Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.08.2013
Gjelder fra: 2013-08-01T00:00:00 +2
Gjelder til: 2022-07-31T00:00:00 +2
Ulmme
Dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan le fáhka kulturdádjadussaj, guládallamij, ulmusjvuoda åvddånibmáj, identitehtaåvddånahttemij ja ietjas ja iehtjádij kultuvra åvdedibmáj. Máná ja nuora gejn le sámegiella vuostasj giellan bajássjaddi sebrudagán gånnå guovte- ja moattegielakvuohta ja kultuvralasj valjesvuohta árkkabiejvev bájnniji. Dåjmalasj sebrudakoassálasstem gájbbet gielav ja tevstav máhttá. Åhpadus galggá dilev láhtjet váj oahppe máhtudagáv åvddånahtti dárogielan ja dáttja kultuvran ja gárvedit avtaárvvusasj oassálasstemij skåvlån, sebrudakiellemin ja barggoiellemin.
Dárogiellafáhka galggá aktan sámegielfágajn vuodov láhtjet oahppij doajmme guovtegielakvuoda åvddånahttemij ja oahppijda vaddet máhtov ja dádjadusáv daj sebrudagáj birra majda ietja gulluji. Návti máhttá dárogiellafáhka åvdedit diedulasj ja máhtulasj guottojt dáro- ja sámegiela ja sámij ja dáttjaj kultuvraj sæmmilágásjvuodaj ja sieradusáj birra. Dárogiellafáhka galggá viehkken åvddånahttet oahppij giella- ja tækstamáhtudagáv juohkka ájnegisá ævtoj milta. Njálmálasj tjehpudahka, låhkåm- ja tjállemmáhtto li sihke ietjastis ulmmen ja ájnas vuodon dádjadussaj ja oahppamij iellemav miehtáj.
Fáhka galggá dilev láhtjet váj oahppe bessi dárogielav dåjmalattjat adnet, sihke njálmálattjat ja tjálalattjat, ja máhttet orienterit dan valjesvuodan tevstajs ma udnásj sebrudagán gávnnuji. Duodden galggá fáhka arvusmahttet buorre oahppamstrategijaj åvddånibmáj ja lájttális ájádallamij. Fáhka galggá aj arvusmahttet låhkåm- ja tjállemmiellaj ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijda. Fáhka biggi tækstabuojkuldagá nali mij sisadná njálmálasj, tjálalasj ja tjoahkkájbiejadum tevstajt, gånnå tjála, jiena ja gåvå aktan gulluji. Dárogiela ja sámegiela girjálasjvuohta ja ietjá kultuvraj girjálasjvuohta, sierraláhkáj ietjá álggoálmmukkultuvraj, galggi viehkken vásádussaj, ájádallamij ja árvustallamij ja oahppijt hásstet sijá kulturmáhton.
Sámegiela ja dárogiela fága li moatte láhkáj sæmmilágátja ja danen le ájnas lahka aktisasjbargujn dá guoktá fágaj gaskan. Dárogiellaåhpadusán galggi oahppe arvusmahteduvvat gielajt ja tevstav guoradit målsudahkes aktijvuodajn ma sajev dahki reflekterimij ja analyjssaj, sjuggelisvuohtaj ja estetalasj sjuvesvuohtaj. Åhpadusá baktu bessi oahppe iehtjas ja iehtjádijt vásedit ådå rollajn, máhtti guhtik guojmesa arvusmahttet ja hásstet ja gielav oahppat dan adnema baktu.
Fága oajvveoase
Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda.
Dárogiellafágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 Jo2 Jo3 oahppogárvedime oahppoprográmmajn joarkkaskåvlå åhpadusán. Viddnofágalasj oahppoprográmmajn li máhtudakmihto Jo2 maŋŋela ja gå le ållim Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj.
Oajvveåsij gåvvå:
Jahkedáse | Oajvveoase | ||
1.-10. Jo1-Jo3 | Njálmálasj guládallam | Tjálalasj guládallam | Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra |
Njálmálasj guládallam
Oajvveoasse Njálmálasj guládallam sisadná gulldalit ja ságastit iesjgeŋga aktijvuodajn. Njálmálasj guládallam le vuodoássjen ådå gielaj åhpadijn. Joarkkaåhpadusán gullu aj vuodomáhtov åvddånahttet sámegielas dárogiellaj dålkkudijn.
