Matematihka 1.–10. ceahkki (MAT01‑06)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
1. trinn og 2. trinn- ii gusto ovdalgo 1.8.2026 rájes
Čilgehus
Gealbomihttomearit 2. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- ovttastahttit loguid ja hivvodagaid iešvuođaid vuođul ja reflekteret sáhttá go dan dahkat máŋgga láhkai
- suokkardit loguid, hivvodagaid ja lohkama stoahkamis, luonddus, govvadáidagis, musihkas ja mánáidgirjjálašvuođas
- geavahit lohkosymbolaid, lohkosániid, tevnnegiid ja konkrehtaid ovddastit loguid ja hivvodagaid iešguđet láhkai ja molssodit iešguđet ovddastemiid gaskka
- lohkat sihke ovddos ja maŋos guvlui, válljet iešguđet álginloguid ja iešguđet differánssaid ja čilget minstariid lohkamiin
- válddahit ja suokkardit párraloguid ja leaskaloguid iešvuođaid
- geavahit lohkosymbolaid, lohkosániid, tevnnegiid ja konkrehtaid ovddastit sadjevuogádaga ja molssodit iešguđet ovddastemiid gaskka
- bidjat loguid lohkolinnjái ja geavahit lohkolinnjá rehkenastimis ja čuolbmačoavdimis
- geavahit addišuvnna ja subtrakšuvnna ráhkadit ja čoavdit čuolmmaid stoahkamis ja árgabeaivvis
- geavahit addišuvnna kommutatiiva ja assosiatiiva iešvuođaid oaivvisrehkenastimis ja čálalaš rehkenastimis
- geavahit ovttamađodatmearkka relašuvnnalaš symbolan mat čájehit ahte guovtti cealkagis lea seamma árvu
- dovdát ja válddahit geardduheaddji ovttadagaid minstariin ja ráhkadit iežas minstariid
- suokkardit, tevdnet ja válddahit geometralaš govvosiid iežas lagašbirrasis ja ákkastallat vugiid rátkit daid iešvuođaid vuođul
- mihtidit guhkkodaga ja mássa praktihkalaš dilálašvuođain standardiserekeahtes ja standardiserejuvvon mihttoovttadagaiguin ja ságastallat bohtosa birra
- válddahit áiggi kaleandara ja analoga ja digitála tiimma vehkiin
- ráhkadit ja čuovvut njuolggadusaid ja cehkiid mielde bagadallamiid stoahkamis ja speallamis
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa matematihkas. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas 1. ja 2. ceahkis go válddahit, geavahit ja suokkardit iešguđet iešvuođaid ja struktuvrraid lohkamis, lohko- ja govusminstariin, ovttamađodatmearka relašuvnnalaš symbolan ja minstarat stoahkamis ja árgabeaivvis. Oahppit čájehit ja ovdánahttet maiddái gelbbolašvuođa matematihkas go sii imaštallet, jearahit matematihkalaš gažaldagaid ja čilgejit iežaset čovdosiid. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa go geavahišgohtet strategiijaid ja doahpagiid sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit besset suokkardit matematihka lihkadeami, stoahkama, imaštallama ja praktihkalaš barggu bokte. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin ovdáneami birra lohkanstrategiijain, addišuvnna ja substrakšuvnna strategiijain ja sadjevuogádaga ja ovttamađodatmearkka áddemis. Oahppit galget beassat geahččaladdat ja meaddit. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit rehkenastingálggaid ja gelbbolašvuođa suokkardeamis ja čuolbmačoavdimis mat gusket lohkamii, lohkoáddejupmái, geometralaš govvosiidda ja mihtideapmái.