Matematihka 1.–10. ceahkki (MAT01‑06)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
10. trinn- ii gusto ovdalgo 1.8.2026 rájes
Čilgehus
Gealbomihttomearit 10. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- geavahit rehkenastinnjuolggadusaid ja generaliseret oktavuođaid algebralaččat
- suokkardit njealjehaslágaid geometralaččat ja algebralaččat ja geavahit njealjehaslágaid rehkenastinstrategiijan
- ráhkadit, čoavdit ja čilget ovttamađodagaid mat gusket praktihkalaš oktavuođaide
- suokkardit ja buohtastahttit lineára funkšuvnnaid, eksponentiálafunkšuvnnaid, cuovkafunkšuvnnaid ja nuppipoteansafunkšuvnnaid iešvuođaid geavahettiin digitála reaidduid
- čilget doahpaga rievdan juohke ovttadaga nammii ja rehkenastit lineára funkšuvnnaid smilčelogu
- suokkardit ja čilget rievdameahttun proseanttalaš rievdadeami, stuorrunfáktora ja eksponentiálafunkšuvnnaid oktavuođa
- čohkket ja dulkot áigeguovdilis dieđuid ja reflekteret vejolaš váikkuhusaid oastimis ja vuovdimis, seastima, loana ja kredihttaoastima reanttuin
- plánet, čađahit ja ovdanbuktit suokkardeaddji barggu mii lea čadnon persovnnalaš ekonomiijii
- modelleret oktavuođaid, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat man gustovaččat modeallat leat
- suokkardit matematihkalaš iešvuođaid ja oktavuođaid geavahettiin programmerema
- lohkat ja čilget teakstavuđot prográmmakoda Pythonis
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa matematihkas. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa fágas 10. ceahkis go válddahit, geavahit ja suokkardit rehkenastinnjuolggadusaid, njealjehaslágaid, ovttamađodagaid, funkšuvnnaid iešvuođaid ja čuolmmaid mat gusket statistihkkii ja persovnnalaš ekonomiijai. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go sii jerret matematihkalaš gažaldagaid, čilgejit matematihkalaš oktavuođaid ja ákkastallet ja kritihkalaččat árvvoštallet iežaset ja earáid čovdosiid. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go geavahišgohtet ulbmillaš ovddastemiid, strategiijaid ja doahpagiid sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit besset suokkardit matematihka lihkadeami, stoahkama, imaštallama ja praktihkalaš barggu bokte. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin ovdáneami birra modellerema, generaliserema, matematihkalaš ákkastallama ja algoritmmalaš jurddašeami gelbbolašvuođas. Oahppit galget beassat geahččaladdat ja meaddit. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit rehkenastingálggaid ja gelbbolašvuođa generaliseremis, modelleremis, suokkardeamis ja čuolbmačoavdimis mat gusket matematihkalaš máhttosurggiide, dáid oktavuođaide ja gulahallamii matematihkalaš doahpagiiguin ja geavahit ulbmillaš ovddastemiid njálmmálaččat ja čálalaččat.
Oppalaš árvvoštallan
Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa matematihkas, go oahpahus loahpahuvvo maŋŋá 10. ceahki. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit dili nu ahte oahppit besset čájehit iežaset gelbbolašvuođa iešguđet láhkai mat fátmmastit áddejumi, reflekšuvnna ja kritihkalaš jurddašeami iešguđet oktavuođain. Oahpaheaddji galgá bidjat árvosáni matematihkas oahppi čájehuvvon máhtu vuođul, sihke čálalaččat, njálmmálaččat ja digitálalaččat, go geavaha matematihkalaš ovdanbuktinvugiid, čuolbmačoavdinstrategiijaid ja go reflektere ja ákkastallá čovdosiid ja modeallaid.