Musihkka sáme (MUS02‑03)
Máhtudakulme ja árvustallam
Tjielggidus
Máhtudakulme 7. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- vuosedit musihka, lávllagij ja ietjá vokálalasj åvddånbuktemij ja dánssamij repertoárav dálásjájges ja histåvrås
- ja
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
gåktu åvdep ájge musihkka vájkkut dálásj ájge musihkkajÁrvvaladdat le tjielggit ássjev madin åvddånbuktá iesjgeŋgalágásj bielijt ássjen ja argumentieri divna bielij åvdås. Árvvaladdam máhttá låhpaduvvat konklusjåvnåjn. Árvvaladdat máhttep aktu dahkat jali iehtjádij siegen. Dágástallam moaddásij gaskan ássje jali vidjurij birra máhttá árvvaladdam liehket.
- hárjjidallat ja åvddånbuktet juojgav ja ietjá musihkav, iehtjádij siegen jali aktu, gulo (gehør) milta ja álkkes notasjåvnnåteknihkaj baktu
- gulldalit, eksperimentierit ja buvtadit ådå åvddånbuktemijt tjuojanisáj, rubmahijn, jienajn (stemme) jali jienajn (lyd) ietjá gáldojs jabåhtusav
Åvddånbuktet le vuosedit ja tjielggit fágalasj ássjev jali buvtav. Máhtá moahtteláhkáj åvddånbuktet, valla ulmme le ássjev jali buktagav iehtjádijda buojkuldahttet ja tjielggit vaj dádjadi. Åvddånbuktem máhttá aj liehket gåvådibme ja vuosádallam.
- teknologijjav ja digitála vædtsagijt hábbmitjit, hárjjidalátjit ja giehtadalátjit musihkav
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- fáhkabuojkuldagájt gå barggoprosessajt gåvvit ja reflektieri båhtusij, musihkalasj åvddånbuktemij ja vájkkudimnævoj badjel
Adnet le gå juojddáv ávkástalá jali juojddáv dagá ájggomusáv jåvsåtjit. Adnet le vargga sæmmi gå ávkástallat, sæmmi gå adnuj válldet duola dagu barggovuogev jali vædtsagav.
- ja gaskostit musihkalasj vásádusájt
Åtsådit merkaj vásedit ja gæhttjaladdat ja máhttá diehtemvájnov ja oavdduhimev vaddet. Åtsådit máhttá merkahit ájttsat, åhtsåt, ielvvet, váksjot ja guoradallat. Muhttijn merkaj iesjgeŋgalágásj bielijt ássjes guoradallat rabás ja lájttális árvvaladdama baktu. Åtsådit máhttá aj merkahit barggovuogijt, buktagijt jali vædtsagijt gæhttjalit ja árvustallat.
- guoradallat gåktu sjierve, sjiervverålla ja seksualitiehtta båhti åvddån dánssamin ja juojgan ja ietjá musihkan almulasjvuodan ja hábbmit åvddånbuktemijt ma stereotijpajt hásstali
- gåktu musihkan soajttá liehket iesjguhtiklágásj rålla mij guosská indivijda ja juohkusij identitiehta åvddånahttemin
Reflektierit le guoradallat ja usjudallat iesjgeŋgalágásj bielijt ietjas jali iehtjádij dagojn, guottoj ja ájádusájn. Máhttep aj reflektierit ássjij ja vidjurij, dåjmaj jali ietjama oahppama birra. Reflektierit merkaj gæhttjalit ietjas ájádusájt ja guottojt, ja nav åvddånahttet dádjadusáv.
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv musihkan 5., 6. ja 7. dásen gå tjuojadi, juojggi, tjadádi ietjá vokálalasj åvddånbuktemijt ja dánssi. Vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå bessi musihkav buvtadit, vuosedit sjuggelisvuodav ja miellasjuvesvuodav hábbmijiddje bargon, barggat prosessaj milta duoje ja estetihkalasj tjehpudagáj ja adnet musihkav, lávllomav ja dánssamav åtsådit, vuosedit dádjadusáv ja gaskostit ietjas vuojnojt sebrudagá fenomienaj ja hásstalusáj birra. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj dan baktu jut oahppe bessi eksperimentierit, dibddet mielav girddet ja sjuggelisvuodav vuosedit prosessajn ja hábbmijiddje bargon. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra musihkan. Oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasij mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv fágan.