Fágalasj oahppam le guovdásj oasse ávddam- ja åhpadusvidnos vuodoåhpadusán. Fágaj oahppoplána vaddi sisanov duon dán fáhkaj ja vuodon le dát definisjåvnnå máhtudagás:
Máhtudahka le máhttet åmastit ja adnet máhtov ja tjehpudagáv vaj hásstalusáj rijbat ja dahkamusájt tjoavddet oahpes ja amás aktijvuodajn ja dilijn. Máhtudahka sisadná dádjadusáv ja máhtukvuodav árvvaladdamijda ja lájttális ájádallamijda.
Máhtudakbuojkuldagáj dádjadus viertti liehket vuodon gå skåvllå le barggamin oahppoplánaj ja árvustallamin oahppij fágalasj máhtudagáv. Fágaj máhtudakulmijn viertti liehket aktisasjvuohta fágaj gaskan ja doarrás fágas fáhkaj. Máhtudakulme vierttiji aj dádjaduvvat ulmmeparagráffas ja ietjá åsijs oahppoplánan.
Máhtto merkaj diehtet ja dádjadit diedojt, buojkuldagájt, teorijajt, ájádusájt ja aktisasjvuodajt duon dán fáhkasuorgen ja tiemájn. Tjehpudagá li rijbadit dåmadimij jali vuogij vaj máhtti dahkamusaj barggat jali gássjelisvuodajt tjoavddet, ja sisadná duola dagu motorihkalasj, praktihkalasj, kognitijvalasj, sosiála, kreatijva ja gielalasj tjehpudagáv. Mátudakbuojkuldahkaj gullu aj dádjadus ja máhtukvuohta árvvaladdamijda ja lájttális ájádallamijda fágáj hárráj, mij le ájnas dádjadittjat teorehtalasj runádimijt ja praktihkalattjat barggat. Árvvaladdam ja lájttális ájádallam le oassen guottoj åvddånahttemis ja estetihkalasj árvustallamdájdos.
Skåvllå galggá sajev vaddet tjiegŋodimoahppamij nav vaj oahppe åvddånahtti dádjadusáv guovdásj elementajs ja aktisasjvuodajs fágan, ja nav vaj oahppi adnet fágalasj máhtov ja tjehpudagájt oahpes ja amás aktisasjvuodajn. Fágaj bargadijn galggi oahppe dejvadit dahkamusáj ja oassálasstet målsudahkes dåjmajn stuoráp kompleksitiehtajn. Tjiegŋodimoahppam fágajn máksá adnet máhtov ja tjehpudagájt moatte láhkáj, nav vaj oahppe maŋenagi máhtti rijbadit duon dán fágalasj hásstalusán ájnegattjat ja aktan iehtjádij.
Åhpadiddje ja skåvlå jådediddje vierttiji dájvváj árvvaladdat aktisasjvuodav fága oahppama ja badjásasj ulmij gaskan, árvoj ja åhpadusá prinsihpaj.