedimmieh faagesne. Tjuara learoehkidie haestedh matematihkine barkedh tjaaleldh, njaalmeldh jïh digitaalelaakan. Tjuara sjïehteladtedh ihke dovne nïejth jïh baernieh jïjnjh dååjrehtimmieh matematihkefaagine åadtjoeh, mah positijve vuajnoeh jïh aktem nænnoes faagemaahtoem sjugniedieh. Naemhtie akte våarome bïejesåvva akten lïerehtæmman mij abpe jieledem ryöhkoe.
Faagen åejvieboelhkh
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mejtie maahtoeulmieh leah hammoedamme. Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine dejtie sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Matematihke maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne jïh Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkeööhpehtimmesne.
Göökte joekehts learoesoejkesjh faagesne. Learoesoejkesje 2T lea vielie teoretihkeles, mearan learoesoejkesje 2P lea vielie praktihkeles. Gåabpegh learoesoejkesjh sïejhme studijemaahtoem vedtieh dejnie studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammine, goh tjåenghkies programmefaage matematihke Jåa2 (2P) jallh programmefaage matematihkesne (R1/S1).
Learohkh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne edtjieh daltesisnie Jåa1, golme vïjhtehtassh learoesoejkesjistie matematihke 1P jallh 1T utnedh. Learoesoejkesje maahtoeulmide vuesehte matematihkesne dejnie barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine 1T-B jïh 1P-B.
Bijjieguvvie åejviesuerkijste
Jaepie-daltese | Åejviesuerkieh | |||||
1.–4. | Taalh | Geometrije | Mööleh-timmie | Statistihke | ||
5.–7. | Taalh jïh algebra | Geometrije | Mööleh-timmie | Statistihke jïh aarvehtse | ||
8.–10. | Taalh jïh algebra | Geometrije | Mööleh-timmie | Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke | Funksjovnh | |
1T | Taalh jïh algebra | Geometrije | Aarvehtse | Funksjovnh | ||
1P | Taalh jïh algebra | Geometrije | Aarvehtse | Funksjovnh | Ekonomije | |
1T-B | Taalh jïh algebra | Geometrije | Funksjovnh | |||
1P-B | Taalh jïh algebra | Geometrije | Ekonomije |
Taalh jïh algebra
Åejviesuerkie taalh jïh algebra lea evtiedimmien bïjre taalegoerkesistie, jïh daajroem åadtjodh guktie taalh jïh taalegïetedimmie leah meatan systeemine jïh maalline. Taaligujmie maahta jiehtedh man jïjnje lea, jïh man stoerre lea. Taalh leah dovne ellies taalh, bröökh, desimaaletaalh jïh prosente. Algebra skuvlesne lea sïejhme taaleryökneme dan åvteste bokstaavh jallh jeatjah symbovlh leah seamma goh taalh. Dïhte nuepiem vadta maallh jïh ektiedimmieh analyjseradidh. Algebra aaj åtnasåvva dej åejviesuerkiejgujmie geometrije jïh funksjovnh.
Geometrije
Geometrije skuvlesne lea gaskem jeatjah jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale goerine, jïh konstruksjovnh jïh aerviedimmieh darjodh. Daesnie dynamihkeles prosessh goerehte goh speejjeldimmie, jårredimmie jïh sertiestimmie. Åejviesuerkie lea aaj darjodh jïh buerkiestidh mennie sijjesne mij akt lea jïh gåabph sertieståvva dabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesysteemesne.
Möölehtimmie
Möölehtimmie lea viertiestidh jïh daamtajommes aktem taalestoeredahkem ektiedidh akten aatese jallh veahkese. Daennie prosessesne daerpies möölegeektievoeth jïh sjiehteles teknihkh, möölehtimmiedïrregh jïh formelh nuhtjedh. Vihkeles bielieh möölehtimmieprosesseste leah illedahkem vuarjasjidh jïh digkiedidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah.
Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke
Statistihke lea soejkesjidh, tjöönghkedh, öörnedidh, analyjseradidh jïh daatah åehpiedehtedh. Analyjsesne daatijste dle edtja sïejhme væhtah buerkiestidh daatamaterijaaleste. Vuarjasjidh jïh laejhtehkslaakan vuejnedh konklusjovnide jïh daatide lea vihkeles statistihkesne. Aarvehtseryöknemisnie taalh beaja man stoerre hille lea akte heannadimmie edtja heannadidh. Kombinarotihkesne barkeminie systematihkeleslaakan guktie maahta taalh gaavnedh, jïh dïhte daamtaj daerpies jis edtja maehtedh aarvehtsem aerviedidh.
