Matematihka 1.–10. ceahkki (MAT01‑06)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
3. trinn- ii gusto ovdalgo 1.8.2026 rájes
Čilgehus
Gealbomihttomearit 3. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- geavahit ulbmillaš strategiijaid addišuvnnas ja substrakšuvnnas ráhkadit ja čoavdit čuolmmaid stoahkamis ja árgabeaivvis
- čilget ja suokkardit addišuvnna ja subtrakšuvnna oktavuođaid oaivvisrehkenastimis ja čálalaš rehkenastimis
- válddahit ja suokkardit multiplikašuvnna lohkamis ja ovttastahttimis
- geavahit duppalastima ja beallideami oaivvisrehkenastimis ja čálalaš rehkenastimis
- geavahit multiplikašuvnna ja divišuvnna ráhkadit ja čoavdit čuolmmaid stoahkamis ja árgabeaivvis
- geavahit lohkosymbolaid, teavsttaid, tabeallaid, tevnnegiid ja konkrehtaid ovddastit multiplikašuvnna iešguđet láhkai ja molssodit iešguđet ovddastemiid gaskka
- geavahit multiplikašuvnna kommutatiiva, assosiatiiva ja distributiiva iešvuođaid oaivvisrehkenastimis ja čálalaš rehkenastimis
- geavahit ovttamađodat- ja veallamearkkaid relašuvnnalaš symbolan buohtastahttit sturrodagaid, hivvodagaid, cealkagiid ja loguid
- geavahit lohkosymbolaid, tevnnegiid ja konkrehtaid suokkardit dássedeattu ja molssodit iešguđet ovddastemiid gaskka
- mihtidit areálaid praktihkalaš dilálašvuođain standardiserekeahtes ja standardiserejuvvon mihttoovttadagaiguin
- eksperimenteret čuoggáiguin koordináhttavuogádagas, bidjat namaid daidda ja sajustit čuoggáid
- ráhkadit ja čuovvut njuolggadusaid ja cehkiid mielde bagadallamiid stoahkamis ja speallamis mat gusket koordináhtavuogádahkii
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa matematihkas. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa fágas 3. ceahkis go válddahit, geavahit ja suokkardit multiplikašuvnna, rehkenastinvugiid oktavuođaid, dássedeattu ja mihtideami standardiserekeahtes ja standardiserejuvvon mihttoovttadagain stoahkamis, čuolbmačoavdimis ja praktihkalaš dilálašvuođain. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go sii molsot iešguđet ovddastemiid gaskka, jerret matematihkalaš gažaldagaid ja čilgejit iežaset čovdosiid. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go geavahišgohtet strategiijaid ja matematihkalaš doahpagiid sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit besset suokkardit matematihka lihkadeami, stoahkama, imaštallama ja praktihkalaš barggu bokte. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin ovdáneami birra njealji rehkenastinvuogi strategiijain, dáid oktavuođain ja sadjevuogádaga ja ovttamađodatmearkka áddemis. Oahppit galget beassat geahččaladdat ja meaddit. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit rehkenastingálggaid ja gelbbolašvuođa suokkardeamis ja čuolbmačoavdimis mat gusket multiplikašuvdnii, dássededdui, mihttoovttadagaide ja koordináhttavuogádahkii.