Matematihka oktasašfága oahppoplána (MAT1-04)

Fága váldooasit

Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.

Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide. Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.

Matematihkas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid.

Jo1:žis leat guokte variántta oahppoplánas. T-variánta lea eanet teorehtalaš, ja P-variánta fas lea eanet praktihkalaš. Goappašat variánttat addet oppalaš studerengelbbolašvuođa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain ovttas juogo oktasaš prográmmafágain matematihkas Jo2:žis (2P) dahje prográmmafágain matematihkas (R1/S1).

Fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiin galget Jo1:žis leat golbma viđátoasi oahppoplánas matematihkka 1P dahje 1T. Oahppoplána čájeha matematihka gelbbolašvuođamihttomeriid fidnofágalaš oahppoprográmmain 1T-Y ja 1P-Y.

Váldoosiid bajilgovva:

Logut ja algebra

Logut ja algebra-váldooassi galgá ovdánahttit lohkoáddejumi ja máhtu das mo logut ja lohkogieđahallan doibmet vuogádagain ja minstariin. Loguiguin sáhttá kvantifiseret dohkiid ja sturrodagaid. Loguide gullet sihke olles logut, cuovkkat, desimálalogut ja proseanttat. Algebra skuvllas generalisere lohkorehkenastima dan bokte ahte bustávat dahje eará symbolat ovddastit loguid. Dat dahká vejolažžan válddahit ja analyseret minstariid ja oktavuođaid. Algebra geavahuvvo maiddái geometriija- ja funkšuvnnat-váldoosiid oktavuođas.

Geometriija

Geometriija skuvllas mearkkaša earret eará analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja ráhkadit konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid. Dalle studere dynámalaš proseassaid nu go speadjalastima, joraheami ja sirdáseami. Váldooassi fátmmasta maiddái dan ahte čađahit ja válddahit sajusteami ja sirdima.

Mihtideapmi

Mihtideapmi mearkkaša buohtastahttit ja dávjá čatnat lohkosturrodaga objektii dahje doahkkái. Dát proseassa gáibida geavahit mihttoovttadagaid ja heivvolaš teknihkaid, mihtidanreaidduid ja hámuid. Bohtosa árvvoštallan ja mihtidaneahpesihkarvuođa ságaškuššan leat dehálaš oasit mihtidanproseassas.

Statistihkka, jáhkehahttivuohta ja kombinatorihkka

Statistihkkii gullá plánet, čohkket, organiseret, analyseret ja ovdanbuktit dataid. Dataanalysii gullá válddahit datamateriála oppalaš iešvuođaid. Árvvoštallat ja kritihkalaččat guorahallat bohtosiid ja dataovdanbuktimiid leat guovddáš oasit dán proseassas. Jáhkehahttivuođarehkenastimis čállá lohkun man stuorra jáhkehahttivuohta lea ahte dáhpáhus dáhpáhuvvá. Kombinatorihkas bargá systemáhtalaš vugiiguin gávnnahit loguid, ja dávjá lea dat dárbbašlaš jus galgá sáhttit rehkenastit jáhkehahttivuođaid.

Funkšuvnnat

Funkšuvdna válddaha rievdama dahje ovdáneami sturrodagas mii čielgasit sorjá nuppis. Funkšuvnnaid sáhttá čállit máŋgga láhkai, ovdamearkka dihtii hámuid, tabeallaid ja gráfaid bokte. Funkšuvnnaid analysa mearkkaša ohcat dihto iešvuođaid, nu go man jođánit ovdáneapmi dáhpáhuvvá, ja goas ovdáneapmái šaddet erenoamáš árvvut.

Ekonomiija

Ekonomiija-váldooassi gieđahallá meroštallamiid ja árvvoštallamiid mat gusket ekonomalaš beliide.