Funksjovnh
Akte funksjovne jarkelimmiem jallh evtiedimmiem buerkeste aktede stoeredahkeste mij lea jearohke aktede mubpeste, aktelaaketje. Maahta funksjovnh gellielaakan vuesiehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan formeligujmie, tabelligujmie jïh graafigujmie. Analyjse funsjovnijste lea aaj sjïere jïjtsevoeth ohtsedidh, goh man varke akte evtiedimmie jåhta, jïh gosse evtiedimmie sjïere aarvoeh åådtje.
Ekonomije
Åejviesuerkieh ekonomije lea aerviedimmiej jïh vuarjasjimmiej bïjre mah leah ekonomeles tsiehkiej bïjre.
Man gellie tæjmoeh
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine.
MAANADALTESE
1.–4. jaepiedaltese: 560 tæjmoeh
5. –7. jaepiedaltese: 328 tæjmoeh
NOEREDALTESE
8.–10. jaepiedaltese: 313 tæjmoeh
STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH
Jåa1: 140 tæjmoeh
BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH
Jåa1: 84 tæjmoeh
Faagen maadth maahtoeh
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah evtiedimmine viehkiehtieh jïh lea akte bielie faagemaahtoste. Matematihkesne guarka vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh, håaledh jïh soptsestidh matematihken bïjre. Dellie tjuara jïjtse mïelem utnedh, gyhtjelassh gihtjedh jïh argumenteradidh viehkine dovne ovbyjjes gïeleste, veele faageterminologijine jïh dïejveseåtnojne. Sæjhta jiehtedh meatan årrodh soptsestimmine, åssjelh buektedh jïh matematihkeles dåeriesmoerh, raerieh jïh strategijh digkiedidh mubpiejgujmie. Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste matematihkesne lea dovne meatan årrodh soptsestimmine matematihken bïjre jïh ellies faageles aamhth åehpiedehtedh jïh digkiedidh. Evtiedimmie lea aaj aelkedh aktem aelhkie matematihkeles gïelem nuhtjedh jïh mænngan veele faageterminologijem jïh lahtestimmievuekieh jïh veele dïejvesh nuhtjedh.
Maehtedh tjaeledh matematihkesne sæjhta jiehtedh buerkiestidh jïh tjïelkestidh aktem åssjaldahkem, jïh baakoeh bïejedh dïsse maam vueptiestamme jïh åssjaldahkide. Dellie tjuara maehtedh matematihkeles symbovlh darjodh jïh dam byjjes matematihkeles gïelem nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh raerieh åehpiedehtedh. Vijriesåbpoe sæjhta jiehtedh guvvieh, skissah, goerh, graafh, tabellh jïh dijagrammh darjodh juktie jïjtsh åssjaldahkh jïh jïjtse lïeremem evtiedidh. Tjaelemeevtiedimmie matematihkesne lea aelkedh aelhkie lahtestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka aktem byjjes symbovlegïelem jïh aktem veele faageterminologijem nuhtedh. Vijriesåbpoe dle edtja aelkedh buerkiestidh jïh öörnegen mietie bïejedh aelhkie tsiehkieh matematihkefaageles sisveginie, goske maahta aktem ellies argumentasjovnem bæjjese bigkedh ellies ektiedimmiej bïjre.
Maehtedh lohkedh matematihkesne sæjhta jiehtedh symbovlegïelem jïh lahtestimmievuekieh guarkedh jïh nuhtjedh, juktie mïelem sjugniedidh teekstine aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie jïh aaj matematihkefaageles teeksth. Matematihkefaage tjåanghkan bïejeme tjaalegh åtna gusnie matematihkeles vuekieh, graafh, dijagrammh, tabellh, symbovlh, formelh jïh logiske ussjedimmieh. Lohkeme matematihkesne sæjhta jiehtedh bïevnesh veesmedh, hammoem jïh sisvegem analyjseradidh jïh vuarjasjidh, jïh bïevnesh tjåanghkan giesedh ovmessie biehkijste tjaaleginie. Lohkemeevtiedimmie matematihkesne aalka bïevnesh tjaaleginie aelhkie symbovlegïeline gaavnedh jïh dejtie nuhtjedh, goske mïelem gaavna jïh ussjede ellies faagetjaalegi bïjre gïerve symbovlegïeline jïh dïejveseåtnojne.
