Oskku ja etihka , sámi plána (REL02‑02)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- ovdanbuktit ja buohtastahttitnuorta- ja oarjemáilmmi osku- ja eallinoaidnoárbevieruid guovddáš mihtilmasvuođaid, maid kristtalašvuođas ja islámas
Buohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- suokkarditja ságaškuššat
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
mo osku gullá historjjálaš rievdadanproseassaide globálalaččat ja nationálalaččatSágaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- čilget ja analyseretoskku ja eallinoainnu majoritehta-, minoritehta- ja eamiálbmotperspektiivvas mas deattuha Sámi ja Norgga
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
- čilget ja ságaškuššatáigeguovdilis ovdamearkkaid oskkuid, eallinoainnuid ja politihka ovttasdoaibmamii
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- guorahallat ja ovdanbuktit mo sámi árbevieruid oskkolaš motiivvat leat geavahuvvon populárakultuvrralaš ovdanbuktimiin
- ságaškuššatosku- ja eallinoaidnokritihka iešguđetlágan hámiid
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- čilget ja ságaškuššatguovddáš fágadoahpagiid mat gusket oskkuide, filosofiijii, eallinoainnuide ja etihkkii
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- analyseretja árvvoštallat
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
iešguđetlágan máhttogálduid oskkuid, eallinoainnuid ja etihka birraÁrvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
- suokkarditeksistensiála gažaldagaid ja vástádusaid ja reflekteret
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
daid birraReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- identifiseret ja ságaškuššatehtalaš čuolmmaid mat gusket olbmuid gaskasaš oktavuođaide, gulahallamii ja eamiálbmotvuoigatvuođaide
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- ságaškuššatolmmošárvvu ja luonddu iešárvvu go deaivvada teknologalaš ovdánemiin
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- oaidnit earáid perspektiivvas ja gieđahallat digaštallamiid oskkuid, eallinoainnuid ja árvoáššiid birra
- digaštallat čuolmmaid mat gusket joavkkuide guoski ovdagáttuide, rasismii ja vealaheapmái
- suokkarditja digaštallat ideaid olbmuid birra nu go dat bohtet ovdan iešguđetlágan filosofalaš árbevieruin, maiddái eamiálbmotfilosofiijas
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa oskkus ja etihkas go geavahit fága metodaid ja máhtu oskkuid, eallinoainnuid,
etihka ja filosofiija birra go suokkardit guovddáš čuolmmaid fágas. Oahppit čájehit ja ovdánahttet
gelbbolašvuođa etihkas go identifiserejit ja ságaškuššet áigeguovdilis ehtalaš čuolmmaid. Dasto oahppit čájehit
ja ovdánahttet gelbbolašvuođa go oaivvildit juoga, váldet earáid perspektiivvaid ja digaštallet dan láhkai ahte
váldet vuhtii ovttaskas olbmo integritehta.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dainna lágiin ahte addá
ohppiide vejolašvuođa sátnádit fágalaš čuolmmaid ja gávdnat ja kritihkalaččat geavahit fága metodaid ja
máhtuid reflekšuvnnas ja ákkastallamis. Oahppit galget beassat bargat suokkardeaddji láhkai oskkuin ja
etihkain, imaštallat ja reflekteret ehtalaš ja filosofalaš gažaldagaid birra. Oahpaheaddji ja oahppit galget
gulahallat ohppiid ovdáneami birra oskkus ja etihkas. Oahppit galget beassat geahččaladdat. Ohppiid
čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja reflekteret iežaset
fágalaš ovdáneami birra. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte
oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit iežaset gelbbolašvuođa oskkus ja etihkas.
Oppalaš árvvoštallan
Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa oskkus ja etihkas oahpahusa loahpahettiin jo3
maŋŋá. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit dili nu ahte oahppit besset čájehit iežaset gelbbolašvuođa iešguđet
láhkai mat fátmmastit reflekšuvnna ja kritihkalaš jurddašeami iešguđet oktavuođain. Oahpaheaddji galgá bidjat
árvosáni oskkus ja etihkas gelbbolašvuođa vuođul maid oahppi lea čájehan go oahppi lea geavahan máhtu ja
gálggaid lotnolasat.