Gulldalit le dåjmalasj dahko gånnå oahppe galggá oahppat ja dádjadit iehtjádij javllamusájt árvvedime, dålkkuma ja árvustallama baktu. Oahppe galggá åvdedit máhtov iehtjádij guládallat, ja målsudahkes báhkoboanndudagájn iesjgeŋga sjáŋŋarin åvddånbuktet máhtov ja ájádusájt gárvedum njálmálasj åvddånbuktema ja spontána njálmálasj guládallama baktu. Njálmálasj guládallamij gullu aj gielav, javllamvuogijt ja gaskostimvuogijt guládallamdilláj hiebadit.
Tjálalasj guládallam
Oajvveoasse Tjálalasj guládallam sisadná dárogielav låhkåt ja tjállet. Åhpadussaj gullu álggo låhkåm- ja tjállemåhpadus ja vijddábut åvddånibme låhkåm- ja tjállemtjehpudagás avtatrajes progresjåvnnån ålles åhpadusá tjadá. Låhkåmåhpadus galggá arvusmahttet oahppe hálov ja máhtov låhkåt ja tjállet, ja sisadná oahppe galggá iesjgeŋga tevstajt låhkåt, sihke oahppama ja vásádusá diehti. Lågådum tevsta galggi sæmmi bále viehkedit váj oahppe diehtten sjaddá ietjas åvddånimev låhkken ja tjállen, ja åvddånahttet diedulasj aktijvuodav dáro ja sáme tjállemkultuvra muodugasjvuodajda ja sieradusájda.
Tjállem sisadná åvddånbuktet, gárvedit ja guládallat ájádusájt ja vuojnojt iesjgeŋgalágásj tevstaj ja sjáŋŋarij baktu. Moattebelak tevsta li luondulasj oase dajs tevstajs majt oahppe galggi låhkåt ja hábbmit. Buorre tjálalasj guládallam gájbbet báhkoboanndudagáv, tækstabiggima tjehpudagáv, tjállemgielalasj njuolgadusájt máhttet ja buktet hiebadit tevstajt ulmmáj ja vuosstájválldáj.
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Oajvveoasse Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra sisadná dáro giella- ja tækstakultuvrav, ja danna li sáme, nuorttarijkaj ja rijkajgasskasasj perspektijva. Oahppe galggi åvddånit dasi jut ietja dádjadi dárogielav ja girjálasjvuodav, ja gåktu giella ja tevsta li ájge tjadá rievddam ja ájn rievddi.
Oajvveoasse galggá viehkken váj oadtju diehtet giela birra systebman ja gåktu doajmmá anon. Oajvveoasse galggá oahppijt arvusmahttet åvdedit diedulasj aktijvuodav ietjasa moattegielakvuohtaj. Oahppe galggi låhkåt ja ájádallat vijdes ja valjes boarrásap ja ådåsap tevstajt iesjgeŋga sjáŋŋarin ja iesjgeŋga mediajs. Duodden galggi máhttet buohtastahttet dálásj ja åvdep árbbedábijt vuonadáro tækstahiståvrån ja aj ietjá tækstaárbbedábij.
Tijmmalåhko
Akta tijmma le 60-minuhta.
MÁNÁJDÁSSE
1.-7. jahkedásijn: 570 tijma
NUORAJDÁSSE
8.-10 jahkedásijn: 1. vejulasjvuohta: 279 tijma
2. vejulasjvuohta: 222 tijma
1. vejulasjvuohta: gå ij vállji amásgielav/gielalasj tjiegŋodimev
2. vejulasjvuohta: gå vállji amásgielav/gielalasj tjiegŋodimev
OAHPPOGÁRVEDIME OAHPPOPROGRÁMMA
Jo1: 103 tijma
Jo2: 103 tijma
Jo3: 103 tijma
VIDDNOFÁGALASJ OAHPPOPROGRÁMMA
Jo1: 45 tijma
Jo2: 45 tijma
LASÁDUS DÁBÁLASJ OAHPPOMÁHTUDAHKAJ VIDDNOFÁGALASJ
OAHPPOPROGRÁMMAN
Jo3: 219 tijma
Vuodotjehpudagá
Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Dárogielan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Njálmálasj tjehpudagá dárogielan le vuojnov hábbmit gulldalime, ságastallama ja håla baktu, ja máhttet gielav ulmmáj ja vuosstájválldáj hiebadit. Dárogiellafága njálmálasj tjehpudagá åvdedibme gájbbet systemáhtalasj bargov njálmálasj sjáŋŋarij ja strategijaj dadi gássjelap gulldalim- ja ságastallamdáhpádusájn. Dat mierkki máhttet plánit ja åvddånbuktet iesjgeŋga njálmálasj åvddånbuktemijt ja njálmálasj gielav ienep ja ienep dárkkelit ja nyanseridum adnet ságastallamijn ja ietjá slájajn njálmálasj tevstajs, vájku njálmálasj giellamáhtudagá gájbbádusá ælla sæmmi allaga dagu oahppijda gejn le dárogiella vuostasjgiellan. Vijddábut dat sisadná dåjmalattjat gulldalit, ja dádjadit ja ságastallat dárogiellafágalasj ássjij, tjuolmaj ja gássjelap ja stuoráp tevstaj birra.
