Musihkka sáme (MUS02‑03)
Máhtudakulme ja árvustallam
Ij la guoskavasj åvddål 5. trinn–7. trinn jahkedássáj 1.8.2026 rájes
- Oahppopládna álgaduvvá ållåsit 1.8.2026 rájes.
- Guoskavasjvuohta ja álgadibme
- Bokmål
- Davvisámegiella
- Julevsámegiella
- Åarjelsaemiengïelese
Tjielggidus
Máhtudakulme 7. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- vuosedit musihka, lávllagij ja ietjá vokálalasj åvddånbuktemij ja dánssamij repertoárav dálásjájges ja histåvrås
- åtsådit ja árvvaladdat gåktu åvdep ájge musihkka vájkkut dálásj ájge musihkkaj
- hárjjidallat ja åvddånbuktet juojgav ja ietjá musihkav, iehtjádij siegen jali aktu, gulo (gehør) milta ja álkkes notasjåvnnåteknihkaj baktu
- gulldalit, eksperimentierit ja buvtadit ådå åvddånbuktemijt tjuojanisáj, rubmahijn, jienajn (stemme) jali jienajn (lyd) ietjá gáldojs ja åvddånbuktet båhtusav
- adnet teknologijjav ja digitála vædtsagijt hábbmitjit, hárjjidalátjit ja giehtadalátjit musihkav
- adnet fáhkabuojkuldagájt gå barggoprosessajt gåvvit ja reflektieri båhtusij, musihkalasj åvddånbuktemij ja vájkkudimnævoj badjel
- åtsådit ja gaskostit musihkalasj vásádusájt
- guoradallat gåktu sjierve, sjiervverålla ja seksualitiehtta båhti åvddån dánssamin ja juojgan ja ietjá musihkan almulasjvuodan ja hábbmit åvddånbuktemijt ma stereotijpajt hásstali
- reflektierit gåktu musihkan soajttá liehket iesjguhtiklágásj rålla mij guosská indivijda ja juohkusij identitiehta åvddånahttemin
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv musihkan 5., 6. ja 7. dásen gå tjuojadi, juojggi, tjadádi ietjá vokálalasj åvddånbuktemijt ja dánssi. Vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå bessi musihkav buvtadit, vuosedit sjuggelisvuodav ja miellasjuvesvuodav hábbmijiddje bargon, barggat prosessaj milta duoje ja estetihkalasj tjehpudagáj ja adnet musihkav, lávllomav ja dánssamav åtsådit, vuosedit dádjadusáv ja gaskostit ietjas vuojnojt sebrudagá fenomienaj ja hásstalusáj birra. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj dan baktu jut oahppe bessi eksperimentierit, dibddet mielav girddet ja sjuggelisvuodav vuosedit prosessajn ja hábbmijiddje bargon. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra musihkan. Oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasij mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv fágan.