Badjásasj oasse gullu vuodoåhpadussaj Vuona rijkan. Vuodoåhpadus le vuodoskåvllå ja joarkkaåhpadus. Dát gåbttjå dav åhpadusáv majt máná ja nuora oadtju vuostasj klássa rájes mánájdásen aktan daj oahppogárvedime ja viddnofágalasj åhpadusprográmmaj joarkkaåhpadusán, gånnå oase åhpadusás li vidnudagájn ja barggoiellemin.
Badjásasj oasse oahppoplánajs dárkkelappot tjielggi árvvovuodov åhpaduslága ulmmeparagráffas ja badjásasj prinsihpajt vuodoåhpadusán. Dat sisadná dáv álgadimev, ulmmeparagráffa diededimev ja gålmmå kapihttala: 1. Åhpadusá árvvovuodo, 2. Åhpadusá, åvddånahttema j ávddama prinsihpa, ja 3. Prinsihpa skåvlå dåjmaj hárráj. Oahppoplána fágaj hárráj tjielggi fágaj sisanov ja ulmev. Badjásasj oasse vuoset guovlov fágaj åhpadusá hárráj, ja divna fágaj baktu jåhtuj biejaduvvi åhpadusá vijdes ulme. Åhpadusá vuodon le ålles oahppopládna, ja duot dát oasse le tjanádum aktij ja viertti tjoahken aneduvvat.
Badjásasj oasse tjielggi vuodovuojnov mij galggá pedagogihkalasj dåjmav bájnnet ålles vuodoåhpadusán. Dát le aj vuodon aktisasjbargguj sijda ja skåvlå gaskan. Badjásasj oasse tjielgat skåvlå ja åhpadusvidnudagáj åvdåsvásstádusáv ávddama ja máhtudagá åvddånahttema hárráj divna oassálasstijda vuodoåhpadusán. Divna gudi vuodoåhpadusán barggi, vierttiji dáv vuodovuojnov adnet gå li plánajt dahkamin, tjadádime ja åhpadusáv åvddånahttemin.
Badjásasj oase oajvveulmmejuogos le divna gejn le åhpadusás åvdåsvásstadus: åhpadiddje, bagádalle, viehkkebargge, skåvllåjådediddje, skåvllåæjgáda, ja ietjá virgálattja skåvlån ja åhpadusvidnudagájn. Badjásasj oasse gullu oahppij åhpadussaj ja aj viddnooahppij, oahppokandidáhtaj, barggogirjjekandidáhtaj ja ållessjattuk oassálasstijda vuodoskåvlån, joarkkaåhpadusán ja ållessjattugij åhpadusán. Badjásasj oasen aneduvvi buojkuldagá «oahppe», «åhpadiddje» ja «skåvllå» gájkaj hárráj gudi åhpadussaj oassálassti, divna virgálattja, divna skåvlå ja åhpadusvidnudagá. Åhpadiddjijåhpadussaj gullu åhpadusláhka ja guoskavasj vuodoskåvlå oahppopládna, dan vuolen aj badjásasj oasse.
Badjásasj oasen le stáhtus njuolgadustjállagin sæmmi gå divna ietjá oase oahppoplánas, ja viertti dádjaduvvat dassta gå lågå åhpaduslágav ja ietjá guoskavasj njuolgadustjoahkkev mij gullu åhpadussaj skåvlån ja åhpadusvidnudagán. Buojkulvissan viertti sáhka hiebaduvvam åhpadusá birra 3 kapihttalin gehtjaduvvat njuolgadusáj aktijvuodajn hiebaduvvam åhpadussaj ja sierraåhpadibmáj, oahppijárvustallamij, åhpadime organiserimij ja æjgátaktisasjbargguj.
Skåvllå ja åhpadusvidnudahka libá avtaárvvusasj åhpadusarená. Åhpadus dájn arenájn le sæmmi árvvovuodo ja prinsihpaj milta, valla barggoiellema åhpadusán li muhtem gájbbádusá ja rámma ma li ietjálágátja gå åhpadusán mij le skåvlån. Åhpadusvidnudagájn le, sæmmi gå skåvlån, åvdåsvásstádusáv jut dat åhpadus mij vatteduvvá, le åhpasduslága ja oahppoplánaj milta. Gålmååsak aktisasjbargon le guhkes dáhpe åvdedit fáhka- ja viddnoåhpadusáv aktisattjat.
Sámijn Vuonarijkan le ILO-konvensjåvnå milta stáhtus álggoálmmugin. Vuodoláhka mierret stáhttá galggá láhtjet dilev vaj sáme máhtti bisodit ja åvddånahttet sámegielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav, mij aj boahtá åvddån åhpaduslágan. Bádjásasj oasse guosská aj sáme skåvllåj. Buojkuldahka «sáme skåvllå» aneduvvá åhpadussaj mij tjuovvu sáme buohtalasj ja sæmmiárvvusasj oahppoplánav. Sáme oahppoplána gullu dajda suohkanijda ma li oassen sámegiela háldadimguovlos. Sæmmi oahppoplána gulluji aj oahppijda gejna la rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ietján rijkan. Oahppe ietján rijkan gejna le rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan, galggi tjuovvot sáme oahppoplánajt sámegiel fágan. Skåvlån le åvdåsvásstádus vaj dá rievtesvuoda tjuovoduvvi.