Buktet tjállet dárogielan le vuogas láhkáj tjállet ja iehtjádij guládallat tjállemgiela baktu. Dat le aj vuohke gåktu ájádusájt åvdet ja struktureri ja oahppamvuohke. Tevstajt tjállet vijdes sjáŋŋartjoahkkáj sjerman ja páhppárij le ássje mij le aktisasj åvdåsvásstádus dáro- ja sámegiellafágajda. Dat sisadná buktet plánit, hábbmit ja hiebadit dadi gássjelap tevstajt ma li ulmmáj ja vuosstájválldáj hiebaduvvam, vájku tjálalasj giellamáhtudagá gájbbádusá ælla sæmmi allaga dagu oahppijda gejn le dárogiella vuostasjgiellan. Dárogiela tjálalasj tjehpudagáj åvddånahttem gájbbet systemáhtalasj bargov formála tjállemtjehpudagáj, tækstamáhtujn ja iesjgeŋga tjállemstrategijaj.
Buktet låhkåt dárogielan mierkki hábbmit miejnigijt tevstajs vijdes sjáŋŋarijs dálásj ja åvdep ájges. Dat mierkki tevstajs berustit ja bessat iehtjádij ájádusájda, iellemij, vásádusáj ja dahkamfábmuj oahpásmuvvat ja hárjjidallat buohtastahttet tevstajt iesjgeŋga ájgijs ja kultuvrajs. Vijddásappot dat mierkki buktet diedojt åhtsåt ja dádjadit resonnementajt ja åvddånbuktemijt iesjgeŋgalágásj tevstajn sjerman ja páhppárin, ja lájttálisát ja iesjrádálattjat tevstajt låhkåt. Dárogiellafága låhkåmtjehpudagáj åvdedibme gájbbet oahppe álu ja ålov låhki, ja jut systemáhtalattjat barggi låhkåmstrategijaj ma li låhkåma ulmmáj ja fága iesjgeŋga tevstajda hiebaduvvam. Åvddånahttem vuolggá vuodulasj kodimis ja álkkes tevstaj dádjadimes gitta dádjadit, dålkkut, reflekterit ja árvustallat tevstajt iesjgeŋga sjáŋŋarin ma sjaddi gássjelabbo.
Buktet riekknit dárogielan le dålkkut ja dádjadit diedojt tevstajn ma sisadni tállajt, stuorrudagájt jali geometralasj figuvrajt. Dat mierkki buktet árvustallat, reflekterit ja guládallat moattebelak tevstaj birra ma sisadni gráfalasj åvddånbuktemijt, tabellajt ja statistihkav. Dárogiellafága riekknimtjehpudagáj åvdedibme le åbbålattjat dádjadit gássjelap tevstajt gånnå dákkir åvddånbuktemvuoge hæhttuji aktijvuodan gehtjaduvvat.
Digitála tjehpudagá dárogielan le digitála vædtsagijt, mediajt ja ressursajt adnet váj diedojt viedtjá ja giehtadallá, hábbmit ja hiebadallat iesjgeŋga tevstajt ja iehtjádij guládallat. Dán aktijvuodan le ájnas máhttet gáldojt árvustallat ja diedulasj láhkáj adnet. Digitála tjehpudagáj åvdedibme le oassen låhkåm- ja tjállemåhpadusás dárogiellafágan, ja sisadná gávnnat, adnet ja maŋenagi árvustallat ja refererit digitála gáldojda tjálalasj ja njálmálasj tevstajn, ja iesj ájn vil gássjelap tevstajt buvtadit. Vijddábut sisadná dat dahkkerievtesvuodaj ja persåvnnåsuodjalime birra diehtet, ja lájttális ja iesjrádálasj vuojnov dåmadit iesjgeŋgalágásj digitála gáldojda.