Maehtedh ryöknedh goh vihkeles tjiehpiesvoete sæjhta jiehtedh symbovlegïelem, matematihkeles dïejvesh, darjomevuekieh jïh jeereldihkie strategijh nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh goerehtidh mij våaroeminie åtna dovne dæjpeles, biejjieladtje tsiehkine jïh matematihkeles dåeriesmoerine. Dellie tjuara damtijidh jïh buerkiestidh tsiehkieh gusnie matematihke lea meatan, jïh matematihkeles vuekieh nuhtjedh gosse edtja dåeriesmoerh gïetedidh. Learohke tjuara aaj govlesadtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaastoeh leah. Ryöknemeevtiedimmie matematihkesne aalka vihkeles taalegoerkesinie jïh damtijidh jïh dåeriesmoerh loetedh aelhkie tsiehkijste goske maahta analyjseradidh jïh loetedh gelliesåarhts ellies dåeriesmoerh jeereldihkie strategijigujmie jïh vuekiejgujmie. Edtja aaj jienebh jienebh ovmessie viehkiedïrregh nuhtjedh aerviedimmine, hammoedimmesne jïh govlesadtemisnie.
Digitaale tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh lïerehtæmman spïeli, goerehtimmien, visualiseringen jïh åehpiedehtemen tjïrrh. Edtja aaj damtedh, nuhtjedh jïh vuarjasjidh digitaale dïrregh aerviedimmide, dåeriesmoereloetemasse, simuleradæmman jïh hammoedæmman. Edtja aaj bïevnesh gaavnedh, daatah analyjseradidh, gïetedidh jïh åehpiedehtedh maereles dïrregigujmie, jïh laejhtehks årrodh gaaltijidie, analyjside jïh illedahkide. Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetine sæjhta jiehtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegigujmie barkedh mah ahkedh elliesåbpoe sjidtieh. Edtja aaj ahkedh vielie vueptiestidh dam aevhkiem digitaale dïrregh utnieh lïerehtimmien gaavhtan matematihkefaagesne.
Maahtaldahkeulmieh
Maahtoeulmieh 2. jaepiedaltesen mænngan
Taalh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- 100 ryöknedh, juekedh jïh veahkah bigkedh 10 raajan, tjåanghkan bïejedh jïh juekedh luhkiedåehkieh 100 raajan, jïh taalh göökte sifferigujmie juekedh luhkine jïh aktine
- taalesïevem nuhtjedh aerviedimmide, jïh taalestoeredahkh vuesiehtidh
- aarvehtsem darjodh veahkaj bïjre, ryöknedh, taalh viertiestidh jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
- evtiedidh, nuhtjedh jïh jeereldihkie ryöknemestrategiji bïjre soptsestidh addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste göökte sifferigujmie, jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaestiedassh leah
- guektiengïerth darjodh jïh guektelen juekedh
- struktuvrh taalemaalline damtijidh, dej bïjre soptsestidh jïh dejtie guhkiedidh
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- damtijidh jïh buerkiestidh væhtah guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvride, roeni, raedtiej jïh bijjieskieriej sjïekenisnie, jïh veesmedh jïh nommh figuvride bïejedh daej væhtaj mietie
- damtijidh, nuhtjedh jïh speejjelesymmetrijen bïjre soptsestidh praktihkeles tsiehkine
- geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
Möölehtimmie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- stoeredahkh möölehtidh jïh viertiestidh mah leah gåhkoen jïh arealen bïjre, viehkine ij-standardiseradamme jïh standardiseradamme möölege-ektievoetigujmie, buerkiestidh guktie, jïh illedahki bïjre soptsestidh
- biejjieh, askh jïh aelhkie tsåahkatïjjh jiehtedh
- nöörjen beetnegh jïh beetnehleahpah damtijidh 100 raajan, jïh dejtie nuhtjedh åestiemisnie jïh doekemisnie
Statistihke
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- tjöönghkedh, veesmedh, tjaeliestidh jïh daata vuesiehtidh viehkine ryöknemesïevijste, tabellijste jïh sööjladiagrammeste, jïh prosessen bïjre soptsestidh, jïh maam dah illustrasjovnh daatamaterijelli bïjre soptsestieh
Maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
Taalh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh jïh nuhtjedh sijjie-aarvoesystemem dejtie ellies taalide, nuhtjedh positijve jïh negatijve ellies taalh, aelhkie bröökh jïh desimaaletaalh praktihkeles ektiedimmine, jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
- aerviedimmiem darjodh jïh taalh gaavnedh viehkine åejjieryöknemistie, ryöknemematerijelleste jïh tjaaleldh notaatijste, aerviedimmieryöknemem darjodh jïh vaestiedassh vuarjasjidh
- evtiedidh, nuhtjedh jïh soptsestidh ovmessie ryöknemevuekiej bïjre addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste jienebi sifferigujmie, dovne åejjesne jïh paehpierisnie
