Oahppoválljen (UTV01‑03)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- válddahitiežas nana beliid ja iešvuođaid ja beroštumiid, ja máhttit oaidnit dáid oahppo- ja fidnosávaldagaid ja eallinhálddašeami olis
Válddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.
- čohkket,analyseretja ávkkástallat dieđuid oahpuid ja bargguid birra
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
- suokkarditoahppovejolašvuođaid iešguđet láhkai, ja čilget iešguđetlágan oahpposurggiid ja maid fidnosurggiid dat sáhttet mielddisbuktet
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
- háhkat máhtu bargoeallima birra go geahččaladdá ja suokkarda jareflekteretdas mo guoddevašvuođamihttomearit, konjunktuvrrat ja teknologiija váikkuhit bargomárkanii, fidnuide ja bargovugiide
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- digaštallat olggobealvuođa váikkuhusaid jaáddetbarggu ekonomalaš ja sosiála árvvu indiviida- ja servodatdásis
Áddet lea fáhtet oaivila juoga mas, áddet mii midjiide muitaluvvo dahje mo áššit gullet oktii.
- čilget mii ja gii sáhttá váikkuhit karriearaválljejupmái, ja maid dat mearkkaša iežas válljejumiide
- suokkarditja
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
ságaškuššatsohkabeallái guoski perspektiivvaid karriearaválljejumiinSágaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- oaidnit vejolašvuođaid ja duohtandahkat iežas ideaid ja válljejumiid, jareflekteretovttas earáiguin karriearaválljejumiid váikkuhusaid birra
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- ovdánahttitja
Ovdánahttit sáhttá leat hábmet, ráhkadit, modelleret dahje ráhkadit ođđa vugiid, buktaga dahje bálvalusa.
geavahithálddašanstrategiijaid hálddašit nuppástuvvamiid ja hástalusaid mat gusket ohppui ja karrieriiVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- dulkotvirgealmmuhusaid, čállit CV ja bargoohcamuša ja háhkat máhtu mo dahkat buori bargojearahallama
Dulkot lea duddjot oaivila dahje áddejumi muhtun albmoneami, geavatlaš dilidahje dáiddalaš ovdanbuktima oaivilsisdoalu hárrái. Áddejumi vuođđun lea dávjá ovttaskas osiid ja daid gaskavuođaid guorahallan.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa oahppoválljemis go reflekterejit iežas ovdáneami ja karriearaoahppama birra, ja
čájehit árvvoštallannávccaid go ságaškuššet ehtalaš dilemmaid. Oahppit čájehit maiddái gelbbolašvuođa
oahppoválljemis go čilgejit oahppo- ja bargovejolašvuođaid ja geavahit máhtu ságaškuššat iežas
karriearaplánaid. Oahppit ovdánahttet gelbbolašvuođa oahppoválljemis go sii eanet ahte eanet geavahit
iešguđetlágan strategiijaid ja fágadoahpagiid čájehit iežaset fágagelbbolašvuođa, individuálalaččat ja ovttas
earáiguin. Oahpaheaddji galgá láhčit oahpahusa nu ahte šaddá oahppan mas oahppi gelbbolašvuohta sáhttá
boahtit ovdan iešguđet láhkai. Máŋggalágan oahppandilálašvuođaid bokte ja gulahaladettiin oahpaheddjiin
galgá ovttaskas oahppi šaddat dihtomielalaš iežas máhtestuvvamii. Oahppit galget oažžut oahppoovddideaddji
máhcahemiid mat movttiidahttet ja bagadit sin bargat viidáseappot fáttáiguin iežas ovdáneapmi,
oahppovuogádat ja bargoeallin.