Matematihka 1.–10. ceahkki (MAT01‑06)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
9. trinn- ii gusto ovdalgo 1.8.2026 rájes
Čilgehus
Gealbomihttomearit 9. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- ráhkadit ja čoavdit čuolmmaid mat máinnašit ovttastuvvon mihttoovttadagaid
- suokkardit iešguđetlágan guovttedimenšunála govvosiid iešvuođaid ja čilget doahpagiid ovttahámatvuohta ja kongrueansa
- geavahit ovttahámatvuođa ja Pytagorasa cealkaga suokkardit praktihkalaš dilálašvuođaid
- suokkardit, válddahit ja ákkastallat golmmačiegagiid siidduid oktavuođaid
- suokkardit ja ákkastallat mo geometralaš čuolmmaid eavttuid rievdadeapmi váikkuha čovdosiidda sihke praktihkalaččat ja algebralaččat
- geavahit ja ákkastallat olggošareála hámuid ja golmmadimenšunála govvosiid voluma
- dulkot ja kritihkalaččat árvvoštallat mediaid ja báikegotti statistihkalaš ovdanbuktimiid
- rehkenastit guovddášmihtuid ja bieđgomihtuid iežas ja duohta dáhtačohkiin ja geavahit bohtosiid čilget dáhtaid
- buohtastahttit ja ákkastallat mo loguid ja dieđuid ovdanbuktima sáhttá geavahit bidjat ovdan iešguđetlágan oaiviliid
- meroštallat ja árvvoštallat jáhkehahttivuođa statistihkas ja spealain
- simuleret soaittáhatseasuid bohtosiid ja meroštallat jáhkehahttivuođa juoga dáhpáhuvvamis go geavaha programmerema
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa matematihkas. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa fágas 9. ceahkis go válddahit, geavahit ja suokkardit ovttahámatvuođa, kongrueanssa, Pytagorasa cealkaga, golmmačiegagiid siidoguhkkodagaid oktavuođaid, olggošareála hámuid ja golmmadimenšunála govvosiid voluma ja statistihkalaš ovdanbuktimiid čuolbmačoavdimis ja praktihkalaš dilálašvuođain. Oahppit čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go sii jerret matematihkalaš gažaldagaid, čilgejit matematihkalaš oktavuođaid ja ákkastallet ja kritihkalaččat árvvoštallet iežaset ja earáid čovdosiid. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa matematihkas go geavahišgohtet ulbmillaš ovddastemiid, strategiijaid ja doahpagiid sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit besset suokkardit matematihka lihkadeami, stoahkama, imaštallama ja praktihkalaš barggu bokte. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin ovdáneami birra doahpagiin, strategiijain ja matematihkalaš ákkastallamis go barget geometralaš govvosiid iešvuođaiguin, olggošareála meroštallamis, volumas, jáhkehahttivuođas, guovddášmihtuin ja bieđgomihtuin ja statistihka kritihkalaš árvvoštallamis. Oahppit galget beassat geahččaladdat ja meaddit. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit iežaset rehkenastingálggaid ja gelbbolašvuođa suokkardeamis ja čuolbmačoavdimis mat gusket geometriijai, statistihkkii ja jáhkehahttivuhtii ja matematihkalaš doahpagiid gulahallamii ja geavahit ulbmillaš ovddastemiid njálmmálaččat ja čálalaččat.