- evtiedidh jïh nuhtjedh jeereldihkie vuekieh multiplikasjovnese jïh divisjovnese, dejtie nuhtjedh praktihkeles tsiehkine jïh dam onne multiplikasjovnetabellem nuhtjedh åejjieryöknemisnie jïh gosse edtja laavenjassh loetedh
- bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine, ryöknemesåarhtem veeljedh jïh buerkiestidh man åvteste dam veeljeme, tabellemaahtoem nuhtjedh jïh ektiedimmieh ryöknemesåarhti gaskem nuhtjedh, illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh
- damtijidh, eksperimenteradidh, buerkiestidh jïh guhkiedidh struktuvrh taalemaalline
- matematihkeles symbovlh jïh lahtestimmievuekieh nuhtjedh juktie matematihkeles ektiedimmieh tjïelkestidh gosse edtja laavenjassh loetedh
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- damtijidh, væhtah buerkiestidh jïh veesmedh gievlieh, gellieraedtieh, båalah, sylinderh jïh polyedh
- geometrihkeles goerh jïh maallh guvviedidh, bigkedh, goerehtidh jïh buerkiestidh praktihkeles ektiedimmine, aaj teknologijesne jïh hammoedimmesne
- damtijidh, nuhtjedh jïh buerkiestidh speejjelesymmetrijem jïh parallellesertemem vihties tsiehkine
- geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh, jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
- lohkedh, bïejedh jïh buerkiestidh posisjovnh daabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesystemesne, dovne digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Möölehtimmie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- aerviedidh, jïh gåhkoem, arealem, volumem, veahkam, temperatuvrem, tïjjem jïh skaavhtegh mööledh, illedahki bïjre soptsestidh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
- ij-standardiseradamme möölegeektievoeth nuhtjedh, jïh buerkiestidh man åvteste möölegeektievoeth standardiserede, jïh nuhtjedh jïh sïejhme möölegeektievoeti gaskem jarkelidh
- stoeredahkh viertiestidh viehkine sjiehteles möölehtimmiedïrregijstie jïh aelhkie aerviedimmeste, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
- praktihkeles laavenjassh loetedh åestemen jïh doekemen bïjre
Statistihke
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- tjöönghkedh, veesmedh, tjaeliestidh jïh daata vuesiehtieh maereleslaakan ryöknemesïevigujmie, tabelligujmie jïh sööjladiagrammigujmie, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh prosessen jïh buektemen bïjre soptsestidh
Maahtoeulmieh 7. jaepiedaltesen mænngan
Taalh jïh algebra
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- sijjie-aarvoesystemem buerkiestidh jïh nuhtjedh desimaaletaalide, ryöknedh positijve jïh negatijve ellies taaligujmie, desimaaletaaligujmie, bröökigujmie jïh prosentigujmie, jïh dejtie ovmessie stoeredahkide taalesïevese bïejedh
- ektieneebnijem gaavnedh jïh addisjovnem, subtraksjovnem jïh multiplikasjovnem bröökijste darjodh
- evtiedidh, nuhtjedh jïh digkiedidh vuekieh åejjieryöknemasse, aarvehtseryöknemasse jïh tjaaleldh ryöknemasse, jïh digitaale dïrregh aerviedimmine nuhtjedh
- referansesysteemem jïh notasjovnem buerkiestidh mah åtnasuvvieh formelidie aktene ryökneme-aarhkesne, jïh ryökneme-aarhkem nuhtjedh juktie aerviedimmieh darjodh jïh dejtie åehpiedehtedh
- bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine, bæjjese bïejedh jïh aerviedimmieh buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dam dorjeme, illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh jïh digkiedidh
- goerehtidh jïh buerkiestidh struktuvrh jïh jarkelimmieh geometrihkeles maalline jïh taalemaalline goerigujmie, baakoejgujmie jïh formeligujmie
- bæjjese bïejedh jïh aelhkie ligningh loetedh, jïh loevenidh jïh ryöknedh parentesigujmie addisjovnesne, subtraksjovnesne jïh multiplikasjovnesne taalijste
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine, jïh fysiske daeverh buerkiestidh aarkebiejjien jieleden jïh teknologijen sisnjeli viehkine geometrihkeles dïejvesijstie
- golmendimensjovnaale maallh bigkedh, perspektijvem guvviedidh aktine dåssjanimmiemearhketjinie, jïh prosesside jïh dorjesidie digkiedidh
- speejjeldimmiem, jårredimmien jïh parallellesertemem buerkiestidh jïh tjïrrehtidh
- bïejemem jïh sertemem buerkiestidh daabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesystemesne, digitaale viehkiedïrregigujmie jïh bielelen, jïh koordinaath nuhtjedh juktie gåhkoeh buerkiestidh baalte aksigujmie aktene koordinaatesystemesne
