Identitiehtta ja kultuvralasj moattevuohtaBadjásasj oasse

Skåvllå galggá oahppijda vaddet histåvrålasj ja kultuvralasj dádjadusáv ja tjanástagáv, ja viehkedit vaj juohkka oahppe máhttá bisodit ja åvdedit ietjas identitiehtav sebrudahtte ja moattebelak aktisasjvuodan.

Dádjadus ietjama histåvrås ja kultuvras le ájnas oahppij identitiehta åvddånibmáj ja dat vaddá dåbdov gullut sebrudahkaj. Oahppe galggi oahppat dåbddåt daj árvojt ja árbbedábijt ma ulmutjijt tjoahkkiji rijkan. Risstalasj ja humanisstalasj dábe li ájnas oase rijka tjoahkke kultuvrraárbes ja le guovdátjin læhkám gå mijá demokratijav åvdedin. Sáme kultuvrraárbbe le oasse Vuona kultuvrraárbes. Mijá aktisasj kultuvrraárbbe le åvddånam ájgij tjadá ja galggá háldaduvvat udnásj ja boahtte buolvajs.

Aktisasj referánsarámma li ájnnasa vaj ájnegattja galggi dåbddåt sij gulluji sebrudahkaj. Dassta sjaddá aktavuohta ja tjadná ájnegattjaj identitiehtav stuoráp aktisasjvuohtaj ja aj histåvrålasj aktijvuohtaj. Aktisasj rámma vaddi ja galggi vaddet sajev moattevuohtaj, ja oahppe galggi dádjadusáv oadtjot gåktu aktan viessot måttij perspektijvaj, guottoj ja iellemdádjadusáj. Åtsådallama maj oahppe oadtju duot dát kultuvrraåvddåmbuktemis ja dábijs, sjaddá hábbmit sijá identitiehtav. Buorre sebrudahka le tsieggidum sebrudahtte ja moattebelak aktisasjvuohtaj.

Åhpadusá baktu galggi oahppe jasska giellaaddnen sjaddat, ja gielalasj identitiehtav åvdedit, ja adnet gielav ájádallamijda, ájádusáj båktemij, guládallamijda ja tjadnasijda iehtjádij gáktuj. Giella vaddá dåbdov gullut juosik ja kultuvralasj diedulasjvuodav. Vuonarijkan le dárogiella ja sáme giellasuorge oarjjelij-, julev- ja davvisámegiella avtaárvvusattja. Dárogiellaj gulluji dássálaháj tjállemgiela girjjedárogiella ja ådådárogiella. Vuona sevvamgiella le dåhkkiduvvam ållesárvvusasj giellan Vuonarijkan. Máhtto sebrudagá gielalasj moattevuoda hárráj vaddá divna oahppij árvulasj dádjadusáv duon dán moalgedimvuohkáj, ájádusájda ja dábijda. Divna oahppe galggi bessat åtsådallat gå máhtti moadda giela, de le dat resurssan skåvlån ja sebrudagán.

Åhpadusá baktu galggi oahppe dádjadusáv oadtjot sáme álggoálmmuk histåvrås, kultuvras, sebrudakiellemis ja rievtesvuodajs. Oahppe galggi moattebelakvuodav ja variasjåvnåjt oahppat sáme kultuvran ja sebrudakiellemin.

Vidán álmmukjuohkusin ma li tjuohtejagijt Vuonarijkan gávnnum, le dálla stáhtus nasjunále unneplåhkon mijá rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta: juvdá, guojna/vuonasuobmelattja, miehttsesuobmelattja, roma ja romaniálmmuk/táhtara. Dá álmmukjuohkusa li aj læhkám siegen hábbmimin vuona kultuvraárbev, ja åhpadusá baktu galggi oahppe diedojt oadtjot dáj álmmukjuohkusij hárráj.

Ájgij tjadá le vuona sebrudahka bájnnum duot dát ájggedábes ja kultuvrradábijs. Mijá ájge gå álmmuk le nav moattebelak gå goassak, ja gå værált tjanáduvvá lávddábut tjoahkkáj, sjaddi giellamáhto ja kultuvraj dádjadusá ájnnasa. Skåvllå galggá åvddånahttet ájnegattjaj identitiehtav, dahkat oahppijt jasska ietjasa dilláj, sæmmi båttå gå galggá gaskostit aktisasj árvojt ma li dárbulattja oassálastátjit moattevuodan, ja rabátjit uvsajt væráldij ja boahtteájggáj.