Máhtudakmihto
Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- gulldalit, ståhkat ja gæhttjaladdat dárogiela giellajienaj, stávvalij, bágoj, rijmaj, rytmaj ja intonasjåvnåj ja buohtastahttet dárogiela ja sámegiela giellajienajt
- gulldalit, dádjadit ja vaddet álkkes diedojt
- dåbddåt álkkes bágojt, namájt, buojkuldagájt ja álkkes gárgadisájt ma li bæjválasj dilijda tjanádum
- buorástahttet, gijttet, gatjádallat ja álkkes gatjálvisájda vásstedit
- álkkes bágojt aktij biedjat gárgadissan
- låhkåt ja tállajt guládallamin adnet
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt stuorra ja smáv bokstávajt
- låhkåt álkkes tevstajt ja ságastallat daj dáhpádusáj birra
- ságastallat giellajienaj ja bokstávaj, hållamgiela ja tjállemgiela aktijvuoda birra ja dárogiela ja sámegiela sieradusáj ja muodugasjvuodaj birra
- adnet stuorra ja smáv bokstávajt ja bágoj gæhttjaladdat, ietjas giehtatjállagijn ja boallobievden
- sjuggelit barggat tjuorggamij ja tjállemijn låhkåma aktijvuodan
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- ságastallat dárogiela birra ja makkir aktijvuodajn dárus ja sámás
- ságastallat lávllagij, gáritjisáj, diktaj ja subttsasij sisano birra
Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- iehtjádijda gulldalit, dádjadit ja sæbrrat álkkes ságastallamijda ietjas vásádusáj ja åtsådallamij birra
- adnet báhkovalljudagáv mij bæjválasj dilijt gåbttjå
- álkkes tevstajt åvddånbuktet
- adnet tállajt hattijt, lågojt ja stuorrudagájt gåvvidittjat
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt tjáppagirjálasjvuodav ja fáhkatevstajt mánájda ja ietjas vuojnojt tevstaj birra åvdedit
- dåbddåt ja adnet álkkes gielalasj vájkkudimnævojt dagu gærddom ja kontrássta
- diedojt gávnnat navti váj aktidahttá bágojt ja tjuorggamijt tevstan sjerman ja páhppárin
- tjállit álkkes gåvvididdje ja subtsastiddje tevstajt
- girjjevuorkáv ja internehtav adnet diedojt gávnnat ietjas låhkåmij ja tjállemij
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- ságastallat ja buohtastahttet dárogiela ja sámegiela ja kultuvra birra ietjas vásádusáj milta
- åvddånbuktet ájádusájt giela, ulmutjij ja dáhpádusá birra tevstajn árkkabiejves ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajn iesjgeŋga ájges ja kultuvras
Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- iehtjádijda gulldalit, åvddån buktet ja tjielggit ietjas vuojnojt ja iehtjádij vuojnojt vieledit
- dárogiellaj subtsastit ietjas bágoj oajvvesisanov subttsasijn ja njálmálasj åvddånbuktemijn dárogiellaj ja sámegiellaj
- dádjadit vehi svierigadárogiela ja dánskagiela ságastallamav
- doajmmat iesjgeŋga rollajn drámá, tjavggalåhkåma ja åvddånbuktema baktu
- adnet musikála javllamusájt ja gåvåjt åvddånbuktemijn
- hiebalasj bágoj subtsastit ietjas vásádusáj ja åtsådallamij birra, dåbdojt ja ietjas vuojnojt åvddån buktet ja ságastallat álkkes fágalasj ássjij birra
- åvddånbuktet valuta, mihtoj ja låssudagá birra
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt tjáppagirjálasjvuoda tevstajt ja ássjeprosatevstajt, ja ságastallat sisano ja ietjas låhkåmmuossádusáj birra
- låhkåt ja ságastallat álkkes tevstaj birra dan dárogiellaj manna oahppijn ij le tjálalasj åhpadibme
- muhtem tevsta oajvveássjijt mujttalit ja tjoahkkájgiesset
- máhttet álu anedum bágoj ortográfiav ja ájnnasamos njuolgadusájt merkaj gáktuj
- tjállet tevstaj majn le tjielgga tema ja dahkat aktijvuodav gárgadisáj ja tækstaåsij gaskan
- vásádusájt ja berustimijt åvddånbuktet tevstajn ma gåvvidi, subtsasti ja reflekteriji
- adnet digitála gáldojt ja vædtsagijt dagátjit moattelágásj tevstajt sválldasij ja moattelágásj estetalasj vájkkudimnævoj
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- ságastallat guovte- ja moattegielakvuoda birra ietjas birrasa giellavidjurij milta
- ságastallat dárogiela iesjgeŋga slájaj birra
- tjielggit muhtem sieradusájt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan
- tjielggit gåktu tevsta li hábbmidum buojkuldagáj grammatihkas ja tækstamáhtos, ja ságastallat dáro- ja sámegiela sieradusá gaskan
- åvddånbuktet ietjas vuojnojt ulmutjij, dáhpádusá ja tema birra muhtem tjuoldedum mánáj- ja nuorajgirjálasjvuoda girjijn dárogielan.
