Duodje (KHV02‑02)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme 7. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- adnetgiehtavædtsagijt ja elektrisitiehtalasj vædtsagijt giehtadalátjit ja aktij biejatjit dimes ja garra ábnnasijt jasska ja birásdiedulasj láhkáj
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- guoradallat gåktu luondoábnnasij dåbddomerka hábbmiji funksjåvnålasj ja estetihkalasj duodjebuktagijt, ja ávkástallat ábnnasij dåbddomerkajt ietjas hábbmijiddje bargon
- guoradallat báhtsám ábnnasijt ja eksperimentierit daj
- guoradallat duon dán dávvera ábnnasijt ja árvustallatfunksjåvnåv, nanosvuodav ja máhttelisvuodajt divvot ja ådåsit adnet
Árvustallat le árvvaladdat iesjgeŋgalágásj bielij birra ássjes jali vuojnos. Máhttá aj merkahit kvalitiehtav buktagis jali prosessas árvvaladdat. Árvustallam álu vaddá mærrádusáv jali konklusjåvnåv.
- duodjuhit bierggasijt duon dán láhkáj ja buktet adnetsáme fáhkabuojkuldagájt duodjuhimen
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- tjuorggat hámijt, jalgudagájt ja lanjájt vájkkudimnævoj baktu dagu kontrásta, suojvvanisá, proporsjåvnå ja perspektijva
- analysieritvisuála vájkkudimnævojt iesjguhtik medijájn ja tjalmostahttet ájggeguovddelis tiemáv gåvåj jali diehtografihka baktu
Analysierit le guoradallat ássjev, gávnev jali moallánagáv, ja dan baktu dádjadit sisanov jali vuojnov. Analysierit máhttá merkahit dárkkelis ja systemáhtalasj giehtadallam ájnegasj elementajs ja aktijvuodav daj gaskan. Guoradallam máhttá aj guosskat barggoprosæssaj.
- åtsåditja gåvvidit gåktu duodje, dájdda ja arkitektuvrra gaskosti vuojŋŋanav, identitiehtav ja gullevasjvuodav, ja adnet
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
symbolihkav ja bájnojt åvddånbuvtátjit dåbdojt ja vuojnojt ietjasa dagojnAdnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- åvddånbuktetbivtas- ja duodjeárbbedábij moattebelakvuodav Sámen, ja stiellit buktagav mij ietjas kultuvras la arvusmahtedum
Åvddånbuktet le vuosedit ja tjielggit fágalasj ássjev jali buvtav. Máhtá moahtteláhkáj åvddånbuktet, valla ulmme le ássjev jali buktagav iehtjádijda buojkuldahttet ja tjielggit vaj dádjadi. Åvddånbuktem máhttá aj liehket gåvådibme ja vuosádallam.
- guoradallat gåktu sjiervverålla vuoseduvvi kultuvralasj åvddånbuktemijn åvddåla ja dálla, ja stielliji visuála åvddånbuktemijt ma stereotijpajt hásstali
- adnetprogrammerimav stiellitjit interaktivitiehtav ja visuála åvddånbuktemijt
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- plánit, duodastit ja åvddånbuktet
Plánit le gåktu ájggomusájt galga jåksåt. Pládna tjielggi gåktu ájggop dahkat vaj ájggomusájt jåksåp, ja máhttá aktijvuodav vuosedit dåjmaj, tjadádime ja ulmij gaskan.
prosessajt ja buktagij digitála ræjdojt baktuÅvddånbuktet le vuosedit ja tjielggit fágalasj ássjev jali buvtav. Máhtá moahtteláhkáj åvddånbuktet, valla ulmme le ássjev jali buktagav iehtjádijda buojkuldahttet ja tjielggit vaj dádjadi. Åvddånbuktem máhttá aj liehket gåvådibme ja vuosádallam.
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv duodje-fágan 5., 6. ja 7. dásen gå adni kreatijva stratesjijjajt hábbmitjit visuála åvddånbuktemijt ja funksjåvnålasj tjoavddusijt. Sij vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå li fáron árvustallamin visuála vájkkudimnævojt, kultuvralasj referánsajt, duodjekvalitiehtav ja birásnoadodimev. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj moattebelak, praktihkalasj bargoj baktu buvtadagájn navti jut ábnnasijt viedtji ja oahppe bessi ævtodit gåktu rievddadit anov ja visuála birásvuodav. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra luonndofágan. Oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasij mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla, dát guosská sihke prosæssaj ja buktagij. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv kreatijva prosessajn, birásdiedulasj anon, duojen, visuála guládallamin ja árvustallamin.