Drámá ja rytmihka (MUS03‑02)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 4. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- suokkarditja válddahit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
muhtun dramáhtalaš vuođđoelemeanttaidVálddahit lea govvidit dahje bájuhit vásáhusa, dilálašvuođa, bargoproseassa dahje fágalaš fáttá. Válddahit sáhttá maid mearkkašit ahte geavaha relevánta fágadoahpagiid go lea systematiseremin máhtu fáttá birra.
- dramatiseret álkes juona okto dahje ovttas earáiguin
- suokkarditja buohtastahttit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
digitála reaidduid ja geavahitBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
daid dramáhtalaš ovdanbuktinvugiin ja ritmmalaš proseassainVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- improviseret iešguđetlágan lihkadanhámiid iešguđetlágan ritmmaide ja doaimmaide
- ovdánahttitja ovdanbuktit mearkagiela, mearkagiellapoesiija, visualiserejuvvon lávlaga ja ritmačuojanasaid kreatiiva geavaheami álkes ovttasdoaibmamis
Ovdánahttit sáhttá leat hábmet, ráhkadit, modelleret dahje ráhkadit ođđa vugiid, buktaga dahje bálvalusa.
- suokkardit ja geavahitovttageardánis molssafárddaid ja lávdedávviriid
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- suokkarditja buohtastahttit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
iešguđetlágan birashámiidBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- suokkarditja buohtastahttit
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
Norgga ja eará riikkaid mearkagiellapoesiija iešguđetlágan šáŋŋeriid ja váikkuhangaskaomiidBuohtastahttit lea guorahallat guovtti dahje máŋga dili ovttaláganvuođaid ja erohusaid.
- analyseretja ságaškuššat
Analyseret lea guorahallat ášši, diŋgga dahje doahpaga, ja dan bokte gávnnahit maid dat muitala dahje dan oaivila. Analyseret sáhttá mearkkašit ahte mii meannudit vuđolaččat ja vuogádatlaččat ovttaskas elemeanttaid ja oktavuođaid daid gaskkas. Analysa sáhttá maid guoskat bargoprosessii.
norgga, sámi ja eará kultuvrraid ovdanbuktinvugiidSágaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
- ságaškuššatčuojanasaid geavahanguovlluid ja geavahit
Ságaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
fága vuođđodoahpagiid mat gusket fáddáiVálddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa drámás ja rytmihkas 3. ja 4. ceahkis go sii ovdanbuktet iešguđetlágan
ovdanbuktimiid main čájehit áddejumi dramáhtalaš, ritmmalaš ja estehtalaš elemeanttaide ja geavahit daid.
Oahppit čájehit ja ovdánahttet maiddái gelbbolašvuođa go suokkardit iešguđetlágan kultuvrralaš ja gielalaš
ovdanbuktimiid ja eksperimenterejit daiguin.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit
besset eksperimenteret, geavahit fantasiija ja kreativitehta. Oahpaheaddji galgá gulahallat ohppiiguin sin
ovdáneami birra fágas. Oahppit galget beassat geahččaladdat. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul
galget oahppit beassat muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá
oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit
iežaset gelbbolašvuođa geavahit lihkadeami ja giela hábmet dramáhtalaš ja ritmmalaš ovdanbuktinvugiid.