- adnet iesjgeŋgalágásj digitála ja prienntidum báhkogirjijt
Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- gulldalit, tjoahkkájgiesset oajvvesisanov ja relevánta diedojt viedtjat njálmálasj tevstajs
- ságastit doajmme báhkoboanndudagájn mij le vuosstájválldáj ja ulmmáj hiebaduvvam
- njálmálattjat refererit dárogiellaj hålajs ja lågådallamijs dárogiellaj ja sámegiellaj
- oassálasstet dagástallamijda gånnå tjielggi ietjas vuojnojt ja ássje birra ságas
- gåvådit gráfalasj åvddånbuktemijt tállajs ja ietjá dáhtájs
- åvddånbuktet fáhkadiedojt guoskavasj termaj ja vuogas láhkáj adnet digitála viehkkenævojt ja mediajt
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt ja analyserit vijdes oasev tevstajs iesjgeŋga sjáŋŋarin ja median girjjedárogiellaj ja ådådárogiellaj ja åvddånbuktet vejulasj dádjadusájt
- låhkåt álkkes tevstajt svierigadárogiellaj ja dánskagiellaj ja sisanov gærddodit ja kommenterit
- tjállet ja ságastit dåjmalasj báhkoboanndudagájn ja máhttet guovdásj njuolgadusájt gåktu bágo galggi tjáleduvvat
- dåbddåt dåbddomerkajt humor, ironija, kontrásta, buohtastahttema, symbåvlå ja gielalasj gåvå
- tjállet tevstajt ma li sjuggelisá, informatijva, reflekteriji ja argumenteriji iesjgeŋga buojkulvistevstaj minsstarij milta
- dádjadit ja dålkkut diedojt moattet javllamvuoges moattebelak tevstas
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- tjielggit manen Vuonan li guokta almulasj giela ja dagástallat gåktu dárogiella ja sámegiella li nubbe nuppev vájkkudam
- tjielggit dárkkelit manen Vuonan li guokta avtaárvvusasj dárogiela tjállemgiela ja ságastallat gielladagástallama birra mij Vuonan le dálla.
- ságastallat háme, sisano ja ulme birra girjálasjvuodan, teáhterin ja filman
- bårdudallat duohku ja diehki gåktus árvo, ájádallamtjerda ja vuojnosgåvå sjaddi subtsasdum dáro ja sámegielak tevstajn ja tevstajn ma li jårggålum ietjá gielajs
(mangler oversettelse)
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- gulldalit ja liehket rabás iehtjádij argumentajda, ja adnet guoskavasj argumentajt ma ássjáj gulluji
- gulldalit, dádjadit ja diedojt gærddodit svierigadárogielas ja dánskagielas
- bierggit iesjgeŋga rollan ságastahttijn, dagástaládijn, dramatiseridijn ja åvddånbuvtedijn
- adnet fáhkagielav ja fáhkaterminologijav ietjas oahppoprográmmas ságastahttijn, dagástaládijn ja åvddånbuvtedijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra
- buktet retorihkalasj appællahámijt adnet åvddånbuvtedijn
- aktidit jienalasj, tjálalasj ja visuála javllamvuogijt ja adnet iesjgeŋga digitála viehkkenævojt åvddånbuktemijn
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt tjuoldedum tevstajt dálásj ájges, tjáppagirjalasjvuodav ja ássjeprosav girjjedárogiellaj, ådådárogiellaj ja jårggåluvvam sámegielas, ja ájádallat sisano, háme ja ulme birra
- tjielggit ássjeprosatevstaj argumentajt
- tjállet sjuggelis, diedediddje ja argumenterijiddje tevstajt ma li ulmmáj ja vuosstájválldáj hiebaduvvam
- árvvaladdat gåktu iesjgeŋga gielalasj vájkkudimnævo doajmmi ja adnet muhtemijt dajs ietjas tevstajn
- hiebadit gielav ja javllamvuogijt iesjgeŋga tjállemdilijda skåvlån, sebrudagán ja barggoiellemin
- tjállet tevstajt tiemájn ja fáhkaterminologijajn mij le hiebaduvvam ietjas oahppoprográmmaj muhtem buojkulvistevstaj milta
- adnet iesjgeŋga estetalasj javllamvuogijt moattebelak tevstajn
- adnet digitála viehkkenævojt ietjas tevstaj almodimen
