Musihkka sáme (MUS02‑02)
Vuodotjehpudagá

Njálmálasj tjehpudagá musihkan la buktet adnet jienav moatte láhkáj juojggamin, lávllomin ja ietjá vokálalasj åvddånbuktemijn váj improvisieri, gærddot ja gaskos musihkalasj ássjijt. Njálmálasj tjehpudagá li aj buktet subtsastit ietjas hábbmijiddje prosessaj birra ja dágástallat dajt ja máhttet reflektierit musihkalasj vásádusáj birra. Njálmálasj tjehpudagáj åvddånibme musihkan vuolggá buktemis gaskostit álkkes musihkalasj ássjijt gitta buktet gaskostit ienep komplæksa musihkalasj åvddånbuktemijt, ja buktemis subtsastit ietjas vásádusáj birra ja adnet álkkes vájkkudimnævojt gitta buktet gåvvidit ienep komplæksa musihkkafágalasj tiemájt, estetihkalasj vásádusájt, musihkalasj vájkkudimnævojt ja musihka funksjåvnåv dárkkelappot.

Buktet tjállet musihkan la adnegoahtet iesjguhtiklágásj analåvgå ja digitála notasjåvnåj hámijt ma doarjju musihka dåjmadimev, buvtadimev ja vásádusáv ja doarjjo duodastit prosessajt ja båhtusijt. Dási gulluji gráffalasj notasjåvnnå, nuohta jali akårdaj mierkkim (besifring). Tjállemtjehpudagá åvddånibme musihkan vuolggá oahpástuvvamis ja buktemis adnet álkkes notasjåvnnåteknihkajt gitta buktet adnet iesjguhtiklágásj notasjåvnnåhámijt ja tjállemgielav musihkalasj idiejajt åtsådittjat, duodastittjat ja gaskostittjat.

Buktet låhkåt musihkan la dålkkut ja dádjadit iesjguhtiklágásj musihkalasj tevstajt, sihke tjáleduvvam musihkalasj merkajt ja symbåvlåjt ja tevstajt ma li tjáleduvvam moadda modalitiehtaj, digitálalattjat ja åvddånbuktemij siena nanna. Låhkåmtjehpudagá åvddånibme musihkan vuolggá buktemis dåbddåt, ságastallat ja adnet álkkes merkajt ja symbåvlåjt gitta buktet ávkástallat iesjguhtiklágásj notasjåvnnåhámijt musihkalasj aktisasjbargon ja buktet dádjadit ja reflektierit musihka, dánssama ja guoskavasj vájkkudimnævoj ano birra ienep ja ienep komplæksa åvddånbuktemijn.

Buktet riekknit musihkan la dádjadit ja adnet musihka vuodoelementajt, dagu pulssa, távta, ritma, nuohttaalludagá, tekstuvra ja háme. Dat merkaj åtsådit ja eksperimentierit minsstarij ja struktuvraj, ja merustallat ájgev ja lanjáv gå musihkka ja dánssam dáhpáduvvá. Riekknimtjehpudagá åvddånahttem musihkan vuolggá buktemis buvtadit, dåjmadit ja gåvvidit álkkes minsstarijt ja struktuvrajt, ja dahkat álkkes merustallamijt ájges ja lanjás, gitta tjiegŋalap ja kognitijva dádjadussaj dárkkelisvuoda ja kompleksitehta vuoksjuj mij la tjanádum musihka vuodoelementajda, minsstarijda ja struktuvrajda, ájggáj ja ladnjaj.

Digitála tjehpudagá musihkan la buktet adnet musihkkateknologijjav dåjmadittjat, buvtadittjat ja vásedittjat musihkav. Dat merkaj digitála vædtsagijt adnet sjuggelis láhkáj bádditjit, giehtadalátjit ja manipulieritjit jienajt ja adnet programmerimav hábbmijiddje bargon. Digitála tjehpudagájda gullu aj digitála jærmálasjvuohta. Dat merkaj dahkkeriektá njuolgadusájt tjuovvot gå barggá ietjas ja iehtjádij musihkajn ja vuosedit næhttaetihkav gå iehtjádij siegen barggá. Digitála tjehpudagáj åvddånibme musihkan vuolggá adnemis álkkes digitála ræjdojt hábbmitjit musihkalasj bargojt, gitta digitála vædtsagijt ja teknologijjav stratiegalattjat ja moatte láhkáj adnet vaj åttjut dajt kreatijva musihkalasj åvddånbuktemijt majt sihtá. Dat vuolggá aj dádjadimes persåvnnåsuodjalusáv ja næhttaetihkav aktugasj dáhpádusájn gitta liehket jærmálasj ja vájkkudit vásstálasj aktisasjbargguj musihkalasj aktijvuodajn.