Eaŋgalsgiela (ENG01‑04)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan

Dát oahppoplána ii šat gusto

Oktavuođaid ovdamearkkat

Čilgehus

Gealbomihttomearit Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋá

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

  • Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     heivvolaš strategiijaid giellaoahpahallamis, teakstačállimis ja gulahallamis

  • Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     heivvolaš digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid giellaoahpahallamis, teakstačállimis ja ovttasdoaibmamis

  • Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     jietnadeami minstariid gulahallamis
  • guldalit,

    Áddet lea fáhtet oaivila juoga mas, áddet mii midjiide muitaluvvo dahje mo áššit gullet oktii.

     ja

    Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     fágaterminologiija njálmmálaččat ja čálalaččat bargodilálašvuođain
  • ovdanbuktit iežas máŋggabeallásaččat ja dárkilit njuovžilvuođain ja čielggasvuođain, idiomáhtalaš dajahusaiguin ja máŋggabealat cealkkastruktuvrraiguin mat leat heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja oktavuhtii
  • čilget earáid ákkastallama ja

    Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     ja čuovvolit earáid árvalusaid ságastallamiin ja digaštallamiin fidnuide guoski fáttáid birra

  • Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     máhtu oktavuođaid birra gaskal eaŋgalsgiela ja eará gielaid maid oahppi dovdá iežas giellaoahpahallamis

    Gealbomihttomearrái čilgehus

    Med 'andre språk eleven kjenner til' mener vi alle språk eleven har noe kunnskap om. Dette kan være morsmålet og andre språk eleven snakker, fremmedspråk eleven har lært på skolen, eller språk eleven har møtt på reise, gjennom egne interesser, eller i andre sammenhenger og kan noe om. All slik språkkunnskap kan være til nytte for å lære engelsk.

  • Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     máhtu grammatihka ja teakstastruktuvrraid birra go bargá iežas njálmmálaš ja čálalaš teavsttaiguin
  • lohkat ja digaštallat iešguđetlágan teavsttaid sisdoalu ja váikkuhangaskaomiid, maiddái iešválljen teavsttaid, ja

    Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.

     daid birra
  • lohkat ja čoahkkáigeassit eaŋgalsgiel dokumentašuvnnaid fágalaš sisdoalu
  • lohkat ja

    Buohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.

     iešguđetlágan áššeprosateavsttaid seamma fáttá birra iešguđetlágan gálduin ja kritihkalaččat

    Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).

     man luohtehahttit gáldut leat

  • Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     iešguđetlágan gálduid kritihkalaš, ulbmillaš ja dárkilasti láhkai
  • čállit fidnorelevánta teavsttaid struktuvrrain ja čielggasvuođain mat válddahit ja duođaštit iežas barggu heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja oktavuhtii

  • Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).

     ja gieđahallat iežas teavsttaid fágalaš eavttuid ja giellamáhtu vuođul

  • Válddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.

     guovddáš osiid eaŋgalsgiela ovdáneamis bargogiellan

  • Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.

     eaŋgalsgiel máilmmi girjáivuođa ja servodatbeliid historjjálaš oktavuođain ja

    Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.

     daid birra
  • digaštallat eaŋgalsgiel kultuvrralaš ovdanbuktinvugiid hámi, sisdoalu ja váikkuhangaskaomiid iešguđetlágan mediain, maiddái musihkas, filmmas ja spealuin, ja

    Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.

     daid birra

Dađistaga árvvoštallan

Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja

ovdánahttet gelbbolašvuođa eaŋgalsgielas Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmain go sii gulahallet ja

ovttasdoibmet máŋggabeallásaččat ja dárkilit njuovžilvuođain ja čielggasvuođain njálmmálaččat ja čálalaččat,

heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja oktavuhtii. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa go čállet

iešguđetlágan teavsttaid ja go geavahit gálduid kritihkalaš, ulbmillaš ja dárkilasti láhkai.


Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dainna bokte ahte

geavaha iešguđetlágan strategiijaid ja oahpahanresurssaid ovdánahttit ohppiid lohkangálggaid ja njálmmálaš ja

čálalaš gálggaid. Oahppit galget beassat vásihit ahte geahččaladdat okto ja ovttas earáiguin lea oassin giela

oahppamis. Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra eaŋgalsfágas. Ohppiid

čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja reflekteret iežaset

fágalaš ovdáneami birra. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte

oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit lohkangálggaid, čállingálggaid ja njálmmálaš ja digitála gálggaid

fágas.

Oppalaš árvvoštallan

Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa eaŋgalsgielas, go oahpahus loahpahuvvo

maŋŋá Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmain. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit dili nu ahte oahppit besset

čájehit iežaset gelbbolašvuođa iešguđet láhkai mat fátmmastit áddejumi, reflekšuvnna ja kritihkalaš

jurddašeami iešguđet oktavuođain. Oahpaheaddji galgá bidjat ovtta árvosáni eaŋgalsgielas oahppi oppalaš

gelbbolašvuođa vuođul fágas.