- åhtsåt, árvustallat ja adnet fáhkasisanov digitála gáldojs gå ietjas tevstaj barggá, tjuovvot persåvnnåsuodjalime ja dahkkerievtesvuoda njuolgadusájt
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- tjielggit iesjgeŋga gielajt ja kultuvrajt Vuonan ja Sámen uddni, ja gåktu ietjas giella ja ietjas kultuvrra åvddån ja rievddá gå ietjá gielaj ja kultuvraj siegen gullu ja doajmmá
- árvvaladdat kulturæjvvalimijt ja kulturrijdojt muhtem dálásj ájge tjuoldedum tevstaj vuodon
- dålkkut ja árvustallat gåktu sisadno, hábme ja ulmme aktan doajmmi moattebelak tevstajn
Máhtudakmihto Jo2 maŋŋela
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- refererit dárogiellaj njálmálasj sáme tevstajt bæjválasj dáhpádusáj birra ja ássjij birra ma skåvllåj guosski
- adnet máhtov retorihkalasj apællavuogij birra dagástaládijn ja åvddånbuvtedijn
- adnet ietjas prográmmafága fáhkamáhtov dagástaládijn ja åvddånbuvtedijn
- åvddånbuktet dárogiellafágalasj ássjijt ja árvvaladdat ássjijt ma li åvddån biejadum
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt tevstajt sihke girjjedárogiellaj ja ådådárogiellaj iesjgeŋga sjáŋŋarin ja tevstajt analyserit váj máhttá juojddáv miejnnit daj ássjij birra majt låggŋiji ja dajt árvojt majt åvdedi
- tjállet tevstajt tjielgas ájggomusájn, buorre struktuvrajn ja aktijvuodajn
- tjállet tevstajt, tjielggidusájt, girjálasjvuoda dålkkumijt, árvvaladdamijt ja ietjá resonerijiddje tevstajt ma sjuggelisá, diedediddje ja argumenteriji
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- tjielggit dárogiela gielladagástallamav ja giellapolitihkav 1800-lågon
- tjielggit dárkkelit ássjeprosatevstaj argumentaj retorihka máhto milta
- buohtastahttet subtsastallamvuogijt ja árvojt dálásj ájge tjuoldedum tevstajn dijdaj ja álmmuksubttsasij subtsastallamvuogijda ja árvojda
- buohtastahttet gåktu “sámevuohta” ja “dáttjavuohta” åvddån boahtá tevstajn sáme ja dáttja girjálasjvuodan
- låhkåt tjuoldedum guovdásj dárogielak ja muhtem europealasj tevstajt gasskaájges gitta romantihkkaj, dajt kultuvrrahiståvrålasj ájggudahkaj biedjat ja sisanov ja hámev kommenterit
- analyserit sisanov ja árvustallat gielalasj vájkkudimnævojt tevstajn ma li iesjgeŋgalágásj digitála mediajs viettjaduvvam
- refererit gáldojda ja dajt árvustallat guoskavasj fágalasj aktijvuodajn
Máhtudakmihto Jo3 maŋŋela
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- gulldalit ja árvustallat argumentasjåvnåv njálmálasj tevstajn iesjgeŋga mediajn ja árvustallat sisanov ja hámev
- refererit dárogiellaj sámegielak njálmálasj tevstajs ma guosski ássjijda bájkálasj sebrudagás
- åvddånbuktet báhkovalljudagájn ja vuogas gielajn ulmmáj ja vuosstájválldáj hiebaduvvam
- árvvaladdat fágalasj ássjijt fáhkaterminologija ja ålleslasj argumentasjåvnå baktu
- aktij biedjat ja åvddån buktet ráddjidum tjáppagirjálasjvuoda prográmmav
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt tjuoldedum dálásj ájge tevstajt ja árvvaladdat gåktu dá tevsta gielalattjat ja temáhtalattjat mijá ájgev gåvvidi
- tjállet báhkovalljudagájn ja vuogas gielajn, ja máhttet guovdásj hábmegájbbádusájt
- tjállet girjálasjvuoda dålkkumijt, retorihkalasj analyjsajt, sjuggelis tevstajt ja resonnerijiddje tevstajt ma vuolggi dárogiellafága tevstajs
- tjállet diedediddje tevstajt, guoradallamijt ja árvvaladdamijt tjielgga ájggomusájn, vuogas struktuvrajn ja ássjálasj diedoj
- gáldojt lájttális láhkáj adnet ja návti váj iehtjáda máhtti dajt guoradit ja buktet digitála gálldodiededimev
