Matematihka 1.–10. ceahkki (MAT01‑06)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
4. trinn- ii gusto ovdalgo 1.8.2026 rájes
Čilgehus
Gealbomihttomearit 4. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- suokkardit ja geavahit čáhkan- ja osiidejuohkima praktihkalaš oktavuođain
- geavahit loguid, teavsttaid, tevnnegiid ja konkrehtaid suokkardit divišuvnna iešguđet láhkai ja molssodit iešguđet ovddastemiid gaskka
- geavahit ja čilget iešguđetlágan divišuvdnastrategiijaid
- geavahit oaivvisrehkenastima ja čálalaš rehkenastima suokkardit ja čilget dan njealji rehkenastinvuogi oktavuođaid
- estimeret, sullii rehkenastit, čilget jurddašanvugiid ja kritihkalaččat árvvoštallat iežas ja earáid modeallaid ja čovdosiid go bargá praktihkalaš bargguid
- ráhkadit rehkenastincealkagiid praktihkalaš dilálašvuođaide ja gávdnat praktihkalaš dilálašvuođaid mat heivejit almmuhuvvon rehkenastincealkagii
- válddahit ja suokkardit guovtte- ja golmmadimenšunála govvosiid iešvuođaid go geavaha čiegaid, ravddaid, nurkkiid ja seinniid
- mihtidit voluma praktihkalaš dilálašvuođain standardiserekeahtes ja standardiserejuvvon mihttoovttadagaiguin ja ságastallat bohtosiid birra
- válddahit ja suokkardit struktuvrraid ja minstariid stoahkamis ja speallamis
- ráhkadit algoritmmaid ja ovdanbuktit daid geavahettiin variábeliid, eavttuid ja oktavuođaid
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa matematihkas. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa fágas 4. ceahkis go válddahit, geavahit ja suokkardit mihtidan- ja juohkindivišuvnna, ulbmillaš strategiijaid ja ovddastemiid go bargá dan njealji rehkenastinvugiin ja guovtte- ja golmmadimenšunála govvosiid iešvuođaiguin stoahkamis, čuolbmačoavdimis ja praktihkalaš dilálašvuođain. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go sii molsot iešguđet ovddastemiid gaskka, jerret matematihkalaš gažaldagaid ja čilgejit ja ákkastallet iežaset ja earáid čovdosiid. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go geavahišgohtet ulbmillaš strategiijaid ja doahpagiid sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit besset suokkardit matematihka lihkadeami, stoahkama, imaštallama ja praktihkalaš barggu bokte. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin ovdáneami birra strategiijain divišuvnnas, njealji rehkenastinvuogi oktavuođaid áddemis ja strategiijain ráhkadit rehkenastincealkagiid praktihkalaš dilálašvuođaide ja gávdnat praktihkalaš dilálašvuođaid mat heivejit ráhkaduvvon rehkenastincealkagii. Oahppit galget beassat geahččaladdat ja meaddit. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit iežaset rehkenastingálggaid ja gelbbolašvuođa suokkardeamis ja čuolbmačoavdimis mat gusket rehkenastinstrategiijaide, mihttoovttadagaide, modelleremii ja kritihkalaččat árvvoštallat iežas ja earáid čovdosiid ja geavahit ulbmillaš ovddastemiid njálmmálaččat ja čálalaččat.