Čiekŋudeapmi sámegielas (SFS02‑02)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 10. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- iežas beroštumiid vuođul ovddidit ja čiekŋudit čuolmmaide mat gusket gillii dahje tekstii, ja bohtosa presenteretiešguđetlágan albmanahttinvugiiguin
Presenteret lea čájehit, čilget ja ovdanbuktit fágalaš fáttá dahje buktaga. Dan sáhttá dahkat iešguđet vugiin, muhto presenterema ulbmil lea láhčit fáttá dahje buktaga earáid olámuddui. Presenteret sáhttá maiddái illustrerema ja demonstrerema bokte.
- iskat ja presenteretmuhtun ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielaid gaskka ieš giela, giela teavsttaid dahje njálmmálaš árbevieruid ektui
Presenteret lea čájehit, čilget ja ovdanbuktit fágalaš fáttá dahje buktaga. Dan sáhttá dahkat iešguđet vugiin, muhto presenterema ulbmil lea láhčit fáttá dahje buktaga earáid olámuddui. Presenteret sáhttá maiddái illustrerema ja demonstrerema bokte.
- suokkarditja válddahit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
mo máidnasat, cukcasat, myhtat ja eará njálmmálaš árbevierut oidnojit iešguđetlágan ođđasit teavsttainVálddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.
- suokkarditja buohtastahttit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
giellageavaheami ja retoralaš váikkuhangaskaomiid iešguđet mediain ja oktavuođainBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- ráhkadit digitála buktagiid mat kombinerejit iešguđetlágan mediamálliid
- suokkarditja árvvoštallat
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
mo digitála mediat váikkuhit ja rievdadit giela ja gulahallama, ja maid giellaválljemaÁrvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
- kreatiivvalaččat ja digitála reaidduiguin ja daid haga gaskkustit iežas vásáhusaid ja dulkomiid teavsttain
- kritihkalaččat reflekteretiežas rolla ektui digitála gulahallamis ja dan ektui mo neahtas čájeha iežas ja earáid
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- gálduid geavahitkritihkalaččat ja rehálaččat, ja čuovvut njuolggadusaid persovdnasuodjaleami ja dahkkivuoigatvuođa birra
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- duođaštit ja árvvoštallatiežas ovdáneami barggus fágain
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja ovddidit gelbbolašvuođa sámegiela čiekŋudeamis 8., 9. ja 10 ceahkis go barget iešguđetlágan čuolmmaiguin mat gusket gillii ja tekstii, ja presenterejit daid. Sii čájehit ja ovddidit gelbbolašvuođa go barget kreatiivvalaččat iežaset teavsttaid ja digitála buktagiid ovddidemiin iešguđetlágan mediaiguin. Dasto sii čájehit ja ovddidit gelbbolašvuođa go geavahit máhtu sámegielaid, sámi kultuvrra ja sámi servodaga birra iežaset teakstabuvttadeamis ja reflekterejit daid ektui.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja láhčit saji suokkardeaddji ja kreatiivvalaš proseassaide gos oahppit besset iežaset beroštumiid geavahit vuolggasadjin oahppamii. Oahpaheaddji galgá arvvosmahttit ohppiid oahppanhálu ja kreativitehta máŋggalágan bargovugiiguin gos oahppit besset fuomášit ja suokkardit, sihke iešheanalaččat ja earáiguin ovttas. Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra sámegiela čiekŋudeamis. Gelbbolašvuođa vuođul maid oahppit čájehit, sii galget beassat muitalit maid orrot máhttimin, ja reflekteret iežaset ovdáneami ektui fágas. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset rávvagiid geavahit iežaset njálmmálaš ja čálalaš gálggaid ovddideapmái fágas.
Oppalaš árvvoštallan
Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa sámegiela čiekŋudeamis oahpahusa loahpaheamis maŋŋá 10. ceahki. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit oahpahusa nu ahte oahppit besset máŋgga láhkai, iešguđetlágan oktavuođain čájehit iežaset gelbbolašvuođa mas áddejupmi, reflekšuvdna ja kritihkalaš jurddašeapmi leat oassin. Oahpaheaddji galgá bidjat ovtta árvosáni sámegiela čiekŋudeamis njálmmálaš, čálalaš, praktihkalaš ja digitálalaš gelbbolašvuođa vuođul maid oahppi lea čájehan.