Duoji (KHV02‑02)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- geavahitgiehtaneavvuid ja elektrihkalaš neavvuid gieđahallat ja oktiibidjat dipma ja garra ávdnasiid dorvvolaš ja birasdiđolaš láhkai
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- guorahallat mo luondduávdnasiid iešvuođat hábmejit funkšuvnnalaš ja estehtalaš duodjebuktagiid, ja ávkkástallat ávdnasiid iešvuođaid iežas hábmejeaddji barggus
- guorahallat báhcán ávdnasiid ja eksperimenteret daiguin
- guorahallat iešguđetlágan dávviriid ávdnasiid jaárvvoštallatfunkšuvnna, nanusvuođa ja vejolašvuođaid divvut ja ođđasit geavahit
Árvvoštallat lea vihkkedallat ášši dahje oaivila iešguđet beliid. Dat sáhttá maid sisdoallat buktaga dahje proseassa kvaliteahta meroštallama. Árvvoštallama vuođul dahkkojuvvo dávjá mearrádus, vihkkedallan dahje loahppacealkka (konklušuvdna).
- duddjot atnubiergasiid geavahettiin iešguđetlágan čuolbmačoavdinstrategiijaid ja máhttitgeavahitsámi fágadoahpagiid duddjonproseassas
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- tevdnet hámiid, dulbosiid ja lanjaid geavahettiin váikkuhangaskaomiid nugo kontrásttaid, suoivaniid, goriid ja perspektiivvaid
- analyseretvisuála váikkuhangaskaomiid iešguđet mediain ja čalmmustahttit áigeguovdilis fáttá govaid dahje diehtografihka bokte
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
- suokkarditja muitalit mo duodji, dáidda ja arkitektuvra gaskkustit vuoiŋŋa, identitehta ja gullevašvuođa, ja
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
geavahitsymbolihka ja ivnniid ovdanbuktit dovdduid ja oaiviliid iežaset bargguinVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- ovdanbuktit bivttas- ja duodjeárbevieruid girjáivuođa Sámis, ja ráhkadit buktaga mas inspirašuvnna lea viežžan iežas kultuvrras
- iskat mo sohkabeallerollat čájehuvvojit kultuvrralaš ovdanbuktimiin ovdal ja dál, ja ráhkadit visuála ovdanbuktimiid mat hástalit stereotiippaid
- geavahitprogrammerema ráhkadit interaktivitehta ja visuála ovdanbuktimiid
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- plánet, duođaštit ja ovdanbuktit proseassaid ja buktagiid digitála reaidduid vehkiin
Plánet lea go ráhkada áigumuša man láhkai juksat ulbmila. Plána válddaha mo mii áigut ovdánit vai juksat ulbmila, ja sáhttá čujuhit makkár oktavuohta lea doaimmaid, čađaheami ja ulbmila gaskka.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa duodji-fágas 5., 6. ja 7. ceahkis go geavahit kreatiiva strategiijaid hábmet visuála
ovdanbuktimiid ja funkšuvnnalaš čovdosiid. Dasto sii čájehit ja ovdánahttet gelbbolašvuođa go leat mielde
árvvoštallamin visuála váikkuhangaskaomiid, kultuvrralaš referánssaid, giehtaduodjekvalitehta ja
birasnoađuheami.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu máŋggabealat,
praktihkalaš bargguid bokte bargobájiin dan bokte ahte háhkat ávdnasiid ja ahte oahppit besset evttohit mo
rievdadit geavaheami ja visuála birasvuođa. Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra
duojis. Oahppit galget beassat geahččaladdat. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit
beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal go lea sáhka sihke proseassas ja
buktagis. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset
geavahit rávvagiid ovddidit iežaset gelbbolašvuođa kreatiiva proseassain, birasdiđolaš geavaheamis, duojis,
visuála gulahallamis ja árvvoštallamis.