Musihke saemien (MUS02‑02)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • såemies musihkem, laavlomem jïh jeatjah vokaale vuekieh jïh daanhtsoeh ektietïjjeste jïh histovrijistie buektedh
  • goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh digkiedidh

    Digkiedidh lea tjoevkesem bïejedh akten aamhtesasse viehkine joekehts bielieh aamhtesijstie åvtese giesedh jïh dovne mietelen jïh vuestelen argumenteradidh. Digkiedimmie maahta konklusjovnem minngemosth utnedh. Digkiedidh maehtebe jïjtjeraarehke darjodh jïh mubpiejgujmie ektine. Gosse jienebh aamhtesen bïjre soptsestellieh dellie dïhte maahta seamma årrodh goh dïjveldidh.

     guktie musihke dejpelistie daan beajjetje musihkem baajnehte
  • vueliem jïh jeatjah musihkem haarjanidh jïh åehpiedehtedh, mubpiejgujmie ektine jallh oktegh, gehøren mietie jïh viehkine aelhkie notasjovnevuekijste
  • goltelidh, ekspermienteeredh jïh orre vuekieh sjugniedidh instrumentigujmie, kråahpine, gieline jallh tjoejine jeatjah gaaltijijstie, jïh illedahkem åehpiedehtedh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

  • teknologijem jïh digitaale dïrregh nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     musihkem sjugniedidh, haarjanidh jïh gïetedidh
  • faagedïejvesh nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     gosse barkoeprosessh, illedahkh, musihkales vuekieh jïh vierhkievierhtieh buerkeste jïh dej bijjeli ussjedadta
  • musihkales dååjresh jïh dååjrehtimmieh goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh buektedh
  • goerehtidh guktie tjoele, tjoeleråållah jïh seksualiteete våajnoes dorjesuvvieh daanhtsosne jïh vuelesne jïh jeatjah musihkesne byögkeles tjiehtjielisnie, jïh vuekieh sjugniedidh mah stereotypijh haestieh
  • ussjedadtedh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     guktie musihke maahta ovmessie råållah utnedh juktie indivijde jïh dåehkiej identiteetem evtiedidh

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh musihkesne 5., 6. jïh 7.b. daltesisnie gosse tjoejehtieh, juejkieh, laavloeh, buektieh jeatjah vokaale vuekieh jïh daanhtsoeh. Dah aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse nuepiem åadtjoeh musihkem darjodh, kreativiteetem jïh fantasijem sjugniedihks barkosne vuesiehtidh, prosessigujmie barkedh vætnoelaaketje jïh estetihkeles tjiehpiesvoetigujmie, jïh musihkem, laavlomem jïh daanhtsoem nuhtjedh goerehtidh, goerkesem vuesiehtidh jïh jïjtsh mïelh buektedh fenomeeni jïh haestemi bïjre seabradahkesne

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh guktie learohkh leah meatan jïh lïeremelastose skreejrehtidh viehkine learohkh åadtjoeh eksperimenteeredh, fantasijen jïh kreativiteetem nuhtjedh prosessine jïh sjugniedihks barkosne. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre musihkesne. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh baakoeh bïejedh dïsse maam dååjroeh sijjieh buektiehtieh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi. Lohkehtæjja edtja dan guhkiebasse lïeremen bïhkedidh bïjre jïh lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh bïhkedassem nuhtjedh sov maahtoem faagesne evtiedidh.