Eatnemefaage saemien (NAT02‑04)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmie 2. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • onterdidh, goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh gyhtjelassh darjodh, jïh dam ektiedidh jïjtsh jallh mubpiej dååjrehtimmide
  • gaavnoeh åehpiedehtedh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

     jïh buerkiestidh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

     guktie learohke lea dejtie gaavnehtamme
  • jïjtsh åssjalommesh teknologeles hæhtadimmide åehpiedehtedh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

  • ovmessie objekti, materijaali jïh aamhti jïjtsevoeth goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh buerkiestidh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

     mejtie gåarede vïhtesjidh, jïh dejtie jïjtsevoeti mietie veesmedh
  • soptsestalledh guktie mijjieh maehtebe byjresevoerkes veeljemh jïh voenges byjreseråajvarimmieh vaeltedh
  • aktem eatnemedajvem voengesne goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    , jïh buerkiestidh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

     guktie naan organismh leah sjïehtedamme dajvese jïh sinsætnan
  • meatan årrodh riblemisnie jïh åtnose eatnamistie ovmessie jaepieboelhki, ussjedadtedh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     guktie eatneme lea jarkelimmesne, jïh soptsestalledh vuekiej jïh mïerhkebiejjiej bïjre mah leah vïedteldihkie riblemasse jïh åtnose eatnamistie
  • goerehtimmieh soejkesjidh

    Soejkesjidh lea soejkesjem bïejedh juktie ulmiem jaksedh. Soejkesje buerkeste guktie mijjieh libie ussjedamme darjodh juktie ulmiem jaksedh, jïh maahta ektiedimmiem vuesiehtidh darjomi, tjïrrehtimmien jïh ulmien gaskem.

     jïh tjïrrehtidh

    Tjïrrehtidh lea nïerhkedh, darjodh jïh illedh, vuesiehtimmien gaavhtan laavenjassem, goerehtimmiem jallh soejkesjamme barkoem.

     vearaldistie jïh elmiefenomeenijste, jïh möölemh, vïhtesjimmieh jïh veareldevæhtah jaepien tjïrrh viertiestidh

    Viertiestidh lea hedtieh jïh joekehtsh goerehtidh göökte jallh jienebi tsiehkiej gaskem.

  • daajide goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     stååkedimmien tjïrrh ålkone jïh gåetesne, jïh soptsestalledh guktie daajh åtnasuvvieh bïevnesh tjöönghkedh
  • vuesiehtimmieh vedtedh såemies sïejhme skïemtjelasside jïh soptsestalledh maam maahta darjodh juktie kråahpem vaarjelidh sohti vööste

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh eatnemefaagesne 1. jïh 2. daltesisnie gosse sjïehteles eatnemefaageles baakoetjïerth åtnose vaeltieh goerehtimmien, stååkedimmien, soptsestallemi jïh åehpiedehtemi tjïrrh. Learohkh aaj eatnemefaageles maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse kraanskoje jïh praktihkeles faagine berkieh. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse onterdieh, gyhtjelassh gihtjieh jïh vïhtesjimmieh jïh dååjrehtimmieh buerkiestieh.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohke lea meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh viehkine baajedh learoehkidie stååkedidh, onterdidh jïh sijjen daajh nuhtjedh gosse faagem lïereminie. Lohkehtæjja edtja aaj jeereldihkie barkoevuekide sjïehteladtedh eatnamisnie jïh jeatjah lïereme-areenine. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh learohki evtiedimmien bïjre eatnemefaagesne soptsestalledh. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh goerehtidh jïh pryövedh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh jïh haalvoeh, jïh maam buerebelaakan haalvoeh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja dan guhkiebasse lïeremen bïjre bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh daajroeh evtiedidh eatnemefaageles teemaj bïjre, jïh maehtedh eatnemefaageles gyhtjelassh gihtjedh jïh vïhtesjimmieh buerkiestidh.