Möölehtimmie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- sjiehteles möölehtimmiedïrregh veeljedh jïh praktihkeles möölehtimmieh darjodh aarkebiejjien jieliedisnie jïh teknologijesne, jïh illedahkide vuarjasjidh presisjovni jïh möölehtimmien ovseekerevoeten mietie
- aarvehtsem darjodh jïh stoeredahkh gåhkose, arealese, veahkese, volumese, skaavhtegasse jïh tïjjese möölehtidh, jïh tïjjem jïh tïjjeintervallem nuhtjedh aelhkie aerviedimmine, illedahkide digkiedidh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
- sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh jïh ovmessie möölegeektievoeti gaskem ryöknedh
- buerkiestidh guktie dah möölegh gåhkose, arealeste jïh volumese leah bæjjese bigkeme, jïh bïjrem, arealem, bijjieskieriem jïh volumem aerviedidh guektien-jïh golmendimensjovnaale figuvrijste
- möölegeståahkem nuhtjedh juktie gåhkoeh aerviedidh jïh kaarhth jïh barkoeguvvieh darjodh jïh dej bïjre soptsestidh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
- gaskemsvoetem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine, drïektine ryöknedh jïh valutaj gaskem ryöknedh
Statistihke jïh aarvehtse
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- soejkesjidh jïh daatah tjöönghkedh vïhtesjimmine, gihtjemegoerehtimmine jïh eksperimeentine
- daatah vuesiehtidh tabelline jïh diagrammine mah leah dorjesovveme digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, lohkedh jïh toelhkestidh maam buakteme, jïh vuarjasjidh man nuhteligs dah leah
- medijanem, såarhtetaalem jïh gaskemedtiem gaavnedh aelhkie daatasettine jïh vuarjasjidh dejtie ovmessie jarngeulmide gaskemsh
- vuarjasjidh jïh soptsestidh hilli bïjre aarkebiejjien ektiedimmine, spïeline jïh eksperimeentine, jïh aarvehtsem aelhkie tsiehkine aerviedidh
Maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
Taalh jïh algebra
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- viertiestidh jïh ryöknedh gaskem ellies taalh, desimaaletaalh, bröökh, prosenth, promille jïh taalh standardehammosne, dagkerh taalh jeereldihkie jiehtedh, jïh vuarjasjidh mennie tsiehkine ovmessie vuekieh leah maereles
- bröökine ryöknedh, bröökh juekedh jïh bröökelahtesh aelhkiehtidh
- faktovrh, potensh, kvadraateroehtsh jïh primtaalh aerviedimmine nuhtjedh
- evtiedidh, nuhtjedh jïh buerkiestidh ovmessie vuekieh åejjieryöknemisnie, aarvehtseryöknemisnie jïh tjaaleldh ryöknemisnie dej njieljie ryöknemesåarhtigujmie
- algebra-lahtesh gïetedidh, faktovriseradidh jïh aelhkiehtidh, lahtesidie praktihkeles tsiehkide viedtedh, formeligujmie, parentesigujmie jïh bröökelahtesigujmie ryöknedh jïh kvadraateraajesidie nuhtjedh
- ligningh jïh joekehtsvoeth voestes graadeste loetedh jïh ligningesysteemh göökte ammesigujmie, jïh dam nuhtjedh juktie praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoerh loetedh
- aerviedimmieh darjodh åtnoen, laajkoekåarhteåtnoen, baalhkan, löönemen jïh spååredimmien bïjre, budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste, jïh aerviedimmieh buerkiestidh jïh illedahkide åehpiedehtedh
- tjåanghkan bïejeme dåeriesmoerh analyjseradidh, tjåadtjoen jïh jeereldihkie stoeredahkh damtijidh, gellielaaketje dåeriesmoerh åehpies loetemevuekide ektiedidh, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkide maereleslaakan åehpiedehtedh
- taalh jïh variabelh nuhtjedh goerehtimmesne, eksperimeenteradimmesne jïh praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoereloetemisnie, jïh prosjektine teknologijine jïh designine
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- jïjtsevoeth goerehtidh jïh buerkiestidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine, jïh jïjtsevoetide konstruksjovnine jïh aerviedimmine nuhtjedh
- darjodh, buerkiestidh jïh tjïelkestidh geometrihkeles konstruksjovnh paasserinie jïh sïevestahkine, jïh dynamihkeles geometrjiprogrammine
- nuhtjedh jïh tjïelkestidh åtnoem hammoehedteste jïh Pytagoresen raajesistie, gosse edtja ovnohkens stoeredahkh aerviedidh
- barkoeguvvieh jïh perspektijveguvvieh jienebh dåssjanimmie-mearhketjigujmie toelhkestidh jïh darjodh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
- koordinaath nuhtjedh juktie guvviem vuesiehtidh figuvrijste, jïh jïjtsevoeth goerehtidh geometrihkeles hammojne, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
- goerehtidh, eksperimenteradidh jïh hammoedidh logiske ussjedimmieh viehkine geometrihkeles åssjelijstie, jïh geometrihkeles tsiehkieh buerkiestidh mah leah joekoen vihkeles teknologijesne, kåanstesne jïh arkitektuvresne
