Drámá ja rytmihka (MUS03‑02)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- improviseret rumašlihkademiiguin ja kreatiivvalaččat geavahit visuála vernaculára hábmet dáiddalaš ovdanbuktimiid
- ovdanbuktit iežas ideaid, jurdagiid ja dovdduid lihkadeami, ritmma ja dánsuma bokte sihke individuálalaččat ja joavkkus
- guorahallamat mo sohkabealit, sohkabeallerollat ja seksualitehta ovdanbuktojuvvojit musihkas ja dánsumis almmolašvuođas ja hábmet ovdanbuktimiid mat hástalit stereotiippaid
- suokkarditja geavahit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
iešguđetlágan čállojuvvon teavsttaid vuolggasadjin visuála ovdanbuktimiidda nugo mearkagiellapoesiijii, dánsumii ja drámáiVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- máhttit sirdit lihkadeami ja dagu čálalaš formáhttii teakstan ja gráfalaš notašuvdnan
- máhttit reflekteretfágadoahpagiid birra ja geavahit
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
daid das mo čuojanasaid geavaheapmi sáhttá váikkuhit dramáhtalaš jutniiVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- geavahitdigitála reaidduid go bargá iežas ja earáid ovdanbuktimiiguin
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- ráhkadit ja geavahitálkes birrasiid, lávdedávviriid ja molssafárddaid rivttes ulbmiliidda ja suokkardit
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
iešguđetlágan čuovgateknihkaidSuokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
- ságaškuššatmearkagiellateáhtera ja mearkagiellapoesiija dovddamearkkaid, ja buohtastahttit
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
dain eará kultuvrraid, maiddái sámi kultuvrra, iešguđetlágan dáiddaovdanbuktimiiguinBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- reflekteretdan mo kultuvrralaš ovdanbuktimiin sáhttet leat iešguđetlágan rollat ovdánahttit indiviiddaid ja joavkkuid identitehta
Reflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa drámás ja rytmihkas 5., 6. ja 7. ceahkis go sii geavahit iešguđetlágan
váikkuhangaskaomiid ja reaidduid doarjut iežaset hábmejeaddji barggu. Oahppit čájehit ja ovddidit maiddái
gelbbolašvuođa go reflekterejit iežaset hábmejeaddji barggu birra servodaga, historjjá ja kultuvrra dáfus, ja go
geavahit máhtuid iešguđetlágan teorehtalaš beliid dramáhtalaš ja ritmmalaš juonas.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit
besset eksperimenteret ja geavahit fantasiija ja kreativitehta. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin
ovdáneami birra fágas. Oahppit galget beassat geahččaladdat. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul
galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá
oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit
iežaset gelbbolašvuođa geavahit lihkadeami ja giela hábmet dramáhtalaš ja ritmmalaš ovdanbuktinvugiid.