Kårttåsáhka l miejnniduvvam dijájt arvusmahtátjit rámmaplána sisadnuj ja dahkamusájda. Ienemus kårtå li njuolgga rámmapládna tjadnádum, madi ietjá kårtå galggi arvusmahttet aktisasjbargguj ja aktisasj ájádallamij barggij gaskan.
Válljit ietja makkir kårtåj sihtabihtit dijá mánájgárden barggat. Sávvap kårtå máhtti nannit rámmaplána dádjadusáv ja anov ja viehkken aktisasj fágalasj ájádallamij mánájgárden.
Kårttåságastallamij iesjguhtik adnovuoge
- Máhttá árabut plánit makkir kårtåjt galggabihtit adnet, jali máhttebihtit válldet soajtádak kårtåjt håres.
- Válljijit kårttåmiessterav guhti åvdåsvásstádusáv oadtju ájgev stivrrit, máhttelisát kårtåjt válljit, tjállet refleksjåvnåj ja ájádusáj bargadijn ja sån tjállá tjoahkkájgessusav.
- Ij gávnnu fasihtta, valla gehtja majt rámmapládna javllá guoskavasj tiemáj birra udir.no bielijn.
Refleksjåvnnåkårtå
Dáj kårtåj ulmme la oassálasste galggi reflektierit rámmaplána sisano ja bargoj birra.
Refleksjåvnnåkårtå
Ståhkamav, huvsov, oahppamav ja oahppahábbmimav galggá aktelattjat gehtjadit. Gåktu dát mijá mánájgárden vuojnnu?
Majt miejnnip buorre mánnávuodajn, ja gåktu huksap mánnávuoda iesjárvov mijá mánájgárden?
Majt jáhká miejnniduvvá jut máná åvddånahtti positijva gåvåv ietjastisá ja jáhkov ietjasa dájdojda?
Gåktu barggap moattebelakvuodajn ressurssan mijá mánájgárden?
Gåktu máhttep liehket buorre åvddågåvå mánájda gå la sáhka empatijja ja ulmusjvuoda vuosedimen?
Gåktu barggap vaj máná máhtti oahppat luohtedit allasisá ja iehtjádijda?
Gåktu barggap vaj máná galggi duosstat væráldav åtsådit ja liehket diehtemvájnogisá?
Gåktu máhttep viehkedit mánájt reflektierit ietjasa ja iehtjádijt dåbdoj, vásádusáj ja vuojnoj birra? Lip gus majdik dahkam maŋemus vahkon mij dav vuoset?
Gåktu huksap mánáj riektáv liehket fáron mierredime?
Gåktu hiebadip dilev vaj máná galggi bessat sæbrrat vájkkudittjat ietjasa iesjguhtiklágásj åvddån buktemvuogij tjadá?
Gåktu huksap æjgádij riektáv liehket fáron mierredime mánájgárde vidjurijda?
Buojkulvis:
Gáddep mánná hæhttu oadet ja vuojŋastit. Æjgáda e sidá mánná galggat oadet mánájgárden, gå miejnniji dat vájkkut idjanahkárijda. Majt máhttep dahkat dán máná dárboj vuojŋastit ja oadet?
Buojkulvis:
Mánná vuorjját stoahká ietjá mánáj, ja æjgáda måråsti. Majt máhtti æjgáda dákkár dilen sávvat jali oajvvadit? Gåktu máhttep æjgádij siegen huksat máná soapptsomav ja åvddånimev?
Gåktu æjgádij siegen barggap hiebadittjat dilev váj juohkka mánná oadtju jasskis ja buorre álgov mánájgárden?
Gåktu hiebadip dilev vaj máná oadtju buorre vuodov ja mielav skåvllåj álgget?
Gåktu hiebadip iehtjama dábálasj pedagåvggålasj fálaldagáv gå miján li máná gudi duoddedårjav dárbahi?
Gåktu barggap váj mánájgárde fáhkasuorgijt aktelattjat vuojnnep?
Gåktu máhttep mánájgárde fáhkasuorgij barggat vaj da li mánáj árggabiejven jærmálasj ja suohtas oassen?
