Demokratije jïh meatanårrojevoete goh dåaresthfaageles teema edtja learoehkidie maahtoem vedtedh demokratijen tsiehkiej, vierhtiej jïh spïelenjoelkedassi bïjre, jïh dejtie ryöjredidh demokratihkeles prosessine meatan årrodh. Lïerehtimmie edtja learoehkidie goerkesem vedtedh ektievoetem demokratijen jïh jarnges almetjereaktaj gaskem goh soptsestimmiereakta, steemmemereakta jïh organisasjovnefrïjjevoete. Dah edtjieh vuejnedh demokratije ovmessie hammoeh jïh vuesiehtimmieh åtna.
Barkoen tjïrrh teemine demokratije jïh meatanårrojevoete edtja learohkh ektievoetem guarkedh indivijden reaktaj jïh dïedten gaskem. Indivijdh reaktam utnieh meatan årrodh politihken barkosne seamma aejkien goh siebriedahke jearohks årrojh dej reaktide utnedh meatan årrodh politihkesne jïh sivijle siebriedahkem hammoedidh. Skuvle edtja learoehkidie skreejredh eadtjohke årroejidie sjïdtedh, jïh dejtie maahtoem vedtedh meatan årrodh jïh demokratijem Nöörjesne evtiedidh.
Lïerehtimmie edtja learoehkidie maahtoem jïh maehtelesvoetem vedtedh haestemh dåastoehtidh demokratijen prinsihpi mietie. Dah edtjieh dåeriesmoerh guarkedh mah leah jååhkesjidh dovne gellielåhkoen reakta jïh unnebelåhkoen reaktah. Dah edtjieh haarjanidh dej maehtelesvoetem laejhtehks ussjedidh, lïeredh tsælloeh jïh digkiedimmieh gïetedidh jïh krööhkestidh jis ovsïemes. Barkoen tjïrrh teemine edtjieh learohkh lïeredh man gaavhtan tjoerebe demokratijem vaarjelidh, jïh daam tjoerebe evtiedidh jïh geehtedh.