Goerehtimmie saemiengïelesne (SFS02‑02)
Maahtoeulmieh jïh vuarjasjimmie

Ektiedimmieh

Tjïelkestimmie

Maahtoeulmie 10. daltesen mænngan

Lïerehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh

  • gyhtjelassh evtiedidh jïh goerehtidh mah leah ektiedamme gïelese jallh teekstese jïjtsh ïedtji mietie, jïh illedahkem barkoste åehpiedehtedh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

     viehkine ovmessie buektemevuekieh nuhtjedh
  • såemies hedtieh jïh joekehtsh goerehtidh jïh åehpiedehtedh

    Åehpiedehtedh lea vuesiehtidh, tjïelkestidh jïh aktem faageles teemam jallh dorjesem buektedh. Maahta joekehtslaakan åehpiedehtedh, men ulmie åehpiedehtieminie lea teemam jallh dorjesem åehpies darjodh mubpide. Åehpiedehtedh maahta aaj årrodh illustreredh jïh demonstreradidh.

     dej saemien gïeli gaskem gosse lea jïjtjehke gïelen bïjre, teeksti bïjre gïelesne jallh njaalmeldh aerpievuekiej bïjre.
  • goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh tjïelkestidh guktie heamturh, vaajesh, mytah jïh jeatjah njaalmeldh aerpievuekieh vååjnesasse båetieh ovmessie urrebe teekstine
  • gïeleåtnoem jïh retorihkeles vierhkievierhtieh goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh viertiestidh

    Viertiestidh lea hedtieh jïh joekehtsh goerehtidh göökte jallh jienebi tsiehkiej gaskem.

     ovmessie meedijinie jïh ektiedimmine
  • digitaale dorjesh sjugniedidh mah joekehts meedijesåarhth ektiedieh
  • goerehtidh

    Goerehtidh lea dååjredh jïh eksperimenteradidh, jïh maahta tjetskehkevoetem jïh onterdimmiem gorredidh. Goerehtidh maahta årrodh daajedh, ohtsedh, vueptiestidh, vïhtesjidh jallh kraanskodh. Såemies aejkien sæjhta årrodh ovmessie bielieh aktede aamhtesijstie goerehtidh akten ræhpas jïh laejhtehks digkiedimmien tjirrh. Goerehtidh maahta aaj årrodh teestadidh jallh pryövedh jïh barkoevuekieh, dorjesh jallh dalhketjh evalueradidh.

     jïh vuarjasjidh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

     guktie digitaale meedijh gïelem jïh gaskesadtemem jïh aaj gïeleveeljemem tsevtsieh
  • jïjtsh dååjresh jïh toelhkestimmieh teekstijste kreatijvelaakan buektedh, viehkine digitaale dïrregijstie jallh namhtah
  • laejhtehkslaakan jïjtse råållan bijjelen ussjedadtedh

    Ussjedadtedh lea goerehtidh jïh ussjedadtedh ovmessie bieliej bijjeli jïjtsh jallh mubpiej dahkojne, vuajnojne jïh åssjalommesinie. Maehtebe aaj ussjedadtedh akten aamhtesen bijjelen, praktihkeles darjomi bijjeli jallh jïjtse lïeremen bijjelen. Ussjedadteme lea jïjtse åssjaldahkh jïh vuajnoeh pryövedh juktie buerebe daajroem jïh goerkesem evtiedidh.

     digitaale gaskesadtemisnie, jïh guktie jïjtjemse jïh mubpieh nedtesne åehpiedehtieh
  • gaaltijh laejhtehkslaakan jïh jaehkemeslaakan nuhtjedh

    Nuhtjedh sæjhta jiehtedh mijjieh nåhtoem mestie akt vaeltebe jallh dahkoem darjobe juktie aktem ulmiem jaksedh. Nuhtjedh lea mahte seamma goh nåhtadidh, åtnose vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan akte vuekie jallh dïrrege.

     jïh almetjevaarjelimmien jïh aalkoereaktan njoelkedassh fulkedh
  • jïjtsh evtiedimmiem barkosne faagine dokumenteradidh jïh vuarjasjidh

    Vuarjasjidh lea ovmessie bieliej bijjeli ussjedidh aktene aamhtesisnie jallh vuajnosne. Maahta aaj årrodh mïelem utnedh kvaliteeten bïjre akten dorjesasse jallh prosessese. Illedahke aktede vuarjasjimmeste lea daamtaj akte sjæjsjalimmie, vierhtiedimmie jallh konklusjovne.

Jaabnan vuarjasjimmie

Jaabnan vuarjasjimmie edtja viehkiehtidh lïeremem eevtjedh jïh maahtoem faagesne evtiedidh. Learohkh maahtoem goerehtimmesne saemiengïelesne 8., 9. jïh 10. daltesisnie vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse ovmessie gyhtjelassigujmie gïelen jallh teeksten bïjre berkieh, jïh dejtie åehpiedehtieh. Dah maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse kreatijvelaakan jïjtsh teeksth jïh digitaale dorjesh evtiedieh ovmessie meedijigujmie. Learohkh aaj maahtoem vuesiehtieh jïh evtiedieh gosse daajroeh saemien gïelen, saemien kultuvren jïh siebriedahken bïjre nuhtjieh gosse teeksth darjoeh, jïh dan bijjelen ussjededtieh.

Lohkehtæjja edtja sjïehteladtedh learohkh åadtjoeh meatan årrodh tsevtsedh jïh lïeremelastose skreejrehtidh prosessigujmie gusnie learohkh åadtjoeh goerehtidh jïh kreatijve årrodh, jïh jïjtsh ïedtjh våaroeminie nuhtjedh lïeremasse. Lohkehtæjja edtja jeereldihkie barkoevuekieh sjïehteladtedh gusnie learohkh åadtjoeh vueptiestidh jïh goerehtidh, dovne oktegh jïh mubpiejgujmie ektine. Lohkehtæjja jïh learohkh edtjieh soptsestalledh learohki evtiedimmien bïjre goerehtimmesne saemiengïelesne. Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh pryövedh. Dan maahtoen mietie maam learohkh vuesiehtieh, edtjieh nuepiem åadtjodh soptsestidh maam tuhtjieh haalvoeh, jïh maam buerebelaakan buektiehtieh goh aarebi.

Lohkehtæjja edtja bïhkedidh guktie learohke maahta vielie lïeredh jïh lïerehtimmiem sjïehtedidh guktie learohkh maehtieh bïhkedimmiem nuhtjedh sijjen tjiehpiesvoeth faagesne guhkiebasse evtiedidh.

Galhkuvevuarjasjimmie

Galhkuvekarakteere edtja dam tjåenghkies maahtoem vuesiehtidh maam learohke åtna gosse lïerehtimmiem goerehtimmesne saemiengïelesne galhkoe 10. daltesen mænngan. Lohkehtæjja edtja soejkesjidh jïh sjïehteladtedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen maahtoem vuesiehtidh jeereldihkie vuekiejgujmie mah goerkesem, ussjedadtemem jïh laejhtehks ussjedimmiem feerhmieh, ovmessie tsiehkine. Lohkehtæjja edtja karakteerem bïejedh goerehtæmman saemiengïelesne dan tjåenghkies maahtoen mietie learohke lea vuesiehtamme njaalmeldh, tjaaleldh jïh digitaalelaakan.