Gåktu barggap vattátjit mánájda sæmmi máhttelisvuodajt ja dássádusáv åvdedittjat?
Gåktu barggap hieredittjat nuppástimev, gáttojt, stereotypijajt ja rasismav?
Gåktu adnep matematihkalasj buojkuldagájt árggabiejven?
Gåktu viehkedip mánájt oahppat juhtusij birra?
Gåktu barggap mánájt sáme kultuvrraj ja iellemvuohkáj oahpástuvátjit?
Rámmapládna javllá bargge galggi mánáj berustimijt vijdedit ja doarjjot ja vaddet sidjij moattebelak vásádusájt. Manen la dát ájnas?
Gåktu ássjev gehtjadip mánáj vásádusáj, berustimij, vuojnoj ja initiatijvaj milta gå válljip ja tjadádip tiemájt ja prosjevtajt?
Gåktu máhttep dilev plánit ja hiebadit mánájgárde sisano progresjåvnnåj divna mánájda mijá mánájgárden?
Sáme mánájgárde
Sáme mánájgárde galggi sæbrrat várjjalittjat ja vijddásappot åvddånahtátjit sáme kultuvrraárbev ja tjalmostahttet sáme gielav, kultuvrav, iellemvuogijt ja árvojt mijá ájgen. Majt lip dahkam maŋemus ájge dan åvdås?
Majt barggap vaj máná máhtti oahppat ålles sáme moattebelakvuodav dåhkkidit ja dåbddåt sij dasi gulluji?
Ietjá mánájgárde sáme mánáj
Majt barggap vaj sáme máná mijá mánájgárden bessi várjjalit ja åvddånahttet ietjasa gielav, máhtov ja kultuvrav?
Dáhpáduskårtå
Dá kårtå ávttjiji oassálasstijt bargatjit rámmaplána sisanujn moattebelak bargoj ja hárjjidusáj árvvalusáj baktu.
Dáhpáduskårtå
Akta æjgát la subtsastam sij li gássjelis dilláj boahtám, ja jut ietjaska mánná dárbaj vehi lasse huvsov åvddålijguovlluj.
Gåktu lulujda sijda siegen barggat dáv tjoavdátjit? Árvvaladdit nubbe nuppev ja subtsastit ietjada árvvalusájt plenumin.
Gåktu máhttep dilev hiebadit vaj máná bessi iesjguhtik kultuvraj birra oahppat, duola degu sáme kultuvra birra?
Juohkkahasj aktu ájádallá guokta minuhta. Mannit de guovtes ja guovtes ja ságastit ietjada ájádusáj birra.
Muhtem báhttja lijkku vuolppuj tjágŋat. Barggij ja æjgádij gaskan li iesjguhtik vuojno dasi.
Gæhttjit ássje iesjguhtik perspektijvajn ja åvddånbuktit dajt iehtjádijda.
«Jesus viessu, ij gus vil?» javllá akta mánná. Nubbe javllá: «Ii-hii, ij vieso, javllá áhkko.»
Gåktu lulujda vásstedit dán guovte mánnáj, ja manen lulujda vásstedit nav? Mannit juohkusijda ja dágástallit (jali oavdástallit) dáhpádusáv.
Rámmaplána milta galggá mánájgárdde vájkkudit jut máná máhtti dádjadit jut udnásj dago boahtteájggáj vájkkudi.
Makkir guoddelis dagojt barggap iehtjama mánájgárden? Tjállit unnemusát gålmmå ássje aktan ja dahkit aktisasj plakáhtav.
Ma li suohttasa ja ávo dábálasj dåbddomerka mijá mánájjuohkusin?
Gávnadit mij juohkka máná mielas ávvo ja suohtas la! Subtsasta ietjat oajvvadusájt boahtte tjåhkanimen.
Juohkit vásádusájt dáhpádusájs manna avta máná dárbo li iehtjáda dárbuj vuosstebælláj sjaddam. Gåktu máhttep viehkedit mánájt háldadit dáv jæbddadættov?
Nammada gålmmå ássje mánájgárden ma måvtåstuhtte birrasav vaddi ja ma mánáj hálov doarjju stågatjit, åtsådittjat, åhpatjit ja háldadittjat.
