Oahppoválljen (UTV01‑03)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan

Oktavuođaid ovdamearkkat

Čilgehus

Gealbomihttomearit

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

  • Válddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.

     iežas nana beliid ja iešvuođaid ja beroštumiid, ja máhttit oaidnit dáid oahppo- ja fidnosávaldagaid ja eallinhálddašeami olis
  • čohkket,

    Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.

     ja ávkkástallat dieđuid oahpuid ja bargguid birra

  • Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.

     oahppovejolašvuođaid iešguđet láhkai, ja čilget iešguđetlágan oahpposurggiid ja maid fidnosurggiid dat sáhttet mielddisbuktet

    Gealbomihttomearrái čilgehus

    Med utdanningsveier menes videregående opplæring, opplæring i bedrift, fagskole, høyere utdanning m.m.

  • háhkat máhtu bargoeallima birra go geahččaladdá ja suokkarda ja

    Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.

     das mo guoddevašvuođamihttomearit, konjunktuvrrat ja teknologiija váikkuhit bargomárkanii, fidnuide ja bargovugiide
  • digaštallat olggobealvuođa váikkuhusaid ja

    Áddet lea fáhtet oaivila juoga mas, áddet mii midjiide muitaluvvo dahje mo áššit gullet oktii.

     barggu ekonomalaš ja sosiála árvvu indiviida- ja servodatdásis
  • čilget mii ja gii sáhttá váikkuhit karriearaválljejupmái, ja maid dat mearkkaša iežas válljejumiide

    Gealbomihttomearrái čilgehus

    Arbeide med elevers bevissthet om hvem og hva som påvirker karrierevalg som kulturelle betingelser, kjønn, foreldre, venner m.m.

  • Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.

     ja

    Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.

     sohkabeallái guoski perspektiivvaid karriearaválljejumiin

    Gealbomihttomearrái čilgehus

    Dette gjelder både muligheter og hindringer som kan ligge i kjønnsrelaterte karrierevalg. F.eks. hvordan tradisjonelle forestillinger om kjønn og yrker kan begrense valgmuligheter, om utfordringer i et kjønnsdelt arbeidsmarked, hva det har å si å ta kjønnsutradisjonelle karrierevalg, osv.

  • oaidnit vejolašvuođaid ja duohtandahkat iežas ideaid ja válljejumiid, ja

    Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.

     ovttas earáiguin karriearaválljejumiid váikkuhusaid birra

  • Ovdánahttit sáhttá leat hábmet, ráhkadit, modelleret dahje ráhkadit ođđa vugiid, buktaga dahje bálvalusa.

     ja

    Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.

     hálddašanstrategiijaid hálddašit nuppástuvvamiid ja hástalusaid mat gusket ohppui ja karrierii

    Gealbomihttomearrái čilgehus

    Å utvikle mestringsstrategier handler om å ha pågangsmot, være aktiv og søke løsninger ved motgang og hindringer, finne ut hva som hjelper og hvem som kan støtte. Karriereutfordringer kan f.eks. oppstå når det av ulike grunner blir vanskelig eller umulig å realisere sine karriereønsker. Overganger innebærer både endringsprosess og tid og kan være fra en rolle til en annen, samt endringer i orientering mot rollen en har.

  • Dulkot lea duddjot oaivila dahje áddejumi muhtun albmoneami, geavatlaš dilidahje dáiddalaš ovdanbuktima oaivilsisdoalu hárrái. Áddejumi vuođđun lea dávjá ovttaskas osiid ja daid gaskavuođaid guorahallan.

     virgealmmuhusaid, čállit CV ja bargoohcamuša ja háhkat máhtu mo dahkat buori bargojearahallama

Dađistaga árvvoštallan

Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja

ovdánahttet gelbbolašvuođa oahppoválljemis go reflekterejit iežas ovdáneami ja karriearaoahppama birra, ja

čájehit árvvoštallannávccaid go ságaškuššet ehtalaš dilemmaid. Oahppit čájehit maiddái gelbbolašvuođa

oahppoválljemis go čilgejit oahppo- ja bargovejolašvuođaid ja geavahit máhtu ságaškuššat iežas

karriearaplánaid. Oahppit ovdánahttet gelbbolašvuođa oahppoválljemis go sii eanet ahte eanet geavahit

iešguđetlágan strategiijaid ja fágadoahpagiid čájehit iežaset fágagelbbolašvuođa, individuálalaččat ja ovttas

earáiguin. Oahpaheaddji galgá láhčit oahpahusa nu ahte šaddá oahppan mas oahppi gelbbolašvuohta sáhttá

boahtit ovdan iešguđet láhkai. Máŋggalágan oahppandilálašvuođaid bokte ja gulahaladettiin oahpaheddjiin

galgá ovttaskas oahppi šaddat dihtomielalaš iežas máhtestuvvamii. Oahppit galget oažžut oahppoovddideaddji

máhcahemiid mat movttiidahttet ja bagadit sin bargat viidáseappot fáttáiguin iežas ovdáneapmi,

oahppovuogádat ja bargoeallin.