Biebmu ja dearvvašvuohta - sámi oahppoplána (MHE2-01)

Utgått


Denne læreplanen er utgått.

Mer om gyldighet og innføring av ny læreplan

Gjelder fra: 2006-08-01T00:00:00 +2

Gjelder til: 2021-07-31T00:00:00 +2

Ulbmil

Biebmu ja borran lea deaŧalaš fysalaš, psykalaš ja sosiálalaš dearvvašvuhtii. Máhttu biebmodábiid, eallinvuogi ja dearvvašvuođa oktavuođa birra sáhttá unnidit álbmoga dearvvašvuođaerohusaid. Min biebmodábit speadjalastet sihke ovttaskas olbmo válljemiid, kultuvrralaš ovdanbuktimiid ja oskku, ja leat dainna lágiin oassin min identitehtas. Sámi árbevirolaš biebmoráhkadeami bokte sáhttá fievrredit árbemáhtu ođđa buolvvaide. Lassin leahket diđolaš sámi, dáčča ja davviriikkalaš biepmuid ja vieruid, lea eamiálbmot- ja máŋggakultuvrralaš servodagas deaŧalaš máhttit eará kultuvrraid árbevieruid birra. Dat sáhttá ovddidit olbmuidgaskasaš áddejumi ja earáid árvvusatnima.

Biebmogálvvuid lassánaneapmi, buktá stuorát gáibádusaid geavaheaddji gelbbolašvuhtii, vai máhttá diđolaččat válljet iežas dearvvašvuođa ja birrasektui. Biebmu ja dearvvašvuohtafága galgá váikkuhit dasa ahte oahppit ohppet birget árgabeaivvis. Dasa lassin galgá fága veahkkin ovdánahttit dáiddu válljet ja kritihkalaččat reflekteret biepmu ja borrama birra, ja movttiidahttit diđolaš válljemii ja dearvvašlaš eallinvuohkái. Biebmu ja dearvvašvuohta lea praktihkalaš fága man oahpahus galgá arvvosmahttit ohppiid ráhkadit biepmu, ovdánahttit bargomovtta ja buriid bargodábiid, ja šaddat diđolaš geavaheaddjin, vai máhttet váldit ovddasvástádusa biepmu ja borrama ektui, sihke ruovttus, astoáiggis ja bargo- ja servodateallimis.

Biepmoráhkadeapmi ja dárjun ovttas earáiguin dahje earáide, , lea mielde ovdánahttime ovddasmoraš-, ovttasbargo- ja ovttasdoaibmandáiddu, ovddasvástádusdiđolašvuođa ja sosiála gealbbu. Biebmu ja dearvvašvuohta lea hutkan fága ja oahppi galgá beassat geahččaladdat ja ovdánahttit kritihkalaš árvvošteami biepmu ja borrama ektui. Dainna lágiin sáhttet oahppit viimmáskit atnit iežaset gelbbolašvuođa maid earasajis go skuvllas ja maid maŋŋil eallimis.

Guoddevaš luonddu ávkkástallan ja lagasbirrasa biebmoresurssaid geavaheami bokte besset oahppit oaidnit makkár riggodagat lagasbirrasis gávdnojit ja movt dain sáhttá ráhkadit buktagiid. Oahppit ožžot movtta hutkat ođđa biepmuid ja biebmobuvttademiid go besset geahččaladdat ja hutkat, máistit ja reflekteret Fága addá buriid vejolašvuođaid ovttasbargat ruovttuin, báikkálaš biebmobuvttadeddjiiguin, biebmobearráigeahčuin ja skuvlla dearvvašvuođabálvalusain.

Fága váldooasit

Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan. Go olaha ulbmiliid ovtta oasis, de dat seammás ovdánahttá gelbbolašvuođa eará osiin.

Biebmu ja dearvvašvuohta fágas leat gelbbolašvuođamihttomearit vuođđoskuvlla 4., 7. ja 10. jahkeceahki maŋŋel.

Bajilgovva váldoosiin:

Jahkeceahkki

Váldooasit

1.- 10.

Biebmu ja eallinvuohki

Biebmu ja geavaheapmi

Biebmu ja kultuvra

Biebmu ja eallinvuohki

Váldooasis biebmu ja eallinvuohki lea ulbmil ovdánahttit gálgga ja movtta válljet dearvvašlaš eallinvuogi. Oktiiheivehit bibmosaččat buori borramuša dearvvašvuođaeiseválddiid ávžžuhusaid mielde dearvvašlaš biebmodoalu ektui lea deaŧaleamos dán váldooasis. Das deattuhuvvo ahte biepmut leat iešguđetlágánat, lusttolaččat ja njálgát. Biepmu, eallinvuogi ja dearvvašvuođa oktavuođaid birra lea deaŧalaš reflekteret.

