Eatnemefaage saemien (NAT02‑05)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan daltese

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • gyhtjelassh gihtjedh jïh hypoteesh eatnemefaageles fenomeeni darjodh, varijaabelh identifiseeredh jïh daatah tjöönghkedh juktie vaestiedassh gaavnedh

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Uavhengig variabel er faktoren som blir variert i forsøket, avhengig variabel er faktoren som måles og kontrollerte variabler er faktorer som må holdes likt i hvert forsøk.

  • vïhtesjimmiej jïh illedahki gaskem joekehtidh, daatah öörnedh, fåantoe-effekte-argumeenth

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    , illedahkh vihtiestidh, båajhtoeh gaaltijh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

     jïh gaavnoeh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

  • modellh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     jïh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

     mah fenomeenh representeerieh mejtie ij maehtieh ryöktesth vïhtesjidh, jïh

    Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

     man åvteste modellh åtnasuvvieh eatnemefaagesne
  • vaahramïerhkesjimmiem lohkedh jïh

    Guarkedh lea mïelem mejnie akt gåajhtsedidh, guarkedh mij jeahtasåvva jallh guktie mij akt ektesne govlesåvva. Maahta goerkesem vuesiehtidh viehkine tjïelkestidh, ovmessie alternatijvh digkiedidh, sjyöhtehke vuekieh viertiestidh jallh kvaliteetem vuarjasjidh.

     jïh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     aajkoen bijjelen dejgujmie
  • vuesiehtimmieh vedtedh guktie eatnemevitenskapeles daajroe lea evtiesovveme jïh jïjtjemse evtede
  • vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpievuekien daajroe lea vitenskapeles daajroem vadteme jïh vadta

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Tradisjonell kunnskap kalles også lokal kunnskap, urfolkskunnskap eller tradisjonell økologisk kunnskap. Teoretisk og praktisk kunnskap som er innbakt i språk, arbeidsmåter, erfaringer, skikker og fortellinger, og som utvikles og overføres gjennom kultur fra generasjon til generasjon.

  • teknologeles systeemh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    , darjodh jïh programmeeredh mesnie biehkieh mah ektesne juhtieh

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Kompetansemålet er tenkt å kunne kobles til andre kompetansemål.

  • dorjesem hammoedidh jïh darjodh utniji daerpiesvoeti mietie

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Kompetansemålet er tenkt å kunne kobles til andre kompetansemål og programmering kan inngå i arbeidet med dette.

  • Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     guktie teknologije maahta haestemh loetedh, nuepieh sjugniedidh jïh orre aehpieh sjugniedidh
  • faasesertiestimmieh jïh kjemiske reaksjovnh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    , jïh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

     mij dejtie mïerhkesje
  • partihkelemodellem

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     juktie faasesertiestimmieh jïh jïjtsevoetide faaste aamhtide, væskide jïh gaasside tjïelkestidh

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Partikkelmodellen er en enkel modell for å beskrive all materie. Den kan brukes til å forklare fysiske og kjemiske fenomener på mikronivå.

  • elektrihkeles jïh magnetihkeles faamoeh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     pryövemi tjïrrh jïh soptsestalledh guktie mijjieh elektrihkeles energijem nuhtebe aarkebiejjien

  • Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

     guktie organismh maehtieh åejviedåehkide juakasovvedh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh ovmessie organismi sjïerevæhtide

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Hovedgrupper regnes som samlinger av organismer som har viktige kjennetegn felles.

  • Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

     man åvteste biologeles gellievoete lea vihkele, jïh råajvarimmieh

    Tjïrrehtidh lea nïerhkedh, darjodh jïh illedh, vuesiehtimmien gaavhtan laavenjassem, goerehtimmiem jallh soejkesjamme barkoem.

     juktie biologeles gellievoetem voengesne vaarjelidh
  • råajvarimmieh raeriestidh juktie biologeles gellievoetem vaarjelidh noerhtedajvine jïh vuesiehtimmieh vedtedh man vihkele aerpievuekien daajroe lea eatnemereeremisnie

    Tjïelkestimmie maahtoeulmide

    Med nordområder menes naturområder nord for polarsirkelen.

  • ovmessie jielemeviermieh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

    , jïh dam

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     ektiespïelem eatnamisnie digkiedidh

  • Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

     jïh visualiseeredh guktie dygnh, askeboelhkh jïh jaepieboelhkh sjidtieh, jïh soptsestalledh guktie daate jieledem eatnamisnie jïh saemien vuekide baajnehtieh eatnemem nuhtedh

  • Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

     man åvteste eatneme maahta jieledem utnedh, jïh jeatjah elmie-legemigujmie universesne

    Viertiestidh lea hedtieh jïh joekehtsh goerehtidh göökte jallh jienebi tsiehkiej gaskem.

  • Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

     guktie geologeles kretsløp, plaatetektonihke jïh byjngetje faamoeh leah meatan ovmessie eatnemh hammoedidh jïh jarkelidh
  • fysiske jïh psykiske jarkelimmieh puberteetesne

    Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

     jïh soptsestalledh guktie daate maahta domtesidie, dahkojde jïh seksualiteetem baajnehtidh
  • såemies kråahpen orgaanesysteemijstie

    Tjïelkestidh lea faageleslaakan aamhtesem jïh dåeriesmoerem buerkiestidh, jallh maam akt mijjieh edtjebe goerehtidh jallh tjïrrehtidh.

     jïh

    Buerkiestidh lea guvviedidh jallh vaajestidh aktem dååjresem, heannadimmiem, barkoeprosessem jallh faageles teemam. Maam akt buerkiestidh aaj maahta årrodh sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh juktie daajroem teeman bïjre systematiseradidh.

     guktie systeemh ektesne juhtieh

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh eatnemefaagesne 5., 6. jïh 7.b. daltesisnie gosse faagebaakoetjïerth jïh modellh vuarjasjieh jïh nuhtjieh juktie eatnemefaageles fenomeenh goerehtidh, buerkiestidh jïh tjïelkestidh. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse vuekieh veeljieh, goerehtieh jïh ussjededtieh teknologijen jïh jeatjah eatnemefaageles teemaj bijjeli, ,jïh jïjtsh gaavnoeh jïh illedahkh vuarjasjieh.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh viehkine sjïehteladtedh jeereldihkie, praktihkeles jïh kraanskoje barkoevuekide. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh learohki evtiedimmien bïjre eatnemefaagesne soptsestalledh. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh soptsestidh maam dååjroeh sijjieh haalvoeh, jïh maam buerebelaakan haalvoeh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja dan guhkiebasse lïeremen bïjre bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh sov maahtoem eatnemefaagesne evtiedidh.