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- tjielggit muhtem tjuoldedum dárogiela njálmálasj giela variántaj sierralágásjvuodajt ja ájádallat makkir ássje máhtti njálmálasj giela åvddånahttemav vájkkudit
- tjielggit vuona gielladagástallamav ja giellapolitihkav 1900 jage rájes gitta udnátjij
- dagástallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt sáme guovlojn
- åvddånbuktet tjuoldedum nuorttarijkaj tevstajt jårggålibmen ja vuodotækstan
- analyserit, dålkkut ja buohtastahttet tjuoldedum guovdásj dárogiela ja muhtem rijkajgasskasasj tevstajt iesjgeŋga girjálasjvuoda histåvrålasj árbbedábijs romantihka rájes gitta udnátjij, ja daj kultuvrrahiståvrålasj ájggudahkaj biedjat
- retorihka buojkuldagájt adnet iesjgeŋga ássjeprosásjáŋŋarij tevstaj analyserima ja árvustallama diehti
Máhtudakmihto lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmmaj maŋŋela
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- refererit dárogiellaj njálmálasj sáme tevstajt bæjválasj dáhpádusáj birra ja ássjij birra ma skåvllåj guosski
- adnet máhtov retorihkalasj apællavuogij birra dagástaládijn ja åvddånbuvtedijn
- adnet ietjas prográmmafága fáhkamáhtov dagástaládijn ja åvddånbuvtedijn
- åvddånbuktet dárogiellafágalasj ássjijt ja árvvaladdat ássjijt ma li åvddån biejadum
- gulldalit ja árvustallat argumentasjåvnåv njálmálasj tevstajn iesjgeŋga mediajn ja árvustallat sisanov ja hámev
- refererit dárogiellaj sámegielak njálmálasj tevstajs ma guosski ássjijda bájkálasj sebrudagás
- åvddånbuktet báhkovalljudagájn ja vuogas gielajn ulmmáj ja vuosstájválldáj hiebaduvvam
- árvvaladdat fágalasj ássjijt fáhkaterminologija ja ålleslasj argumentasjåvnå baktu
- aktij biedjat ja åvddån buktet ráddjidum tjáppagirjálasjvuoda prográmmav
Tjálalasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- låhkåt tevstajt sihke girjjedárogiellaj ja ådådárogiellaj iesjgeŋga sjáŋŋarin ja tevstajt analyserit váj máhttá juojddáv miejnnit daj ássjij birra majt låggŋiji ja dajt árvojt majt åvdedi
- tjállet tevstajt tjielgas ájggomusájn, buorre struktuvrajn ja aktijvuodajn
- tjállet tevstajt, tjielggidusájt, girjálasjvuoda dålkkumijt, árvvaladdamijt ja ietjá resonerijiddje tevstajt ma sjuggelisá, diedediddje ja argumenteriji
- låhkåt tjuoldedum dálásj ájge tevstajt ja árvvaladdat gåktu dá tevsta gielalattjat ja temáhtalattjat mijá ájgev gåvvidi
- tjállet báhkovalljudagájn ja vuogas gielajn, ja máhttet guovdásj hábmegájbbádusájt
- tjállet girjálasjvuoda dålkkumijt, retorihkalasj analyjsajt, sjuggelis tevstajt ja resonnerijiddje tevstajt ma vuolggi dárogiellafága tevstajs
- tjállet diedediddje tevstajt, guoradallamijt ja árvvaladdamijt tjielgga ájggomusájn, vuogas struktuvrajn ja ássjálasj diedoj
- gáldojt lájttális láhkáj adnet ja návti váj iehtjáda máhtti dajt guoradit ja buktet digitála gálldodiededimev
Giella, girjálasjvuohta ja kultuvrra
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet- tjielggit dárogiela gielladagástallamav ja giellapolitihkav 1800-lågon
- tjielggit dárkkelit ássjeprosatevstaj argumentaj retorihka máhto milta
- buohtastahttet subtsastallamvuogijt ja árvojt dálásj ájge tjuoldedum tevstajn dijdaj ja álmmuksubttsasij subtsastallamvuogijda ja árvojda
- buohtastahttet gåktu “sámevuohta” ja “dáttjavuohta” åvddån boahtá tevstajn sáme ja dáttja girjálasjvuodan
- låhkåt tjuoldedum guovdásj dárogielak ja muhtem europealasj tevstajt gasskaájges gitta romantihkkaj, dajt kultuvrrahiståvrålasj ájggudahkaj biedjat ja sisanov ja hámev kommenterit