Möölehtimmie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- aarvehtsem darjodh jïh gåhkoem, bïjrem, skaavhtegem, arealem, bijjieskieriem, tïjjem, drïektem jïh veahkan laaktevoetem aerviedidh, jïh möölegeståahkem nuhtjedh jïh jarkelidh
- sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh, ektiedimmieh buerkiestidh jïh ryöknedh ovmessie möölegeektievoeti gaskem, nuhtjedh jïh vuarjasjidh möölehtimmiedïrregh jïh möölehtimmievuekieh praktihkeles möölehtimmesne, jïh presisjovnem jïh möölehtimmien ovseekerevoetem digkiedidh
- tjïelkestidh taalem π jïh dam nuhtjedh aerviedimmine bïjreste, arealeste jïh volumeste
Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- goerehtimmieh tjirrehtidh jïh daatabaash nuhtjedh juktie statistiske daatah ohtsedh jïh analyjseradidh, jïh gaaltijelaejhtemem vuesiehtidh
- daata öörnedidh jïh dåehkine bïejedh, gaavnedh jïh digkiedidh baakojde mediane, såarhtetaale, gaskemedtie jïh jeerehtsegamtoe, daatah åehpiedehtedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh digkiedidh ovmessie daatabuektemh jïh maam vuajnojde dah maehtieh vedtedh
- gaavnedh jïh digkiedidh aarvehtsem eksperimenteradimmien, simuleringen jïh aerviedimmien tjïrrh aarkebiejjien ektiedimmine jïh spïeline
- illedahkenuepiem buerkiestidh jïh aarvehtsem jiehtedh goh brööke, prosente jïh desimaaletaale
- aelhkie kombinatorihkeles dåeriesmoerh digkiedidh jïh dejtie loetedh
Funksjovnh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- funksjovnh darjodh mah numeriske ektiedimmieh jïh praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, dejtie buerkiestidh jïh toelhkestidh jïh ovmessie funksjovnerepresentasjovni gaskem jeatjahtehtedh, goh graafh, tabellh, formelh jïh tjaalegh
- damtijidh jïh nuhtedh jïjtsevoetide proporsjovnaale, båastode proporsjovnaale, lineæære jïh kvadratiske funksjovnide, jïh vuesiehtimmieh vedtedh praktihkeles tsiehkide mejtie maahta daej funksjovnigujmie buerkiestidh
Maahtoeulmieh 1T mænngan– Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Taalh jïh algebra
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem ovmessie tjaaleginie
- vuarjasjidh, veeljedh jïh nuhtjedh matematihkeles vuekieh jïh dïrregh juktie dåeriesmoerh loetedh ovmessie faagijste jïh siebriedahkesuerkijste, jïh ussjedidh, vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vaestiedasside maereleslaakan
- ryöknedh roehtselahtesigujmie, potensigujmie rasjovnelle eksponentine jïh taaligujmie standardehammosne, bokstaavelahtesh, formelh, parenteselahtesh jïh rasjovnelle jïh kvadrateles lahtesh taaligujmie jïh bokstaavigujmie, kvadrateles lahtesh faktovriseradidh, kvadraateraajesidie nuhtjedh jïh ellies kvadraath darjodh
- lahtesh jeatjahlaakan hammoedidh jïh ligningh, joekehtsvoeth jïh ligningesystemh voestes jïh mubpede graadeste loetedh jïh aelhkie ligningh eksponentiale- jïh logaritmefunksjovnigujmie, dovne ryökneminie jïh digitaale dïrregigujmie
- aktem praktihkeles dåeriesmoerem akten ligningese, akten joekehtsvoetese jallh akten ligningesystemese jarkelidh, dam matematihkeles dåeriesmoerem loetedh digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, åehpiedehtedh jïh vaestiedassem buerkiestidh, jïh vuarjasjidh mennie sijjesne daate faamoem åtna. jïh gusnie ij faamoem utnieh
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- definisjovnide sinus, cosinus jïh tangens buerkiestidh jïh trigonometrijem nuhtjedh juktie gåhkoeh, skaavhtegh jïh arealem aerviedidh saaht mejnie golmenskaavteginie
- geometrijem planetesne nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh loetedh gellielaaketje teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh gåhkoejgujmie, skaavhtegigujmie jïh arealine
- darjodh jïh nuhtjedh åvteguvvieh jïh guvvieh juktie dåeriesmoerh hammoedidh, laavenjasseloetemisnie jïh juktie åehpiedehtedh jïh buerkiestidh vaestiedasside digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Aarvehtse
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- formuleradidh, eksperimenteradidh jïh digkiedidh uniforme jïh ij-uniforme aarvehtsemaallh
- aarvehtsem aerviedidh viehkine eensi jïh seapan illedahkenuepieh ryöknedh, systematiseradidh maam bæjjese ryökneme viehkine kroessetabellijste, venndiagrammijste jïh veeljeme-moerijste, jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh
Funksjovnh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- funksjovnedïejvesem buerkiestidh jïh maehtedh ovmessie funksjovnevoeti gaskem jeatjahtehtedh
- nullepunktem, ekstremalpunktem, kroessedimmiepunktem jïh gaskemedtien sjïdtedimmedrïektem aerviedidh, lïhke aarvoeh momentaane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh jïh såemies praktihkeles toelhkestimmieh vedtedh daejstie aspektijste
- tjïelkestidh dïejvesem den deriverte, tjïelkestimmiem nuhtjedh juktie aktem derivasjovne-njoelkedassem darjodh polynomefunksjovnide, jïh daam njoelkedassem nuhtjedh juktie funksjovnh digkiedidh
- darjodh, toelhkestidh jïh buerkiestidh funksjovnh mah praktihkeles dåeriesmoerh buerkiestieh, empiriske funksjovnh analyjseradidh jïh lahtesh gaavnedh lïhke lineæære ektiedimmide, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
- digitaale dïrregh nuhtjedh juktie darjodh jïh analyjseradidh aktanimmieh polynomfunksjovnijste, roehtsefunksjovnijste, rasjovnaale funksjovnijste, eksponentialfunksjovnijste jïh potensfunksjovnijste
Maahtoeulmieh 1P mænngan – Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Taalh jïh algebra
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- aerviedidh vaestiedassh, praktihkeles laavenjassh ryöknedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
- toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem tjaaleldh, njaalmeldh jïh grafihkeles åehpiedehteminie
- lahtesh jienebh lïhtsigujmie aelhkiehtidh jïh ligningh loetedh voestes graadeste jïh aelhkie potenseligningh
- toelhkestidh jïh nuhtjedh formelh mah leah aarkebiejjien jïh barkoejieleden bïjre
- ryöknedh gaskemsvoetine, prosentine, prosentepoengine jïh sjïdtedimmiefaktovrine
- proporsjovnaale jïh båastoeh proporsjovnaale stoeredahkh gïetedidh praktihkeles ektiedimmine
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nuhtjedh jïh buerkiestidh åtnoem hammoehedteste, möölegeståahkeste jïh Pytagoresen raajesistie aerviedimmide jïh praktihkeles barkosne
- dåeriesmoerh loetedh gåhkoen, skaavhtegen, arealen jïh volumen bïjre
- ryöknedh ovmessie möölegeektievoetigujmie, ovmessie möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, vuarjasjidh mah möölehtimmiedïrregh mah leah maereles, jïh vuarjasjidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah
- toelhkestidh, darjodh jïh åvteguvvieh jïh barkoeguvvieh nuhtjedh dåeriesmoerine kultuvre-jïh barkoejieliedistie, jïh vaestiedassh åehpiedehtedh jïh tjïelkestidh
Aarvehtse
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- vuesiehtimmieh jïh aerviedimmieh darjodh saaht mejstie heannadimmijste jïh dïejvesem aarvehtse buerkiestidh
- aarvehtsem aerviedidh viehkine bæjjese ryöknedh eensi jïh seapan illedahkh, systematiseradidh ryöknemidie viehkine kroessetabellijste, vennediagrammijste jïh veeljeme-moerijste jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine
Funksjovnh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh dïejvesem lineæære sjïdtedimmie, vuesiehtidh guktie dagkeres sjïdtedimmie jåhta jïh dam rïektesisnie nuhtjedh, aaj digitaalelaakan
- jarkelidh ovmessie funksjovnevoeti gaskem
- funksjovnh goerehtidh mah praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh, viehkine nullepunktem, ekstremalpunktem jïh kroessedimmiepunktem vihtiestidh, jïh dam praktihkeles aarvoem illedahkijste toelhkestidh
Ekonomije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh jïh ryöknedh åasa-indeksine, kråvna-aarvojne, realebaalhkine jïh nominelle baalhkine jïh baalhkam, skaehtiem jïh maaksoeh aerviedidh
- åtnoem jïh laajkoekåarhteåtnoem vuarjasjidh jïh budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste
- goerehtidh jïh vuarjasjidh ovmessie lööneme- jïh spååremevuekieh
Maahtoeulmieh 1T-B mænngan– Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Taalh jïh algebra
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem ovmessie tjaaleginie
- vuarjasjidh, veeljedh jïh nuhtjedh matematihkeles vuekieh jïh dïrregh juktie dåeriesmoerh loetedh ovmessie faagijste jïh siebriedahkesuerkijste, jïh ussjedidh, vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vaestiedasside maereleslaakan
- ryöknedh roehtselahtesigujmie, potensigujmie rasjovnelle eksponentine jïh taaligujmie standardehammosne, bokstaavelahtesh, formelh, parenteselahtesh jïh rasjovnelle jïh kvadrateles lahtesh taaligujmie jïh bokstaavigujmie, kvadrateles lahtesh faktovriseradidh, kvadraateraajesidie nuhtjedh jïh ellies kvadraath darjodh
