Musihka sámegillii (MUS02‑02)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit 10. ceahki maŋŋá
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- hárjehallat ja ovdanbuktit juoigama, lávluma, musihka, eará vokálalaš ovdanbuktimiid ja dánsuma máŋggabealat repertuára
- ságaskuššat mo musihkalaš árbevierut seailluhuvvojit ja ođasmahttojuvvojit
- earáiguin ovttasbargatja plánet
Ovttasbargat lea bargat ovttas earáiguin vai juksat oktasaš áddejumi dahje oktasaš ulbmila.
ja čađahitPlánet lea go ráhkada áigumuša man láhkai juksat ulbmila. Plána válddaha mo mii áigut ovdánit vai juksat ulbmila, ja sáhttá čujuhit makkár oktavuohta lea doaimmaid, čađaheami ja ulbmila gaskka.
hárjehallanproseassaid mas lea iešválljen luohti, lávlla ja eará vokálalaš ovdanbuktimat, čuojahit čuojanasaid dahje dánsun, ja gaskkustit bohtosa joavkkus dahje oktoČađahit lea álggahit, dahkat ja ollašuhttit juoidá, ovdamearkka dihte dahkamuša, guorahallama dahje plánejuvvon barggu.
- hábmet ja programmeret musihkalaš proseassaid, maiddái luđiin, go eksperimentere jienaiguin iešguđetlágan gálduin
- suokkarditja gaskkustit musihkalaš vásáhusaid, ja reflekteret
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
musihkalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami birraReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- guldalit ja geahččalit iešguđetlágan ovdanbuktimiid ja vuođuštit válljejumi hábmejeaddji proseassain ideas gárvves boađusin
- geavahitgulu ja notašuvdnateknihkaid doarjjan hábmejeaddji barggus
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- geavahitrelevánta fágadoahpagiid hábmejeaddji barggus, ja go reflektere proseassaid ja buktagiid birra
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- suokkarditja reflekteret
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
mo historjjálaš ja servodatlaš dilit leat váikkuhan musihkkii, lávlumii ja dánsumii estehtalaš ovdanbuktimin, ja ráhkadit musihkalaš ovdanbuktimiid mat váldet ovdan dálááiggi hástalusaidReflekteret lea guorahallat ja jurddašit iešguđet beliid iežas dahje earáid daguin,guottuin ja jurdagiin. Mii sáhttit maid reflekteret áššiid ja diliid, geavatlaš doaimmaid dahje iežamet oahppama. Reflekšuvnnaid bokte sáhttá geahččalit iežas jurdagiid ja guottuid, ja nu ovddidit buoret áddejumi ja máhtu.
- suokkarditja ságaškuššat
Suokkardit mearkkaša vásihit ja geahččaladdat ja dainna sáhttá duhtadit sáhkkiivuođa ja imaštallama. Suokkardit sáhttá mearkkašit áicat, iskat, fuomášit, dárkut ja dutkat. Muhtumin dat oaivvilda ahte iskkadit iešguđet beliid áššis rabas ja kritihkalaš ságaškuššamiin. Dutkkadit sáhttá maid mearkkašit ahte mii geahččalit ja árvvoštallat bargovugiid, buktagiid dahje reaidduid.
musihka ja dánsuma mearkkašumi servodahkii, maiddái sámi musihkkii ja dánsumii buot njealji sámi riikkas, ja ehtalaš čuolmmaid mat gusket musihkalaš ovdanbuktimiidda ja musihkkakultuvriiSágaškuššat lea muitalit ášši birra nu ahte ovdanbuktá iešguđet beliid das, ja go ákkastallá sihke dan bealis ja vuostá. Ságaškuššan sáhttá loahpahuvvot konklušuvnnain. Ságaškuššat sáhttá ieš okto dahje earáiguin. Go máŋggas leat ságastallamin ášši dahje dili birra, de sáhttet maid leat digaštallamin.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde ovddideamen oahppama ja gelbbolašvuođa fágas. Oahppit čájehit ja
ovdánahttet gelbbolašvuođa musihkas 8., 9. ja 10. ceahkis go sii čuojahit, lávlot, geavahit eará vokálalaš
ovdanbuktimiid ja dánsot, ja go sii plánejit ja doaimmahit ja ráhkadit musihka ja čájehit bohtosiid ja reflekterejit
daid birra. Oahppit čájehit maiddái gelbbolašvuođa go sii bidjet sániid dasa mat lávlun, eará vokálalaš
ovdanbuktimat ja dánsun leat ja ságaškuššet daid, ja go ságaškuššet ehtalaš čuolmmaid mat gusket
iešguđetlágan ovdanbuktimiidda.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahussii ja arvvosmahttit oahppanhálu dan bokte ahte oahppit
besset eksperimenteret, geavahit fantasiija ja kreativitehta ja besset bargat systemáhtalaččat ovdánahttit
buktaga ideas gárvves boađusin. Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra musihkas.
Oahppit galget beassat geahččaladdat. Ohppiid čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul galget oahppit beassat
muitalit maid sii orrot máhttimin ja maid máhttet buorebut go ovdal. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit
oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset geavahit rávvagiid ovddidit iežaset
gelbbolašvuođa fágas.
Oppalaš árvvoštallan
Oppalašárvosátni galgá čájehit oahppi ollislaš gelbbolašvuođa musihkas, go oahpahus loahpahuvvo maŋŋá 10.
ceahki. Oahpaheaddji galgá plánet ja láhčit dili nu ahte oahppit besset čájehit iežaset gelbbolašvuođa iešguđet
láhkai mat fátmmastit áddejumi, reflekšuvnna ja kritihkalaš jurddašeami iešguđet oktavuođain. Oahpaheaddji
galgá bidjat árvosáni musihkas oahppi čájehuvvon gelbbolašvuođa vuođul go oahppi doaimmaha ja ráhkada
musihka, vásiha musihka ja bargá kulturáddejumiin hábmejeaddji barggus.