- analyserit sisanov ja árvustallat gielalasj vájkkudimnævojt tevstajn ma li iesjgeŋgalágásj digitála mediajs viettjaduvvam
- refererit gáldojda ja dajt árvustallat guoskavasj fágalasj aktijvuodajn
- tjielggit muhtem tjuoldedum dárogiela njálmálasj giela variántaj sierralágásjvuodajt ja ájádallat makkir ássje máhtti njálmálasj giela åvddånahttemav vájkkudit
- tjielggit vuona gielladagástallamav ja giellapolitihkav 1900 jage rájes gitta udnátjij
- dagástallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt sáme guovlojn
- åvddånbuktet tjuoldedum nuorttarijkaj tevstajt jårggålibmen ja vuodotækstan
- analyserit, dålkkut ja buohtastahttet tjuoldedum guovdásj dárogiela ja muhtem rijkajgasskasasj tevstajt iesjgeŋga girjálasjvuoda histåvrålasj árbbedábijs romantihka rájes gitta udnátjij, ja daj kultuvrrahiståvrålasj ájggudahkaj biedjat
- retorihka buojkuldagájt adnet iesjgeŋga ássjeprosásjáŋŋarij tevstaj analyserima ja árvustallama diehti
Árvustallam fágan
Loahppaárvustallama mærrádusá:
Åbbålasj árvustallam
Jahkedásse | Vuohke |
10. jahkedásse | Oahppe galggi oadtjot guokta åbbålasj karaktera, avtav tjálalasj dárogielan ja nuppev njálmálasj dárogielan. |
Jo2 viddnofágalasj oahppoprográmma | Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. |
Jo3 oahppogárvedime oahppoprográmma Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj | Oahppe galggi oadtjot guokta åbbålasj karaktera, avtav tjálalasj dárogielan ja nuppev njálmálasj dárogielan. |
Gå fáhka moatte jagij tjadá manná, de galggá dåssju åbbålasj karakterav vaddet oahppe alemus dássáj fágan.
Eksámen – oahppe
Jahkedásse | Vuohke |
10. jahkedásse | Oahppe soajtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj dárogielan. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Oahppe soajtti aj njálmálasj eksábmaj vuorbbáduvvat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. |
Jo2 viddnofágalasj oahppoprográmma | Oahppe soajtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj dárogielan. Tjálalasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Oahppe soajtti aj njálmálasj eksábmaj vuorbbáduvvat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksábma gåbttjå ålles fágav (90 tijma) |
Jo3 oahppogárvedime oahppoprográmma Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj | Oahppe soajtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj dárogielan. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Oahppe soajtti aj njálmálasj eksábmaj vuorbbáduvvat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksábma gåbttjå ålles fágav (309 tijma) |
Eksámen - privatista
Jahkedásse | Vuohke |
10. jahkedásse | Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj |
Jo2 viddnofágalasj oahppoprográmma | Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámenav dárogielan. Tjálalasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Duodden galggi privatista dárogielan aj njálmálasj eksámav tjadádit. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksábma gåbttjå ålles fágav (90 tijma) |
Jo3 oahppogárvedime oahppoprográmma Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj | Privatista galggi tjadádit avtav tjálalasj eksámenav dárogielan. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Duodden galggi privatista dárogielan aj njálmálasj eksámav tjadádit. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksábma gåbttjå ålles fágav (309 tijma) |
Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn.