Duedtie (KHV02‑02)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmie 10. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • nuepieh duedtievuekiej jïh sjiehteles teknologijen sisnjeli goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     juktie garre, plastiske jïh myövhkes ïebnh dåvvodh, gïetedidh jïh laavkedh
  • eatnemeïebnh tjöönghkedh jïh gïetedidh, daejredh gusnie jïh gåessie edtja ïebnide veedtjedh jïh ïebnide maereleslaakan nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

  • vuarjasjidh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

     man nænnoes ovmessie ïebnh leah, jïh mejtie gåarede dejtie dåvvodh, orresistie hammoedidh jïh orresistie nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

    , jïh ovmessie dïrregh jïh ïebnh maereleslaakan jïh byjresevoerkes vuekien mietie nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

  • sïlli sïlli hammoedimmieprosessh nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     juktie vytnesjidh jïh maehtedh saemien faagebakoeh barkosne nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

  • hammoem visualiseeredh viehkine gïeteguvvijste, barkoeguvvijste, maallijste jïh digitaale dïrregijstie
  • tjaalehtjimmiem aktede aerpievuekien duedtiedorjesistie analyseeredh jïh ovmessie visuelle vuekiejgujmie haarjanidh aktene tjiehpeles prosessesne
  • ussjedadtedh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     guktie immaterijelle kultuvreaerpie vååjnesasse båata duedtesne, jïh kulturelle referaansigujmie eksperimenteeredh jïjtse sjugniedimmiebarkosne
  • goerehtidh guktie identiteete jïh sijjieektiedimmie vååjnesasse båetieh arkitektuvresne jïh daevierisnie, jïh arkitektovneles maallh hammoedidh mah ovmessie daerpiesvoeth jïh ïedtjh gorredieh
  • goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     guktie digitaale dïrregh jïh orre teknologije maehtieh nuepieh vedtedh gaskesadtemevuekide jïh dååjresidie sjugneden prosessine jïh dorjesinie
  • aktem visuelle buektemevuekiem jïh/jallh duedtievuekiem veelebe goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

    , nuepieh goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     praktihkeles sjugniedimmiebarkoen tjïrrh, jïh veeljemem åehpiedehtedh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

     åssjalommesen raejeste gaervies illedahken raajan
  • goerehtidh guktie saemien tjeahpoe haasta, jïh tjeahpoevuekieh sjugniedidh mah tjoevkesem biejieh haestiemidie jïjtse ektietïjjen

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie faagesne duedtie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem faagesne duedtie vuesiehtieh jïh evtiedieh 8., 9. jïh 10. daltesisnie gosse ovmessie kreatijve strategijh jïh praktihkeles dåeriesmoereloetemem nuhtjieh barkosne visualiseereminie jïh digitaale dïrregigujmie. Aaj gosse byjresevoerkes åtnoen, visuelle vierhkievierhtiej, kulturelle referaansi jïh duedtiekvaliteeten bijjeli ussjededtieh.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh jeereldihkie laavenjassi tjïrrh gosse learohkh åadtjoeh tjoevkesem bïejedh haestiemidie ektietïjjen, sjugneden prosessi tjïrrh. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh learohki evtiedimmien bïjre duedtesne soptsestalledh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh sijjieh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi, dovne prosessen jïh dorjesen bïjre. Lohkehtæjja edtja dan guhkiebasse lïeremen bïjre bïhkedidh jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh sov maahtoem evtiedidh duedtesne, kreatijve prosessine, visuelle gaskesadtemisnie jïh vuarjasjimmesne jïh ussjedadtemisnie visuelle jïh materijelle kultuvren bijjelen.

Galhkuvevuarjasjimmie

Galhkuvevuarjasjimmie edtja dam tjåenghkies maahtoem vuesiehtidh maam learohke duedtesne åtna gosse lïerehtimmiem galhkoe 10. daltesen mænngan. Lohkehtæjja edtja soejkesjidh jïh sjïehteladtedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen maahtoem vuesiehtidh joekehtslaakan, mesnie goerkese, ussjedadteme jïh laejhtehks ussjedimmie, ovmessie ektiedimmine. Lohkehtæjja edtja karakteerem duadtan bïejedh dan vytnesjimmiemaahtoem mietie maam learohke vuesehte ovmessie ïebnine, åtnoen tjïrrh kreatijve strategijijste jïh maahtoen tjïrrh åssjalommesh visualiseeredh. Aaj guktie learohke estetihkeles vuekiej, kulturelle referaansi, funksjovnen jïh nænnoesvoeten bijjeli ussjedadta jïjtse jïh mubpiej barkojne.