- aktem praktihkeles dåeriesmoerem akten ligningese, akten joekehtsvoetese jallh akten ligningesystemese jarkelidh, dam matematihkeles dåeriesmoerem loetedh digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, åehpiedehtedh jïh vaestiedassem buerkiestidh, jïh vuarjasjidh mennie sijjesne daate faamoem åtna. jïh gusnie ij faamoem utnieh
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- definisjovnide sinus, cosinus jïh tangens buerkiestidh jïh trigonometrijem nuhtjedh juktie gåhkoeh, skaavhtegh jïh arealem aerviedidh saaht mejnie golmenskaavteginie
- geometrijem planetesne nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh loetedh gellielaaketje teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh gåhkoejgujmie, skaavhtegigujmie jïh arealine
- darjodh jïh nuhtjedh åvteguvvieh jïh guvvieh juktie dåeriesmoerh hammoedidh, laavenjasseloetemisnie jïh juktie åehpiedehtedh jïh buerkiestidh vaestiedasside digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Funksjovnh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- darjodh, toelhkestidh jïh buerkiestidh funksjovnh mah praktihkeles dåeriesmoerh buerkiestieh, empiriske funksjovnh analyjseradidh jïh lahtesh gaavnedh lïhke lineæære ektiedimmide, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
- funksjovnedïejvesem buerkiestidh jïh maehtedh ovmessie funksjovnevoeti gaskem jeatjahtehtedh
- nullepunktem, ekstremalpunktem, kroessedimmiepunktem jïh gaskemedtien sjïdtedimmedrïektem aerviedidh, lïhke aarvoeh momentaane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh jïh såemies praktihkeles toelhkestimmieh vedtedh daejstie aspektijste
Maahtoeulmieh 1P-B mænngan– Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Taalh jïh algebra
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- aerviedidh vaestiedassh, praktihkeles laavenjassh ryöknedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
- toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem tjaaleldh, njaalmeldh jïh grafihkeles åehpiedehteminie
- lahtesh jienebh lïhtsigujmie aelhkiehtidh jïh ligningh loetedh voestes graadeste jïh aelhkie potenseligningh
- toelhkestidh jïh nuhtjedh formelh mah leah aarkebiejjien jïh barkoejieleden bïjre
- ryöknedh gaskemsvoetine, prosentine, prosentepoengine jïh sjïdtedimmiefaktovrine
- proporsjovnaale jïh båastoeh proporsjovnaale stoeredahkh gïetedidh praktihkeles ektiedimmine
Geometrije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nuhtjedh jïh buerkiestidh åtnoem hammoehedteste, möölegeståahkeste jïh Pytagoresen raajesistie aerviedimmide jïh praktihkeles barkosne
- dåeriesmoerh loetedh gåhkoen, skaavhtegen, arealen jïh volumen bïjre
- ryöknedh ovmessie möölegeektievoetigujmie, ovmessie möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, vuarjasjidh mah möölehtimmiedïrregh mah leah maereles, jïh vuarjasjidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah
- toelhkestidh, darjodh jïh åvteguvvieh jïh barkoeguvvieh nuhtjedh dåeriesmoerine kultuvre-jïh barkoejieliedistie, jïh vaestiedassh åehpiedehtedh jïh tjïelkestidh
Ekonomije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh jïh ryöknedh åasa-indeksine, kråvna-aarvojne, realebaalhkine jïh nominelle baalhkine jïh baalhkam, skaehtiem jïh maaksoeh aerviedidh
- åtnoem jïh laajkoekåarhteåtnoem vuarjasjidh jïh budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste
- goerehtidh jïh vuarjasjidh ovmessie lööneme- jïh spååremevuekieh
Faagem vierhtiedidh
Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman:
Galhkuvevuarjasjimmie
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh. |
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh | Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh. |
Eksamene learoehkidie
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh | Learohkh maehtieh tjaaleldh jallh njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh | Learohkh maehtieh tjaaleldh jallh njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Eksamene privatistide
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie. |
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh | Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh | Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre leah vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.