Dágástallit: Máhttep gus iehtjama buoredit makkirak láhkáj?
Mannit juohkusijda ja árvvalit iesjguhtik vuogijt majna máná bessi ålles rubmahav ja divna dåbdudagájt adnet oahppamprosessajn?
Huomahit buorre dáhpádusájt ja dilijt gånnå barggoguojme vuojnni mánájt iesjguhtik åvddånbuktemvuogijt ja hiebadi dilev váj máná bessi fáron vájkkudimen.
Tjálli val tjåvdabágojt jali tjállit praksissubttsasav ja juogadit dav boahtte tjåhkanimen.
Makkir vásádusá, máhto ja tjehpudagá vaddi buorre vuodov ja mielav álgget SAÁÅ:aj ja skåvllåj?
Dahkit páhperbiehkij «post-it-plakáhtajt» majna li ájádusá dán birra! Juohkkahasj tjállá nágin páhperbiehkev.
Subtsasta dalloj gå dujna lij åvdåsvásstádus muhtem máná dile hiebadimes jasskis ja buorre álggemij.
Mij buoragit dåjmaj? Juoge barggoguojmij.
Dagá báhkobalvav jali ájáduskártav bargoj ma mánáj mielas li suohttasa.
Mannit juohkusijda. Tjálli oajvvadusájt dåjmajda majna máná máhtti åtsådit, ståhkat, juojddá oahppat ja dahkat digitála åvddånbuktemvuogij baktu.
Gehtjadit oajvvadusájt aktan ja jienastit buoremusájt. Gåktu máhttep dájt dåjmajt tjadádit dáppe åvddålijguovlluj?
Váttsatjit åssudagán jali mánájgárden ja válljijit avtav lanjáv. Gåktu l ladnja hiebaduvvam vaj máná bessi vædtsagijt ja materiálajt adnet? Doarjju gus ladnja mánáj ståhkamav ja estetihkalasj åvddånbuktemvuogijt?
Galggabihtit gallegasj minuhtan dahkat (jali plánit) hieredusláhttov åssudagáv ádaj. Láhtton galggá liehket dan made gássjel jut máná fysalattjat hásstaluvvi, valla sæmmi bále dan made álkke jut dåbddi rijbbi.
Tjále gålmmå idieja gåktu máhtá viehkedit mánájt hábbmit buorre dábijt, guottojt ja máhtov biebmoj, hygiena, labudallama ja vuojŋastime birra. Árvvaladdit guovtes ja guovtes.
Tjále oajvvadusájt ådå dåjmajda maj máhttep ålggon barggat luondon vaj máná bessi luondov moatte láhkáj dåbddåt ja luondov vásedit ståhkama ja oahppama ariednán.
Gåktu máhttep álgget máná vásádusájs ja berustimijs dánna?
Åtså stuorra árkav. Tjále «subttsasa ja giehto» gassko. Gallev dåbddåp? Tjále. Gåktu máná bessi daj birra gullat mijájs?
Joker-kårtå
Dá kårtå buojkodi iesjguhtik dáhpádusájt ja hárjjidusájt ma máhtti liehket fáron nannimin aktijvuodav, juogosbargov, barggobirrasav ja vidnudakkultuvrav.
Joker-kårtå
Javla 1–3 ássje majna sån, guhti l duv gåro bielen, la aktijvuoda åvdås barggam mijá mánájgárden.
Subtsasta suv buoremus dåbddomerkajt, guhti l duv oalges bielen. Dánna máhttebihtit tjuorggat, gåvssjit jali ietjá åvddånbuktemvuogijt adnet jus sihtabihtit.
Manen válljiji mánájgárden barggagoahtet, ja mij duv måvtåstuhttá bargon? Subtsasta iehtjádijda.
Gájka gudi mánájgárden barggi, li ájnas ållessjattuga mánáj iellemin. Gåktu dat vuojnnu barggij gaskan jali mijá juohkusin?
Mij la buoremus åssudagájn jali juohkusin gånnå barga, ja manen?
Majna la ienemusát mihá mijá mánájgárden, ja manen?