Siste- ja guolgaduodjefága (SPD03‑02)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahpahalli galgá máhttit
- plánet,
Plánet lea go ráhkada áigumuša man láhkai juksat ulbmila. Plána válddaha mo mii áigut ovdánit vai juksat ulbmila, ja sáhttá čujuhit makkár oktavuohta lea doaimmaid, čađaheami ja ulbmila gaskka.
čađahit,Čađahit lea álggahit, dahkat ja ollašuhttit juoidá, ovdamearkka dihte dahkamuša, guorahallama dahje plánejuvvon barggu.
árvvoštallatjaÁrvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
dokumenteretiežas bargguid ja bargoproseassaid jaDokumenteret lea čájehit maid lea bargan, ja áinnas maiddái mo ja manin. Dokumenteren sáhttá leat iešguđetlágan hámis ja dat čájeha bargoproseassa, buktaga dahje bálvalusa kvaliteahta.
geavahitfágaterminologiija barggusVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- suokkarditsámi árbevierromáhttu ja álgoálbmotkultuvra ja
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
geavahitinspirašuvdnan ehtalaš vugiin iežas hutkkálaš barggus ja go gaskkusta duojiVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- suokkarditja
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
selvehitávdnasiid iešvuođaid ja masa geavahuvvojit ja dan vuođul duddjot árbevirolaččat jaSelvehit lea go addit fágalaččat vuođuštuvvon čilgehusa áššis, áššečuolmmas dahje mas nu maid mii guorahallat dahje čađahit.
ovdánahttitdujiidOvdánahttit sáhttá leat hábmet, ráhkadit, modelleret dahje ráhkadit ođđa vugiid, buktaga dahje bálvalusa.
- válljet ávdnasiid eallišlája, agi, guolgga ja kvalitehta vuođul jareflekteretmakkárat náhkkeávdnasat leat iešguđetge jahkodagáin
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- geavahitlunddolaš navildanvugiid sisteráhkadeames
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- neaskit ja dikšut náhkiid iešguđet vugiid mielde jageavahitiešguđetlágan osttuid ja bárkkuid náhkkedikšumis ja
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
reflekteretmovt proseassat váikkuhit ávdnasiiddaReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- geavahitriibadanvugiid, dipmadit ja vuoidat gápmasiid, náhkiid ja sisttiid
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- geavahitárbevirolaš minstariid ja mihtidanvugiid go vadjá, ja vadjat osiid náhki mielde nu ahte seastá ávdnasiid ja vuhtiiváldá miehteguolgga, vuosteguolgga ja symmetriija
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- goarrut árbevirolaš dujiid sisttis, gápmasiin ja náhkis árbevirolaš giehtasávnnjiiguin ja mášinsávnnjiin dárbbu mielde
- geavahitiešguđet digitála resurssaid
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
ovdánahttitbargotevnnegiid, sárggastusaid ja modeallaid jaOvdánahttit sáhttá leat hábmet, ráhkadit, modelleret dahje ráhkadit ođđa vugiid, buktaga dahje bálvalusa.
geavahitdaid go hábme ođđa dujiid trendaid ja ođđa albmanahttimiid vuođulVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- divvut, laktit, stuoridit ja duogŋat siste- ja náhkkebuktagiid ođđasit geavaheapmái
- geavahitárbevirolaš ja ođđa vugiid siste- ja náhkkeávdnasiid ja dujiid vurkkodeamis
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- buhtistit ja máŧasdoallat iešguđet vugiid mielde siste- ja náhkkeávdnasiid jareflekteretmakkár vuohki váikkuha atnui ja bistimii
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- válddahitfunkšuvnna, kvalitehta ja bistima duodjebuktagiin
Válddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.
- meroštit áigegeavaheami ja hatti iežas buktagiin ja bálvalusain jaárvvoštallatávnnasgeavaheami, produktivitehta, márkanárvvu ja gánnáheami oktavuođaid
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
- geavahitiešguđet digitála resurssaid go márkanfievrrida ja vuovdá iežas ja fitnodaga mearkagálvvuid ja gulahallamis ostiiguin ja eará ovttasbargoguimmiiguin
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- selvehitsiste- ja guolgaduoji historjjá ja iešvuođa ja
Selvehit lea go addit fágalaččat vuođuštuvvon čilgehusa áššis, áššečuolmmas dahje mas nu maid mii guorahallat dahje čađahit.
geavahithistorjjálaš gálduid referánsan buktagiid buvttadeamis ja rekonstrueremis luohtehahtti vugiinVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- geavahitgustovaš njuolggadusortnegiid mat gusket dahkkivuoigatvuhtii iežas barggus ja
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
reflekteretgáldogeavaheami ja gáldočujuhusaidReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- válddahitiešguđet sámi duodjeorganisašuvnnaid ja -institušuvnnaid ovddasvástádussurggiid ja bargguid ja movt atnit ávkki dain, ja
Válddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.
reflekteretmakkár rolla dain lea servodagasReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- máŧasdoallat mašiinnaid, reaidduid ja duodjebiergasiid jageavahitdaid dearvvašvuođa, birrasa ja bargosihkkarvuođanjuolggadusaid mielde
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- bargat gustovaš njuolggadusortnegiid ja šiehtadusaid vuođul mat regulerejit bargodili, javálddahitbargoaddi ja bargi geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid
Válddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.
- geavahitheivvolaš suodjalanbiergasiid, buriid bargorutiinnaid ja válljet vuogas barganvugiid maid rievdadallá barggadettiin vai garvá noađđevigiid
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá veahkehit ovddidit oahppama ja loktet gealbbu. Oahpahallit čájehit ja ovdánahttet gealbbu jo3 siste- ja guolgaduodjefágas go sii geavahit máhtu, gálggaid ja kritihkalaš jurddašeami go galget bargobihtáid čoavdit. Bagadeaddji galgá láhčit dili vai oahpahallis lea mielváikkuheapmi ja oahppanmovtta oalgguhit iešguđetlágan bargguid bokte. Bagadeaddji ja oahppahalli galgaba ságastallat oahppihalli ovdáneami birra jo3 siste- ja guolgaduodjefágas . Oahpahallit galget beassat muitalit maid orrot máhttimin, ja beassat reflekteret iežaset fágalaš ovdáneamis. Bagadeaddji galgá bagadallat viidáset oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahpahallit sáhttet geavahit bagadusa loktet iežaset gealbbu fágas.