Duodje (KHV02‑02)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme 10. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- åtsåditduodjeteknihkaj máhttelisvuodajt ja hiebalasj teknologijjav divvot, giehtadallat ja aktij biedjat garra, plastihkalasj ja dimes ábnnasijt
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
- tjoahkkit ja giehtadallat ábnnasijt luondos, diehtet gåsstå ja goassa ábnnasijt máhttá viedtjat, jaadnetábnnasijt hiebalgis láhkáj
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- árvustallatábnnasij nanosvuodav ja máhttelisvuodajt divvot, ådåsit designit ja
Árvustallat le árvvaladdat iesjgeŋgalágásj bielij birra ássjes jali vuojnos. Máhttá aj merkahit kvalitiehtav buktagis jali prosessas árvvaladdat. Árvustallam álu vaddá mærrádusáv jali konklusjåvnåv.
adnet, jaAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
adnetduov dáv vædtsagav ja ábnnasav vuogas ja birásdiedulasj láhkájAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- adnetdesájna prosessajt lávkij milta duodjuhittjat ja buktet
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
adnetsáme fáhkabuojkuldagájt bargonAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- visualiserit hámijt giehtatjuorggasij, barggotjuorggasij, modellaj ja digitála vædtsagij viehkken
- analysieritárbbedábálasj duodjebuktaga ornamentihkav ja eksperimentierit iesjguhtiklágásj visuála åvddånbuktemij dájda prosessan
Analysierit le guoradallat ássjev, gávnev jali moallánagáv, ja dan baktu dádjadit sisanov jali vuojnov. Analysierit máhttá merkahit dárkkelis ja systemáhtalasj giehtadallam ájnegasj elementajs ja aktijvuodav daj gaskan. Guoradallam máhttá aj guosskat barggoprosæssaj.
- árvvaladdat gåktu iehpemateriella kultuvrraárbbe duojen spiedjilassteduvvá, ja eksperimentierit kultuvralasj referánsaj ietjas hábbmijiddje bargon
- guoradallat gåktu identitiehtta ja bájkke boahtá åvddån arkitektuvran ja dávverijn, ja modellierit arkitektonijjalasj tjoavddusijt ma iesjguhtiklágásj dárbojt ja berustimijt vieledi
- guoradallat gåktu digitála ræjdo ja ådå teknologijja máhtti máhttelisvuodajt vaddet guládallamvuogijda ja vásádusájda hábbmijiddje prosessajn ja buktagijn
- tjiegŋodit visuála åvddånbuktemvuohkáj ja/jali duodjeteknihkkaj,åtsåditmáhttelisvuodajt praktihkalasj hábbmijiddje bargo baktu ja åvddåjbuktet gåktu la válljim idieja rájes gárves buktagij
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
- guoradallat gåktu sáme dájdda hásstal, ja stiellit dájdav mij gåvvit dálásj ájgev
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam duodje-fágan galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv duodje-fágan 8., 9. ja 10. dásen gå iesjguhtiklágásj kreatijva stratesjijjajt ja praktihkalasj tjuolmmatjoavddemav adni gå barggi visualiserimijn ja digitála vædtsagij. Ja de gå reflektieriji birásdiedulasj ano, visuála vájkkudimnævoj, kultuvralasj referánsaj ja duodjekvalitiehta badjel. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj sebrudakfágan dan baktu jut oahppe bessi dálásj ájge hásstalusájt hábbmijiddje prosessaj baktu tjalmostahttet. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra duojen. Oahppe galggi bessat gæhttjaladdat ja moalgget majt ietjasij mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla, dát guosská sihke prosæssaj ja buktagij. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv duojen, kreatijva prosessajn, visuála guládallamin ja refleksjåvnån visuála ja materiella kultuvra birra.
Loahppaárvustallam
Åbbålasjkarakterra galggá gåvvidit oahppe åbbålasj máhtudagáv duodje-fágan gå ålli 10. dáse åhpadimev. Åhpadiddje galggá plánit ja dilev láhtjet váj oahppe bessi vuosedit ietjasa máhtudagáv målsudahkes vuogij majda gulluji dádjadibme, refleksjåvnnå ja lájttális ájádallam iesjgeŋga dilijn. Åhpadiddje galggá karakterav duojen biedjat duoje tjehpudagáj milta duon dán ábnnasin, kreatijva stratesjijjaj ano ja makta buktá idiejajt visualiserit. Aj dan vuodon gåktu oahppe reflektieri estetihkalasj åvddånbuktemij, kultuvralasj referánsaj, funksjåvnåj ja nanosvuoda badjel ietjas ja iehtjádij bargojn.