Biebmu ja geavaheapmi

Váldooasis biebmu ja geavaheapmi lea sáhka oahpásnuvvat iešguđet biebmogálvvuide, gálvomerkemii ja buvttademiide ja movt olmmoš lea kritihkalaš ja ovddasvástideaddji geavaheaddji. Gálggaid ja movttiideami ovddideapmi deattuhuvvo, vai olmmoš máhttá válljet eallinvuogi mii vuhtiiváldá olbmo ja birrasa.Váldooasis deattuhuvvojit vásihit luonddu ávkkástallama ja reflekteret ekonomalaš ja dearvvašlaš árvvu birra dán barggus.. Váldooassi guoskkaha maid ahte olmmoš galgá haddediđolaččat gávppašit ja máhttit vurket biepmuid rivttes ládje. Dát guoská maiddái biebmoekonomiijii. Váldooassái gullá fitnodeapmi hutkkálaš proseassan jurdaga rájes gitta válmmas buktagii.

Biebmu ja kultuvra

Váldooasis biebmu ja kultuvra deattuhuvvojit vásáhusat árbevirolaš biepmuiguin sámi, dáčča ja davviriikkalaš kultuvrrain. Váldosuorgái gullet eará eamiálbmogiid, iešguđet kultuvrraid ja oskkuid biepmut ja boradandábit. Váldooassi fátmmasta maid oahppat iešguđetlágán biebmoráhkadanvugiid. Sihke biepmu ráhkadeapmi ja ovdandivvun leat čadnon teknologiijai ja designii.

Diibmolohku

Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.

MÁNÁIDCEAHKKI

1.-7. jahkecehkiin: 114 diimmu

NUORAIDCEAHKKI

8.-10 jahkecehkiin: 85 diimmu

Vuođđogálggat

Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Biebmu ja dearvvašvuođafágas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:

Máhttit njálmmálaččat ja čálalaččat ovdanbuktit biebmu ja dearvvašvuohtafágas lea válddahit mágu, hája ja estetihka. Fágahivvodaga áddejupmi lea čadnon njálmmálaš ovdandivvumii ja čálalaš bargui. Boradandiliid oktavuođas lea gulahallan ságastallama bokte deaŧalaš. Njálmmálaš gálggat biebmu ja dearvvašvuohtafágas leat válddahit praktihkalaš váttisvuođaid ja sátnádit gažaldagaid, ákkastallat ja ságastallat ovttas earáiguin fágii gullevaš jurdagiid. Viežžat dieđuid dakkár surggiin fágas gos leat unnán čálalaš gáldut, mearkkaša geavahit njálmmálaš gálggaid. Čálalaš gálggat adnojit earet eará go čállá iežas bagadusaid ja bargovugiid, bovdehusaid, go ráhkada govvosiid ja go árvvoštallá doaimmaid.

Máhttit lohkat lea biebmu ja dearvvašvuohtafágas guorahallat, dulkot ja reflekteret fágalaš teavsttaid, dađistaga ain váddáset teavsttaid. Galgá máhttit čohkket, veardádallat ja vuogáidahttit dieđuid bagadusain, geavahančilgehusain, gálvomearkkain, máidnosiin, diehtojuohkinávdnasiin ja eará áššeprosateavsttain ja daid kritihkalaččat árvvoštallat fága ulbmila vuođul.

Máhttit rehkenastit biebmu ja dearvvašvuohtafágas lea deaŧalaš praktihkalaš barggus bagadusaiguin. Máhttit rehkenastit leat maiddái deaŧalaš biepmus- ja energiijasisdoalu árvvoštallamis ja gálvvuid hattiid buohtastahttimis.

Máhttit atnit digitála reaidduid biebmu ja dearvvašvuohtafágas rahpá vejolašvuođa dieđuid ohcamii, biepmussisdoalu buohtastahttimii ja árvvoštallamii, ja fágalaš sisdoalu ovdandivvumii.

Gelbbolašvuođamihttomearit

Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel

Biebmu ja eallinvuohki

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • ráhkadit sihkkaris biepmu
  • heivehit ja ráhkadit iđitborramuša, skuvlaborramuša ja gaskaborramuša dearvvašvuođaeiseválddiid ávžžuhusaid mielde dearvvašlaš biebmodoalu ektui
  • válljet dearvvašlaš biepmuid ja juhkosiid mat leat oassin dearvvašlaš biebmodoalus
  • mihtidit ja vihkket go čuovvu bagadusaid ja go ráhkada biepmu
  • čuovvut čorgatvuođanjuolggadusaid

Biebmu ja geavaheapmi

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • murjjiid, šattuid, ruotnasiid ja eará biebmošattuid namaid, ja válddahit iešguđet iešvuođaid
  • muitalit makkár buktagiid oažžut guolis, mearrabiepmus, šibihiin, bohccos ja eará fuođđuin
  • dovdát álkis gálvomerkema
  • muitalit movt dábáleamos biebmogálvvuid galgá vurkkodit ruovttus ja meahcis

Biebmu ja kultuvra

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • váikkuhit buori loaktimii borademiid oktavuođas ja ságastallat sihke sámi, dáčča ja eará kultuvrraid boradanvieruid birra
  • dárjut biepmu ja ovttasbargat maŋŋebargguin
  • ráhkadit iežas niesteseahka, gávdnat buori gáfestallansaji, dahkat dola ja ráhkadit biepmu olgun ja meannudit dollagáttis
  • plánet ja čađahit doaluid dahje čoagganemiid

Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋel

Biebmu ja eallinvuohki

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • ráhkadit sihkkaris biepmu ja biepmu mii lea bibmosa dáfus buorre, ja čilget makkár sadji iešguđet biebmogálvojoavkkus lea biebmodoalus
  • čilget movt biebmu doaibmá rupmaša energiijagáldun ja huksenávnnasin
  • ságastallat dearvvašvuođaeiseválddiid dearvvašlaš biebmodoalu ávžžuhusaid birra ja buktit ovdamearkkaid biebmodoalu, dearvvašvuođa ja eallinvuogi oktavuođain
  • gávdnat bagadusaid iešguđet gálduin, maiddái njálmmálaš gálduin
  • čuovvut bagadusaid
  • digaštallat maid biebmosihkarvuohta ja sihkkaris biebmu mearkkaša
  • rehkenastima bokte stuoridit ja unnidit hivvodagaid bagadusain, geahččaladdat daid ja árvvoštallat bohtosa

Biebmu ja geavaheapmi

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • digaštallat buvttadieđuid ja máidnosiid iešguđet gálvvuide
  • árvvoštallat, válljet ja gávppašit birasdiđolaččat
  • čoaggit ja vurket murjjiid, urtasiid ja eará šattuid ja árvvoštallat makkár ovdamunit leat ieš gilvit dahje viežžat luonddus
  • hutkat, ráhkadit ja ovdandivvut muhtun buktaga

Biebmu ja kultuvra

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • ráhkadit sámi, dáčča ja davviriikkalaš kultuvrraid borramuša
  • geavahit guoli ja luonddu šattuid biebmoráhkadeamis
  • muitalit báikkálaš ja árbevirolaš vugiid birra movt geavahit ja vurkkodit luonddu biebmoriggodagaid
  • ráhkadit iešguđet kultuvrraid biepmu ja buohtastahttit biebmo- ja boradanvieruid
  • ráhkadit biepmu dolas ja válddahit biebmoráhkadan- ja boradanvieruid lávus

Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel

Biebmu ja eallinvuohki

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • plánet ja ráhkadit iešguđetlágán sihkkaris, ja bibmosa dáfus buori biepmu ja čilget makkár biepmusávdnasat biebmogálvvuin leat
  • digitála reaidduiguin meroštallat energiija- ja biepmussisdoalu borramušain ja juhkosiin ja atnit bohtosiid ávkin go ráhkada biepmu
  • juohkit dieđuid earáide movt borrandábit sáhttet váikkuhit buozanvuođaide mat leat čadnon eallinvuohkái ja biebmodollui
  • buohtastahttit iežasráhkadan biepmuid dearvvašvuođaeiseválddiid biebmoneavvumiid ektui
  • árvvoštallat mediaid biebmodoallodieđuid ja máidnosiid

Biebmu ja geavaheapmi

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • plánet oastima, árvvoštallat ja válljet gálvvuid ehtalaš ja guoddevaš eavttuid vuođul
  • ságaskuššat movt iešguđetlágán márkanfievrridanvuogit sáhttet váikkuhit geavaheddjiid biebmogálvoválljemii
  • ovdánahttit, buvttadit ja juohkit dieđuid buktagiid birra ja máinnustit muhtun buktaga

Biebmu ja kultuvra

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
  • ráhkadit biepmu šibihis, bohccos dahje fuođđus, guolis ja mearrabiepmus,
  • geavahit doahpagiid mat gusket njuovvamii ja rihttemii, ja guoli čollemii ja filearastimii, ja válddahit movt ávkkástallat iešguđetlágán ruvjjiid/osiid
  • buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid biebmoárbevieruid ja reflekteret movt biebmokultuvrrat váikkuhit guđet guimmiideaset
  • hutkat ja geahččaladdat ođđa borramušaid iešguđet biebmokultuvrrain iešguđetlágán eamiávdnasiiguin ja biebmoráhkadanvugiiguin
  • plánet, ráhkadit ja dárjut borramuša iešguđetlágán sosiála oktavuođaide ja geavahit osiid iežas kultuvrras estehtalaš ovdanbuktinvuohkin
  • válddahit árbevirolaš vugiid biepmuid sáltemis, goikadeamis ja suovastuhttimis

Árvvoštallan fágas

Loahppaárvvoštallama mearrádusat:

Oppalašárvosáni árvvoštallan

Jahkeceahkki

Ortnet

10. jahkeceahkis dahje dan ceahkis mas fága loahpahuvvo

Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.

Eksámen - oahppit

Jahkeceahkki

Ortnet

10. jahkeceahkis dahje dan ceahkis mas fága loahpahuvvo

Ohppiin ii leat eksámen.

Eksámen - privatisttat

Jahkeceahkki

Ortnet

10. jahkeceahkis dahje dan ceahkis mas fága loahpahuvvo

Fágas ii leat privatistaortnet.

Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.

Fant du det du lette etter?

0/250
0/250

Tusen takk for hjelpen!